Atos 21
Ya ehel apu Dios (IFY) vs VC
1 Hini-yan midda et lumaw kamid Kos e nanlugan kamid bapor. Newa-wa et idlan mid Rodes et dumteng kamid Patara.
1 Depois de nos separarmos dele, embarcamos e fomos em direção a Cós, e no dia seguinte a Rodes e dali a Pátara.
2 Wada dinteng midman ni bapor ni umlaw di Phoenicia et makilugan kami.
2 Encontramos aí um navio que ia partir para a Fenícia. Entramos e seguimos viagem.
3 Linabhan mi Cyprus et dumteng kamid Tyre di Syria et manda-guh kami, tep wada kalgan idda-guh ni bapor diman.
3 Quando estávamos à vista de Chipre, deixando-a à esquerda, continuamos rumo à Síria e aportamos em Tiro, onde o navio devia ser descarregado.
4 Wadadda dinteng min kamengullug diman et makiha-ad kamin hi-gadan hanlingguan. Inhel idan nunyan kamengullug e eleg umlaw hi Paul di Jerusalem, tep huyya impeamtan Ispirituh Apu Dios ni hi-gada.
4 Como achássemos uns discípulos, detivemo-nos com eles por sete dias. Eles, sob a inspiração do Espírito, aconselhavam Paulo que não subisse a Jerusalém.
5 Nem eleg menghep hi Paul et medatngan hu aggew ni lawwan mi ey nekilaw idan emin hu kamengullug di gilig ni baybay, anin idan bibi-in ahwada et yadda u-ungnga da. Nandukkun kami et mandasal kami et kan min hi-gaday “Ngenamung kayu tep umlaw kami.”
5 Mas, passados que foram esses dias, partimos e seguimos a nossa viagem. Todos eles com suas mulheres e filhos acompanharam-nos até fora da cidade. Ajoelhados na praia, fizemos a nossa oração.
6 Nanlugan kamid bapor et immela kami ey ida dama kamangkeibbangngad di baballey da.
6 Despedimo-nos então e embarcamos, enquanto eles voltaram para suas casas.
7 Hini-yan mi Tyre et manda-guh kamid Tolemas ni han-aggew et mi ang-angen ida kamengullug diman et mandeya kami.
7 Navegando, fomos de Tiro a Ptolemaida, onde saudamos os irmãos, passando um dia com eles.
8 Newa-wa et lumaw kamid Cesarea. Limmaw kamid baley etan ni hakey ni kamantuttuddun elaw Jesus e hi Philip et makiha-ad kamidman. Hi-gatu hakey ida etan ni pitun nepilin mengippaptek idan kamengullug di Jerusalem.
8 Partindo no dia seguinte, chegamos a Cesaréia e, entrando na casa de Filipe, o Evangelista, que era um dos sete {diáconos}, ficamos com ele.
9 Wadadda epat ni u-ungnga tun biin eleg ni mengahwa. Prophets ida e daka peamta hu pinhed Apu Dios ni peamta.
9 Tinha quatro filhas virgens que profetizavam.
10 Yan nunman ni nanhahha-adan midman ni pigan aggew, ey immali etan prophet e hi Agabus e nalpullid Judea.
10 Já estávamos aí fazia alguns dias, quando chegou da Judéia um profeta, chamado Ágabo.
11 Immalid kad-an mi ey illa tu etan ballikid Paul et bedbeden tu heli tu et ya ngamay tu et kantuy “Inhel ni Ispirituh Apu Dios e hanniman ali pemedbed idan Jews di Jerusalem etan ni kan ballikid nunya et ilaw dad kad-an idan ap-apun Gentiles.”
11 Veio ter conosco, tomou o cinto de Paulo e, amarrando-se com ele pés e mãos, disse: Isto diz o Espírito Santo: assim os judeus em Jerusalém ligarão o homem a quem pertence este cinto e o entregarão às mãos dos pagãos.
12 Dingngel mi huyya et emin kamiddan ingkuyug Paul et yadda kamengullug diman ey eleg mi et pinhed hu lawwan tud Jerusalem, nem kantuy
12 A estas palavras, nós e os fiéis que eram daquele lugar, rogamos-lhe que não subisse a Jerusalém.
13 “Entan pannannangngih yu. Yuka e-e-dumin ebuh hu degeh ni nemnem ku. Nandaddannak ni meikkellabut di Jerusalem ey anin ni petteyen da-ak diman tep ya nakka pengituttudduin meippanggep nan Apu Jesus.”
13 Paulo, porém, respondeu: Por que chorais e me magoais o coração? Pois eu estou pronto não só a ser preso, mas também a morrer em Jerusalém pelo nome do Senhor Jesus.
14 Inamta mi law e eleg mi han-ika-leg hi Paul et isiked min mengleg ni hi-gatu. Et kan min hi-gatuy “Ya pinhed Apu Dios hu meu-unnud.”
14 Como não pudéssemos persuadi-lo, desistimos, dizendo: Faça-se a vontade do Senhor!
15 Et meba-ba-ba et mandaddan kami et lumaw kamid Jerusalem.
15 Depois desses dias, terminados os preparativos, subimos a Jerusalém.
16 Wadadda nekilaw ni hi-gamin kamengullug di Cesarea et ipengulu dakemid baley Mason e tuud Cyprus et makiha-ad kamidman. Hedin hi Mason, hi-gatu hakey ni nemangulun nengulug ni nunman.
16 Foram também conosco alguns dos discípulos de Cesaréia, que nos levaram à casa de Menason de Chipre, um antigo discípulo em cuja casa nos devíamos hospedar.
17 Dimmateng kamid Jerusalem ey ida kamanggagaya kamengullug diman.
17 À nossa chegada em Jerusalém, os irmãos nos receberam com alegria.
18 Newa-wa et lumaw kamid Paul et mi ang-angen di James ey neamung idan emin etan kamengipappangnguluddan edum tayun kamengullug diman.
18 No dia seguinte, Paulo dirigiu-se conosco à casa de Tiago, onde todos os anciãos se reuniram.
19 Dimmateng kami ey kan Paul ni hi-gaday “Kayyaggud et iyyadya kayun emin di deya.” Et e-ehhelen tun emin hu nemenaddangan Apu Dios ni hi-gatun nantuttudduan tuddan Gentiles.
19 Tendo-os saudado, contou-lhes uma por uma todas as coisas que Deus fizera entre os pagãos por seu ministério.
20 Dingngel da humman et daydayawen da hi Apu Dios. Nem kandan Paul ey “Ang-ang mu kedi e agi mi, dakel idadya kalibulibun Jews ni nengulug nan Jesus, nem da metlaing kapeka-u-unnuda Tugun Moses.
20 Ouvindo isso, glorificaram a Deus e disseram a Paulo: Bem vês, irmão, quantos milhares de judeus abraçaram a fé sem abandonar seu zelo pela lei.
21 Makaggeh hu nemnem da tep dingngel da e intuttuddum ida kunun Jews di bebley idan Gentiles liwwanen da law hu Tugun Moses. Kammu kunuy anin ni eleg da pekuggit hu u-ungnga dan laki niya anin ni eleg da u-unnuda law hu elaw tayun Jews.
21 Eles têm ouvido dizer de ti que ensinas os judeus, que vivem entre os gentios, a deixarem Moisés, dizendo que não devem circuncidar os seus filhos nem observar os costumes {mosaicos}.
22 Hipa na-mu pehding tayu? Makulug ni dedngelen da kedin immali ka et um-alidda.
22 Que se há de fazer? Sem dúvida, saberão de tua chegada.
23 Kayyaggud tu hu unud mu eya e-helen min hi-gam. Iyyaddadya epat ni lalakkin wada insapatah dan Apu Dios ni pehding dan pengippeang-angan dan daka penaydayaw ni hi-gatu.
23 Faze, pois, o que te vamos dizer. Temos aqui quatro homens que têm um voto.
24 Et nedatngan hu pampemukmukan da, tep humman hu pengi-immatunan ni wada insapatah dan pehding da. Pakilaw kan hi-gada et hi-gam hu memeyyad ni pampemukmukan da ma-lat penang-angan da e muka u-unnuda hu elaw tayun Jews. Hedin pehding mu huyya, amtaen idan tuu e beken kayan makulug hu in-inhel dan meippanggep ni mu kunu intuttuddu niya amtaen da e eleg mu kehhinga hu Tugun Moses.
24 Toma-os contigo, faze com eles os ritos da purificação e paga por eles {a oferta obrigatória} para que rapem a cabeça. Então todos saberão que é falso quanto de ti ouviram, mas que também tu guardas a lei.
25 Hedin yadda etan Gentiles ni kamengullug nan Jesus, ey nantudek kamin hi-gadan issiked dan mekikkakikkan neiappit di beken ni makulug ni dios, ya kuheyaw, ni ya detag ni animal ni daka pansinillud niya eleg da i-ulig hu beken da ahwa.”
25 Mas a respeito dos que creram dentre os gentios, já escrevemos, ordenando que se abstenham do que for sacrificado aos ídolos, do sangue, da carne sufocada e da fornicação.
26 Inu-unnud Paul humman ni inhel da et mewa-wan nunman et ilaw tudda etan epat ni lakin an mengippahding ni insapatah dan Apu Dios. Et lumaw hi Paul di bawang etan ni Tempol et tu ehelen idan padi hu aggew ni pengibbuhan dan nunman ni elaw, et yan nunman ali pengi-appitan dan i-appit da.
26 Então Paulo acompanhou aqueles homens no dia seguinte e, purificando-se com eles, entrou no templo e fez aí uma declaração do termo do voto, findo o qual se devia oferecer um sacrifício a favor de cada um deles.
27 Ngannganih ni megibbuh etan pitun aggew ni pengippahdingan idan etan ni lakin nunman ni insapatah da ey inang-ang idan Jews ni nalpud Asia hi Paul di Tempol. Inemung dadda tuu et da padpap hi Paul.
27 Ao fim dos sete dias, os judeus, vindos da Ásia, viram Paulo no templo e amotinaram todo o povo. Lançando-lhe as mãos,
28 Katkuk ida e kanday “Tuud Jerusalem, ikeyuy et baddangan dakemi. Kayyaggud et nadpap eya tuun tuka pihhupihhulad kebebbebley hu elaw tayun Jews et ya Tugun Moses niya Tempol tayu. Hi-gatu mewan nengilaw idan tuun Gentiles di Tempol tayu ey tayu kapi-yewa humman.”
28 gritavam: Ó judeus, valei-nos! Este é o homem que por toda parte prega a todos contra o povo, a lei e o templo. Além disso, introduziu até gregos no templo e profanou o lugar santo.
29 Kanday wada inlaw Paul ni tuun Gentile di Tempol, tep inang-ang da nengikuyugan tun Terupimus e Gentile di diman Jerusalem ey tuud Ephesus et kanda na-mu ngu nem inhegep tud Tempol.
29 É que tinham visto Trófimo, de Éfeso, com ele na cidade, e pensavam que Paulo o tivesse introduzido no templo.
30 Ida kaumguguhun emin tuudman e bebley tep yadda humman ni impabehul dan Paul et umlidda et da pan-inuhnuh lad dallin ni Temple et pan-ilekbi dan emin hu habyen.
30 Alvoroçou-se toda a cidade com grande ajuntamento de povo. Agarraram Paulo e arrastaram-no para fora do templo, cujas portas se fecharam imediatamente.
31 Petteyen da et nunman hi Paul, nem wada kuma an nanghel etan ni ap-apun sindalun Rome e wada guluh diman Jerusalem.
31 Como quisessem matá-lo, o tribuno da coorte foi avisado de que toda Jerusalém estava amotinada.
32 Et ipengulu tudda sindalu tu et yadda edum ni ap-apu da et papuut dan limmaw di kad-an idan neamung ni tuu. Inang-ang idan tuu humman idan sindalu ey insiked dan mampeneplat nan Paul.
32 Ele tomou logo soldados e oficiais e correu aos manifestantes. Estes, ao avistarem o tribuno e os saldados, cessaram de espancar Paulo.
33 Hinnup etan ni ap-apun sindalu hi Paul et pebangkiling tu et kantudda etan ni tuu ey “Hipa huyyan tuu niya hipa bahul tu?”
33 Aproximando-se então o tribuno, prendeu-o e mandou acorrentá-lo com duas cadeias. Perguntou então quem era e o que havia feito.
34 Ey eleg man-uunnud daka e-hela tep wada hakkeyey hin-appil tuka pan-ittetkuk et eleg handengel etan ni ap-apun sindalu hu daka pan-ehelan meippanggep nan Paul et neala et pailaw tud kampuddan sindalu.
34 Na multidão todos gritavam de tal modo que, não podendo apurar a verdade por causa do tumulto, mandou que fosse recolhido à cidadela.
35 Wadadda etan di heni teytey etan di kampun sindalu ey nemahhig ida etan tuu e ihik idan memettey nan Paul et pakkadek law ni pinhan da ma-lat eleg kawayen idan tuu.
35 Quando Paulo chegou às escadas, foi carregado pelos soldados, por causa do furor da multidão.
36 Ida kamei-unnuunnud etan tuu e daka ittekutekuk e kanday “Patey yu huttan ni tuu.”
36 O povo o seguia em massa dizendo aos gritos: À morte
37 Ihhehgep da et law hi Paul, nem kantu etan ni ap-apun sindalu ey “Wada anhan e-helen kun hi-gam.” Kan etan ni ap-apun sindalu ey “Kaw inamtam hu ehel ni Greek?
37 Quando estava para ser introduzido na fortaleza, Paulo perguntou ao tribuno: É-me permitido dizer duas palavras? Este respondeu: Sabes o grego!
38 Kaw beken ni hi-gam etan tuud Egypt ni nengipappangnguluddan tuun mekiggubbat ni gubilnu niya nengikuyug di desert idan etan ni epat ni libun tuun mangkapetey?”
38 Não és tu, portanto, aquele egípcio que há tempos levantou um tumulto e conduziu ao deserto quatro mil extremistas?
39 Kan Paul ey “Beken, tep hedin hi-gak ey Jew hak, nem ya bebley ku ey Tarsus di Cilicia e nan-amtad kebebbebley.” Kantu pay ey “Iebulut mu anhan et wada e-helen kudda eyan tuu.”
39 Paulo replicou: Eu sou judeu, natural de Tarso, na Cilícia, cidadão dessa ilustre cidade. Mas rogo-te que me permitas falar ao povo.
40 Inebulut etan ni ap-apun sindalu et pa-hel tu hi Paul. Et umehneng hi Paul etan di heni teytey et paineng tudda etan tuu et humepit e in-ehel tud Aramaic.
40 O tribuno lho permitiu. Paulo, em pé nos degraus, acenou ao povo com a mão e se fez um grande silêncio. Falou em língua hebraica do seguinte modo:
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 21, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.