Atos 16
Ya ehel apu Dios (IFY) vs NVT
1 Limmaw di Paul nan Silas di Derbe et han ida lumaw di Listera ey wada etan kamengullug diman e hi Timothy ngadan tu. Hi inetu ey Jew e kamengullug dama, nem hi ametu ey Greek.
1 Paulo foi primeiro a Derbe e depois a Listra, onde havia um jovem discípulo chamado Timóteo. A mãe dele era uma judia convertida, e o pai era grego.
2 Katettebaladdan kamengullug di Listera et yad Iconium hi Timothy.
2 Os irmãos em Listra e em Icônio o tinham em alta consideração,
3 Pinhed Paul ni ikkuyug ni an mantuttuddu et pakugit tu, tep inamtaddan Jews diman e eleg makugit tep Greek hi ametu.
3 de modo que Paulo pediu que ele os acompanhasse em sua viagem. Em respeito aos judeus da região, providenciou que Timóteo fosse circuncidado antes de partirem, pois todos sabiam que o pai dele era grego.
4 Emin di kebebbebley ni linawwan da ey intuttuddu dadda etan mahapul ni u-unnuden dan tugun e humman ida etan inhuhummangan idan apostles niyadda kamengipappangnguluddan kamengullug di Jerusalem.
4 Em toda cidade por onde passavam, instruíam os irmãos a seguirem as decisões tomadas pelos apóstolos e presbíteros em Jerusalém.
5 Kamangkeihhammad hu kapengullug idan nengulug ey ida kamangke-dumin kewa-wa-wa hu kamengullug.
5 Assim, as igrejas eram fortalecidas na fé e cresciam em número a cada dia.
6 Indalan di Paul di bebley di Paligya et yad Galatia tep kaikka-leg ni Ispirituh Apu Dios hu da pantuttudduan idad bebley di Asia.
6 Em seguida, Paulo e Silas viajaram pela região da Frígia e da Galácia, pois o Espírito Santo os impediu de pregar a palavra na província da Ásia.
7 Dimmateng idad gilig ni bebley di Misia et pinhed da et ni umlaw di Bitinia, nem kaikka-leg mewan ni Ispirituh Apu Dios
7 Então, chegando à fronteira da Mísia, tentaram ir para o norte, em direção à Bitínia, mas o Espírito de Jesus não permitiu.
8 et idlan da law di Misia et mandayyuddad Troas.
8 Assim, seguiram viagem pela Mísia até o porto de Trôade.
9 Yan nunman ni hileng, ey nan-i-innep hi Paul e wada etan tuun nalpud Macedonia e kantun hi-gatuy “Ali kayu anhan di Macedonia et dakemi baddangan.”
9 Naquela noite, Paulo teve uma visão, na qual um homem da Macedônia em pé lhe suplicava: “Venha para a Macedônia e ajude-nos!”.
10 Gapuh nunman ni i-innep Paul ey nandaddan kami et lumaw kamid Macedonia, tep inamta min pinhed Apu Dios ni kami mantuttuddudman ni meippanggep ni impahding Jesus Christo ni panyaggudan ni tuu.
10 Então decidimos partir de imediato para a Macedônia, concluindo que Deus nos havia chamado para anunciar ali as boas-novas.
11 Nanlugan kamid bapor et lumaw kamid Samotesia. Newa-wa et lumaw kamid Neapolis.
11 Embarcamos em Trôade e navegamos diretamente para a ilha de Samotrácia e, no dia seguinte, chegamos a Neápolis.
12 Et han kami lumaw di Philippi e et-eteng ni bebley di Macedonia et manha-ad kamidman ni pigan aggew. Humman ni bebley ey sinekup ni Rome.
12 Dali, alcançamos Filipos, cidade importante dessa região da Macedônia e colônia romana, e ali permanecemos vários dias.
13 Nedatngan hu Sabaduh et lumaw kamid ba-hil etan ni bebley di gilig ni wangwang, tep mika nemnemnema e wada daka keemmungidman ni pandaydayawan dan Apu Dios. Nekiemung kamiddan bii et ituttuddu min hi-gada hu meippanggep nan Jesus Christo.
13 No sábado, saímos da cidade e fomos à margem do rio, onde esperávamos encontrar um lugar de oração. Sentamo-nos e começamos a conversar com algumas mulheres ali reunidas.
14 Wada etan hakey ni bii e hi Lydia di Tiatira e kamanggettang ni nenginan luput. Hi Lydia ey Gentile, nem kamei-e-eddum idan Jews ni mandaydayaw nan Apu Dios. Hi-gatu ey kamei-ellig ni binnangan Apu Dios hu nemnem tu et kulugen tu hu intuttuddun Paul ni meippanggep nan Jesus.
14 Uma delas era uma mulher temente a Deus chamada Lídia, da cidade de Tiatira, comerciante de tecido de púrpura. Enquanto ela nos ouvia, o Senhor lhe abriu o coração, e ela aceitou aquilo que Paulo estava dizendo.
15 Et pebenyag hi Lydia et yadda wadad baley da. Kan Lydia ni hi-gamiy “Hedin dakemi kaibbilang ni kamengullug law nan Jesus, pakilaw kayud baley mi et anin yadman panha-adan tayu.” Et makilaw kami et makiha-ad kamidman.
15 Foi batizada, junto com sua família, e pediu que nos hospedássemos em sua casa. “Se concordam que creio de fato no Senhor, venham ficar em minha casa”, disse ela, e insistiu até que aceitamos.
16 Hakey ni aggew e immela kamin an mandeyyaw nan Apu Dios ey dinammu dakemi etan ni biin bega-en ni wada kameihhuklung ni hi-gatun dimonyoh. Yadda etan kan bega-en ni hi-gatu ey dakel hu daka emmungan pihhuh ni kaibbayad idan tutu-un kamampedibban hi-gatu, tep kabaelan tun e-helen hu hipan meippahding alin hakey ni aggew etan ni tuu.
16 Certo dia, enquanto íamos ao lugar de oração, veio ao nosso encontro uma escrava possuída por um espírito pelo qual ela predizia o futuro. Com suas adivinhações, ganhava muito dinheiro para seus senhores.
17 Neiunud ni hi-gamid Paul ey tuka itettetkuk e kantuy “Huyyaddan tuu ey intu-dak idan Apu Dios e Keta-ta-geyyan. Daka ituttuddu hu elaw ni kehellakniban yu.”
17 Ela seguia Paulo e a nós, gritando: “Estes homens são servos do Deus Altíssimo e vieram anunciar como vocês podem ser salvos!”.
18 Humman hu kaittekutekuk nunman ni bega-en ni biin kewa-wa-wa ey impeinglay nan Paul et kantu etan ni neihhuklung ey “Hi-gam ni dimonyoh, ey gapuh ni et-eteng ni kabaelan Jesus Christo, ey ka-kal ka eyad bii.” Ey pinhakkeyey na-kal humman ni dimonyoh.
18 Isso continuou por vários dias, até que Paulo, indignado, se voltou e disse ao espírito dentro da jovem: “Eu ordeno em nome de Jesus Cristo que saia dela”. E, no mesmo instante, o espírito a deixou.
19 Yan nengamtaan idan kan bega-en nunman ni bii, e endi law pengellaan dan dakel ni pihhuh ey impadpap dad Paul nan Silas et ilaw daddad mulkaduh di kad-an ni ap-apud man ni bebley.
19 Quando os senhores da escrava viram que suas expectativas de lucro haviam sido frustradas, agarraram Paulo e Silas e os arrastaram à presença das autoridades, na praça do mercado.
20 Inlaw daddad kad-an ni ap-apu et kanday “Huyyaddan Jews ey daka ipappangngulu hu guluh eyad bebley tayu.
20 “Estes judeus estão tumultuando a cidade!”, gritaram para os magistrados.
21 Daka ituttuddu hu hin-appil ni elaw ey eleg mabalin ni ebbuluten tayu winu tayu u-unnuden tep neibilang itsun tuud Rome.”
21 “Eles ensinam costumes que nós, romanos, não podemos seguir, pois contrariam nossas leis!”
22 Ey emin ida etan neamung diman ey kanday “Em nunman.” Impa-kal idan ap-apu hu balwasid Paul nan Silas et pampabeig dadda.
22 Logo, uma multidão revoltada se juntou contra Paulo e Silas, e os magistrados ordenaram que os dois fossem despidos e açoitados com varas.
23 Negibbuh ni nambaig dadda et ikelabut dadda et ehelen daddan guwalya e pakagguwalyaan dadda.
23 Depois de serem severamente açoitados, foram lançados na prisão. O carcereiro recebeu ordens para não os deixar escapar,
24 Ya etan ap-apud kalebut ey tu impukung di Paul nan Silas di neigawwan kuwaltuh di kalebut et hipitan da hu helidan mebel-at ni keyew.
24 por isso os colocou no cárcere interno, prendendo-lhes os pés no tronco.
25 Yan gawan hileng ey nandasal di Paul nan Silas ey nan-a-appeh idan penaydayaw dan Apu Dios ey kadeddengeladdan edum ni neikelabut.
25 Por volta da meia-noite, Paulo e Silas oravam e cantavam hinos a Deus, e os outros presos ouviam.
26 Pinhakkeyey nanyegyeg ni na-let ey nealay neibeghul emin hu lekbin kalebut. Ey nangka-kal hu neihipit di heliddan neikelabut niyadda bangkiling da.
26 De repente, houve um forte terremoto, e até os alicerces da prisão foram sacudidos. No mesmo instante, todas as portas se abriram e as correntes de todos os presos se soltaram.
27 Bimmangun etan ap-apud kalebut ey inang-ang tu e neibeghul ni emin hu habyen et uknuten tu ispadah tu et mampettey et, tep kantu na-mu ngu nem bimmesik ida neikelabut.
27 Quando o carcereiro acordou, viu as portas da prisão escancaradas. Imaginando que os prisioneiros haviam escapado, puxou a espada para se matar.
28 Nem simmekuk hi Paul e kantuy “Entan pampatey mu. Iyyadya kamin emin ni neikelabut.”
28 Paulo, porém, gritou: “Não se mate! Estamos todos aqui!”.
29 Nampaelan dilag etan ap-apud kalebut et humgep di bawang ni kalebut e kamanggegeygey ni takut tu et mandukkun di hinanggad Paul nan Silas.
29 O carcereiro mandou que trouxessem luz e correu até o cárcere, onde se prostrou, tremendo de medo, diante de Paulo e Silas.
30 Et pa-hep tudda ey kantun hi-gaday “Hipa pehding ku ma-lat mahelaknibannak?”
30 Então ele os levou para fora e perguntou: “Senhores, que devo fazer para ser salvo?”.
31 Kanday “Pangulug kan Apu Jesus et mehelakniban ka, anin idan pamilyah mu et yadda kamanha-ad di baley yu hedin mengullug ida dama.”
31 Eles responderam: “Creia no Senhor Jesus, e você e sua família serão salvos”.
32 Et ituttuddud Paul hi-gatu et yadda pamilyah tu anin idan kamekihha-ad di baley tu meippanggep nan Apu Jesus.
32 Então pregaram a palavra do Senhor a ele e a toda a sua família.
33 Yan nunman ni hileng ey inulahan nunman ni ap-apun kalebut hu liput di Paul nan Silas et pebenyag idan hanpamilyah anin idan kamekihha-ad di baley da tep kinulug da hi Jesus.
33 Mesmo sendo tarde da noite, o carcereiro cuidou deles e lavou suas feridas. Em seguida, ele e todos os seus foram batizados.
34 Impahgep tuddad baley da et pangan tudda. Ey ida kaman-am-amleng ni emin tep kinulug da hi Apu Dios.
34 Depois, levou-os para sua casa e lhes serviu uma refeição, e ele e toda a sua família se alegraram porque creram em Deus.
35 Newa-wa ey nenu-dak ida ap-apun iRome ni pulit di kad-an etan ni ap-apun kalebut et kandan hi-gatuy “Ibukyat mudda kunu etan dewwan laki.”
35 Na manhã seguinte, os magistrados mandaram os guardas ordenarem ao carcereiro: “Solte estes homens!”.
36 Et kan nunman ni ap-apun kalebut nan Paul ey “Kan idan ap-apu mi ey ibbukyat dakeyu. Dammutun anin lakkayuy.”
36 Então o carcereiro mandou dizer a Paulo: “Os magistrados disseram que você e Silas estão livres. Vão em paz”.
37 Nem kan Paul ida etan ni pulit ni immali ey “Eleg mabalin ni nealay kami limmaw. Kele dakemi nambaig di hinanggan dakel ni tuu et ikelabut dakemi ey eleg kami mebistigal et pengamtaan hedin makulug ni nambahul kami. Hi-gami ey Jews kami, nem neibilang kami daman tuud Rome, et mukun inamta mi e lawah humman ni impahding dan hi-gami. Et pinhed da law ni eleg man-amta keibbukyatan mi. Mahapul ni um-alidda etan ap-apu et hi-gada mengibbukyat ni hi-gami et keang-angan tu e lawah humman ni impahding da.”
37 Paulo, no entanto, respondeu: “Eles nos açoitaram publicamente sem julgamento e nos colocaram na prisão, e nós somos cidadãos romanos. Agora querem que vamos embora às escondidas? De maneira nenhuma! Que venham eles mesmos e nos soltem”.
38 Indaddatteng idan pulit huyyan inhel Paul ey simmakut ida etan ap-apun nengamtaan da e tuuddad Rome di Paul nan Silas.
38 Os guardas relataram isso aos magistrados, que ficaram assustados por saber que Paulo e Silas eram cidadãos romanos.
39 Immalidda etan ap-apud kad-an di Paul nan Silas et hudhuden dan emin hu impahpahding da et ibukyat dadda et kanday “Heballi ey hi-yan yu huyyan bebley.”
39 Foram até a prisão e lhes pediram desculpas. Então os trouxeram para fora e suplicaram que deixassem a cidade.
40 Yan nalpuan dad kalebut ey limmaw ida nid baley Lydia et mandadammu idaddan edum dan kamengullug diman et tugunen daddan pannenneng da hu daka pengullug. Et han da hi-yana humman ni bebley.
40 Quando Paulo e Silas saíram da prisão, voltaram à casa de Lídia. Ali se encontraram com os irmãos e os encorajaram mais uma vez. Depois, partiram.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 16, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.