Marcos 4
Huambisa NT (HUB_WBT) vs VC
1 Nuiya jiinki Jesús shuar ainan jintintaattsa kucha tsukintrin wuwaiti. Tumakai shuar ni pujamunam nukap kaunkaru. Tumawarmatai Jesús botenam egkemar nui ekeemsamtai, nu imanik shuar kaunkaruka yaikminam iruuntraru.
1 Jesus pôs-se novamente a ensinar, à beira do mar, e aglomerou-se junto dele tão grande multidão, que ele teve de entrar numa barca, no mar, e toda a multidão ficou em terra na praia.
2 Tumawarmatai aujmatmaun pachis jintinkartau asa, arakan arakmaun pachis chichaak:
2 E ensinava-lhes muitas coisas em parábolas. Dizia-lhes na sua doutrina:
3 “Jusha shir antuktarma. Arakan arakmau arakan jigkain juki, ajariin nagkimak ikuuttsa wuwaiti.
3 Ouvi: Saiu o semeador a semear.
4 Tuma we ajariin araka jigkain nagkimak ikuknaiti. Nu arakan jigkai nagkimam jintanam kakekaruiti. Tumanka chigki kautak amukuiti.
4 Enquanto lançava a semente, uma parte caiu à beira do caminho, e vieram as aves e a comeram.
5 Chikichka nugka kayarnunam kakekaruiti, nu tumawaruka wári tsapakaruiti.
5 Outra parte caiu no pedregulho, onde não havia muita terra; o grão germinou logo, porque a terra não era profunda;
6 Turasha etsa etsantuk kagkape init achimrachu asamtai, aesak ijinawaiti.
6 mas, assim que o sol despontou, queimou-se e, como não tivesse raiz, secou.
7 Tura chikich ainaka jagki irunmaunam kakekaruiti, tuma nusha tsapainiartatmaun jagki tsapainak yutuawaruiti turam jinawaruiti. Turamu asa arakka nerekcharuiti.
7 Outra parte caiu entre os espinhos; estes cresceram, sufocaram-na e o grão não deu fruto.
8 Turasha nugka pegkernum kakekaruka shir tsapainiar, chikichik jigkai iyaaruitiat nukap nerekaruiti. Tuma asa chikichkitak treinta jigkain, tura sesenta jigkain, tura cien jigkain nerekaruiti, tusa tinaiti.
8 Outra caiu em terra boa e deu fruto, cresceu e desenvolveu-se; um grão rendeu trinta, outro sessenta e outro cem.
9 Nuna ashi jintinkartua ashimak chichaak: Wii taja nuka shir enentaimsarum iistarma”, tusa tinaiti.
9 E dizia: Quem tem ouvidos para ouvir, ouça!
10 Nuna tina inagnakmatai chikichka shimuinai ujumak shuar juakaru. Tumawaru ai ni unuinatairi aina ininak: ¿Arakan arakmau pachisam jintinkartam nusha wari takumea timame? isha shir nekaattsar wakeraji, ujakratkata tusa tuina.
10 Quando se acharam a sós, os que o cercavam e os Doze indagaram dele o sentido da parábola.
11 Nu tama Jesús nitan chicharuk: “Atumka winau asaakrumin, Yuus inammaurin pachisan timaj nunasha nekamtikramattsa wakerutmarme. Turasha chikich ainaka nuna takumpapi tawa tusarka nekamain ainatsui.
11 Ele disse-lhes: A vós é revelado o mistério do Reino de Deus, mas aos que são de fora tudo se lhes propõe em parábolas.
12 Wii nukap iwainaran pegker takámun wainainaksha, wainmachua numamtuk jainawai. Tura antuinaksha nunapi taku tawa tusarka enentaimas iiyainatsui. Nuna tumainak nita tunaurin inaitan nakitaina asar, tsagkurachmau ainawai”.
12 Desse modo, eles olham sem ver, escutam sem compreender, sem que se convertam e lhes seja perdoado.
13 Junasha chichaak: “¿Atum ju aujmattsa tamausha antatsrum aniatirmesha wii chikichan aujmattsan takaisha, uruk antuktatrumea?
13 E acrescentou: Não entendeis essa parábola? Como entendereis então todas as outras?
14 Yuusa chichamen etserna nuka arakan arakmauwa numamtinaiti.
14 O semeador semeia a palavra.
15 Araka jigkai jinta kakekaun chigki kautak amuku timaj nunaka, shuar Yuusa chichamen antukiat, enentaimtutsuk pujaun iwanch tari Yuusa chichamen antukmaurin kajinmamtika nuna takun timajai.
15 Alguns se encontram à beira do caminho, onde ela é semeada; apenas a ouvem, vem Satanás tirar a palavra neles semeada.
16 Arakan jigkai nugka kayarnunam kakekaruka nugka nukapchau amaunam wári tsapainiartatmaun, etsa etsantuk arakan kagkape init achimrachu asamtai, etsa sukua aeskau timaj nunaka, ujumak shuar aina Yuusa chichamen antukariat inaiyaina nuna takun timajai.
16 Outros recebem a semente em lugares pedregosos; quando a ouvem, recebem-na com alegria;
17 — ausente —
17 mas não têm raiz em si, são inconstantes, e assim que se levanta uma tribulação ou uma perseguição por causa da palavra, eles tropeçam.
18 Tura araka jigkai jagki iruunmaunam kakekaru timaj nunasha, shuar aina Yuusa chichamenka antuinayat, nitak tsanumainak wiakchamartsuk shir pujumainaitti tu enentaimaina asar, wiakchamattsar ima senchi wakeruina nuna takun timajai. Ashi ju nugkanmaya warí aina nu chicham pegker antukmaunka emegkawai. Tumau asamtai wakannumsha tsakatsuk tunaamainawai.
18 Outros ainda recebem a semente entre os espinhos; ouvem a palavra,
19 — ausente —
19 mas as preocupações mundanas, a ilusão das riquezas, as múltiplas cobiças sufocam-na e a tornam infrutífera.
20 Antsu araka jigkai nugka pegkernum kakekaru jinutsuk, ashi imanisag shir tsapainiaru asar, neretnasha imanik nerekaru timaj nunaka, ujumak shuar Yuusa chichamen shir antukar nekaspapita tuina asar, iturchat aruinamsha umamkesar, nepetak pujuina nuna takun timajai. Ujumchik shuar treinta, sesenta, cien jigkain nerekarua numamtincha ainawai”.
20 Aqueles que recebem a semente em terra boa escutam a palavra, acolhem-na e dão fruto, trinta, sessenta e cem por um.
21 Junasha chichaak: “Lamparín ekeemakrika peaka awamtakrin apujsattsarka ekeemashtaiya. Ekeemakrika jean ashi tsaaptin amajsati tusa, yaki ekentaiya.
21 Dizia-lhes ainda: Traz-se porventura a candeia para ser colocada debaixo do alqueire ou debaixo da cama? Não é para ser posta no candeeiro?
22 Numamtuk tunau takasa uukmau ainaka wantintsukka asashtin ainawai. Chikichik uukmauksha tuke nekaachmauka asashtin ainawai.
22 Porque nada há oculto que não deva ser descoberto, nada secreto que não deva ser publicado.
23 Atum antutairi aramutirmeka antuktarma”, tusa tinaiti.
23 Se alguém tem ouvidos para ouvir, que ouça.
24 Nuna tajarum nu shir antuktarma. “Shuar nuna chichaman antukar, nekaspapita tuinanka chicham antukmaunka Yuuska emegkaattsuk nu nukap nekamtikatnaiti. Antsu shuar chicham pegker etsermaun antukaruitiat, uminachunka emegkaatkatnaiti”.
24 Ele prosseguiu: Atendei ao que ouvis: com a medida com que medirdes, vos medirão a vós, e ainda se vos acrescentará.
25 Nukap aramunka Yuuscha nu nukap susatnaiti. Antsu ishichik aramuka ashi atantra inaiyam atinaiti, tusa tinaiti.
25 Pois, ao que tem, se lhe dará; e ao que não tem, se lhe tirará até o que tem.
26 Jesús junasha chichaak: “Yuusa inamtairiya nuka shuar arakan arakmaujai meteketi.
26 Dizia também: O Reino de Deus é como um homem que lança a semente à terra.
27 Arakan árak ikuak pachitsuk kaninaiti, tuma tsawaar nui kintamar, araka jigkai araamuka pugkai tsakauwaiti.
27 Dorme, levanta-se, de noite e de dia, e a semente brota e cresce, sem ele o perceber.
28 Nugka nigki tsapamtikmau asa nuka tumauwaiti. Yama nagkamchakka kagkajiya tsapauwaiti. Tumamtai wachiri jinnaiti. Wachiri takiarmatai payagkrinak nui jigkairinaiti.
28 Pois a terra por si mesma produz, primeiro a planta, depois a espiga e, por último, o grão abundante na espiga.
29 Jigkai katsuar tsamakmatai, tsawan juumain jeaamtai juuwaiti”.
29 Quando o fruto amadurece, ele mete-lhe a foice, porque é chegada a colheita.
30 Junasha Jesús jintinkartak: “¿Atumnasha Yuus inammaurincha warijai apatkana Yuuska tu inamui tusancha ujamainaitjarme?
30 Dizia ele: A quem compararemos o Reino de Deus? Ou com que parábola o representaremos?
31 Yuus inammauka mostaza jigkai nugka aratia numamtinaiti. Ashi nugkanmaya araka jigkai aina nuiya ima shikapchichika mostaza jigkaiya nuwaiti.
31 É como o grão de mostarda que, quando é semeado, é a menor de todas as sementes.
32 Tumauwaitiat tsakak uun kanaknarin tsakauwaiti. Tumamtai chigki nanamainaksha nuna wakentin mikintunam ayamainawai. Numamtuk Yuuscha ishichik shuarnum inamtan nagkama nukap amajeawai”, tusa tinaiti.
32 Mas, depois de semeado, cresce, torna-se maior que todas as hortaliças e estende de tal modo os seus ramos, que as aves do céu podem abrigar-se à sua sombra.
33 Nuna tusa Jesúska chikichan pachis ju aina jumamtinjai nita antumainan nukap jintinkartu jakuiti.
33 Era por meio de numerosas parábolas desse gênero que ele lhes anunciava a palavra, conforme eram capazes de compreender.
34 Aujmatmaun pachis tutsukka jintinkartu jakchauwaiti. Turasha ni unuinatairi ainan nuna takun tajai tusa ashi uja jakuiti.
34 E não lhes falava, a não ser em parábolas; a sós, porém, explicava tudo a seus discípulos.
35 Nu tsawantaik kintammaunam, ni unuinatairi ainan chicharuk: “Kucha amain wearmi”, tusa tinaiti.
35 À tarde daquele dia, disse-lhes: Passemos para o outro lado.
36 Tusa takai Jesúsan jukiar, amain wenak chikich ainanka ajapa ikukiaru. Jesús amain ni unuinatairi ainajai weakai, shuar aina chikich botenmasha nemarkaruiti.
36 Deixando o povo, levaram-no consigo na barca, assim como ele estava. Outras embarcações o escoltavam.
37 Tuma wenai, nase senchi nasentuk kuchancha imanik tsukatmamtikuk, botenam entsan senchi yara.
37 Nisto surgiu uma grande tormenta e lançava as ondas dentro da barca, de modo que ela já se enchia de água.
38 Turasha Jesúska bote sukiin jaanchin atamruk kanar egkemtatmaun ishintainak: “¡Jintinkartina! ¿Ameka ii wayaj nuka pachikrattsumek?” tusar tuina.
38 Jesus achava-se na popa, dormindo sobre um travesseiro. Eles acordaram-no e disseram-lhe: Mestre, não te importa que pereçamos?
39 Tusa tuinakai nantaki nasen kuchajai chicharuk: “¡Mijaakta!” tusa tinaiti. Nu tutai nasegka kuchajai ashi mijaakuiti.
39 E ele, despertando, repreendeu o vento e disse ao mar: Silêncio! Cala-te! E cessou o vento e seguiu-se grande bonança.
40 Nuna tura ni unuinatairi ainan chicharuk: “¿Urukakrumea imanikrumsha ashamarme? ¿Atumka winaka nekaspapita turuttsurmek?” tusa tinaiti.
40 Ele disse-lhes: Como sois medrosos! Ainda não tendes fé?
41 Nu tama antukar nuiya sapijmakar, nitak chichainak: “¿Ju shuarsha uruku asamtaiya, nasesha, tura nayantsasha ni chichamurincha umirainawa? tusar nitak”, tunaiyaina.
41 Eles ficaram penetrados de grande temor e cochichavam entre si: Quem é este, a quem até o vento e o mar obedecem?
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 4, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.