Lucas 8
Huambisa NT (HUB_WBT) vs NAA
1 Jesús nina unuinatairi doce ainajai yaakat ainan irarsattsa wuwaiti. Tuma yaaktanam jeakka Yuus tu inamui tusa jintinkartuki wea.
1 Aconteceu, depois disso, que Jesus andava de cidade em cidade e de aldeia em aldeia, pregando e anunciando o evangelho do Reino de Deus. Iam com ele os doze discípulos,
2 Tumainakai nuwa iwanch egkemtuam waitu matsatu utsanka agkanmamtikamuka, pegke jatajai jaina pegker amajsamujai Jesús chikich yaaktanam weakaisha tuke uyunaina. Nuwa Jesúsan uyuuntsau ainaka ju ainawai: María Magdalanmaya. Nuna siete iwanch egkemtuamun Jesús jiir utsantak pegker amajsamua nu,
2 e também algumas mulheres que haviam sido curadas de espíritos malignos e de enfermidades: Maria, chamada Madalena, da qual saíram sete demônios;
3 tura Cuza Herodesan takarujakua nuna nuwe Juana, Susana tura chikich nuwa ainan eakar, nitajai iruunar Jesúsan yaijakaru ainawai.
3 Joana, mulher de Cuza, procurador de Herodes; Suzana e muitas outras, as quais, com os seus bens, ajudavam Jesus e os seus discípulos.
4 Tura yaakat ainanmaya, nukap shuar Jesúsan wainkartasa kaunaina. Tumaina asar nukap shuar tuakaruiti. Tumawarmatai Jesús nitan jintintuk arakan arakmaun pachis chichaak:
4 Quando uma grande multidão se reuniu e pessoas de todas as cidades vieram até Jesus, ele disse por parábola:
5 “Arakan arakmau arakan jigkain juki ajariin nagkimak ikuuttsa wuwaiti. Tuma ajariin jeaa arakan jigkain nagkimak ikuknaiti. Tura ikukmaun chikich shuar wininak, arakan jigkai jintanam kakekaun najatraruiti. Turamun chigki kautak jinta kakekaunka amukuiti.
5 — Um semeador saiu a semear. E, ao semear, uma parte caiu à beira do caminho, foi pisada, e as aves do céu a comeram.
6 Chikichka nugka kayarnunam kakekar tsapainiaruiti, turasha nugka jujuptin asamtai jinaawaruiti.
6 Outra parte caiu sobre a pedra e, tendo crescido, secou por falta de umidade.
7 Tura chikichka jagki jigkai irunmaunam kakekar tsapainiaru, tumayat jagki aina tsapainak yutuam jinawaruiti. Turamu asar arakka nerekcharuiti.
7 Outra caiu no meio dos espinhos; e os espinhos, ao crescerem com ela, a sufocaram.
8 Antsu nugka pegkernum jigkai kakekaruka tsapainiar chikichik jigkai iyaaruitiat cien jigkain nerekaruiti. Nuna ashi tina ashimak senchi chichaak: Nita antutairi aramuka wii taja nuna antukarti”, tusa tinaiti.
8 Outra, enfim, caiu em boa terra; cresceu e produziu a cem por um. Dizendo isto, Jesus clamou:
9 Nuna tusa jintinkartua ashimkamtai, nina unuinatairi aina Jesúsan ininak: “¿Wari pachisam jintinkartakmea arakan arakmau pachismesha tame?” tusar tuina.
9 Então os discípulos de Jesus lhe perguntaram o que significava essa parábola.
10 Tusa tuinakai Jesús nitan ayak: “Atumnaka Yuus inammaurin pachisan timaj nunasha nekamtikramattsa wakerutmarme. Turasha chikich ainaka nuna takumpapi tawa tusarka nekamain ainatsui. Wii nukap iwainaran pegker takámun wainainaksha, wainmachua numamtuk jainawai. Tura antuinaksha nunapi taku tawa tusarka enentaimas antuinatsui.
10 Jesus respondeu:
11 Arakan arakmaun pachisan taja nuka taku tawai: ‘Yuusa chichamea nuka arakan jigkaiya numamtinaiti’.
11 — Este é o significado da parábola: a semente é a palavra de Deus.
12 Araka jigkai jinta kakekaun chigki amuku timaj nusha juna taku tawai: ‘Shuar Yuusa chichamen antukar nekaspapita tuinak uwemraraig, tusa iwanch juarki Yuusa chichame enentaimtamunka juruki ujumak shuar ainan emegkata nuna takun timajai’.
12 Os que estão à beira do caminho são os que a ouviram; depois vem o diabo e tira-lhes a palavra do coração, para não acontecer que, crendo, sejam salvos.
13 Araka jigkai nugka kayarnunam kakekauka wári tsapakiat, nugka jujuptin asamtai, ujumak jina timaj nuka shuar yama Yuusa chichamen antuinakka wakerus antukariat, iturchat akai inaiyainan pachis taku tawai.
13 Os que estão sobre a pedra são os que, ouvindo a palavra, a recebem com alegria. Estes não têm raiz, creem apenas por algum tempo e, na hora da provação, se desviam.
14 Tura araka jigkai jagkinam kakekau timaj nuka ujumak shuar aina Yuusa chichamenka antuinayat, nitak shir amajmamkattsa wakeruinak, wiakchamattsar ima senchi wakeruina nuna takun timajai.
14 A parte que caiu entre espinhos, estes são os que ouviram e, no decorrer dos dias, foram sufocados com as preocupações, as riquezas e os prazeres desta vida; os seus frutos não chegam a amadurecer.
15 Tura araka jigkai nugka pegkernum kakekaru jatsuk shir tsapai nukap nerekaru timaj nunaka, ujumak shuar pegker enentaimin Yuusa chichamen antukar nekaspapita tusar wakerus surumankar, iturchat akaisha inaitsuk pujusar, chikich shuar ainan chicham nekas pegkeran ujainak, Yuusai surumamtikainan pachis takun timajai tusa tinaiti”.
15 A parte que caiu na terra boa, estes são os que, tendo ouvido de bom e reto coração, retêm a palavra; estes frutificam com perseverança.
16 “Nuna tusa chikichan pachis jintinkartak: Chikichik shuarkesha lamparínka ekeemak nukukka inaichau ainawai. Turachkusha peak awamtakkesha apujchau ainawai. Antsu lamparínka ekeemakar, chikich ainasha tsaaptinan wainainak wayawarti, tusar yaki ekenin ainawai.
16 — Ninguém, depois de acender uma lamparina, a cobre com um vaso ou a põe debaixo de uma cama; pelo contrário, coloca-a num lugar em que ilumina bem, a fim de que os que entram vejam a luz.
17 Numamtuk atakea nui ashi shuarnau iwainakmau atinaiti, tura chikichik pegkerchauksha uukmauka atsutnaiti.
17 Não há nada oculto que não venha a ser manifesto, nem escondido que não venha a ser conhecido e revelado.
18 Nuna tajarum nu shir antuktarma. Shuar nuna chichaman antukar, nekaspapita tuinanka chicham antukmaunka Yuuska emegkaattsuk nu nukap nekamtikatnaiti. Antsu shuar chicham pegker etsermaun antukaruitiat, uminachunka emegkaatkatnaiti”.
18 Portanto, vejam como vocês ouvem. Porque ao que tiver, mais será dado; e ao que não tiver, até aquilo que julga ter lhe será tirado.
19 Jesús nuna tusa jintinkartak pujai, Jesúsan nukuri, tura yachi ainajai Jesúsan wainkartasa kaunkaruiti. Turasha nukap shuar tuarkar iruntuina asamtai, waitsuk aag irunu.
19 A mãe e os irmãos de Jesus chegaram até onde ele estava, mas não podiam aproximar-se por causa da multidão.
20 Tumai chikichik shuar Jesúsan ujak: Ame nuku tura yatsum ainajai waitmakartasa kaunkar aa wajainawai tusa ujakuiti.
20 E lhe comunicaram: — A sua mãe e os seus irmãos estão lá fora e querem vê-lo.
21 Tusa tama Jesús chichaak: “Yuusa chichamen antukar umiraina jusha wina nukur, tura wina yatsur ainawai”, tusa tinaiti.
21 Jesus, porém, lhes respondeu:
22 Chikich tsawantai Jesús nina unuinatairi ainajai botenam chumpimar kucha amain katigkartasa weena.
22 Aconteceu que, num daqueles dias, Jesus entrou num barco em companhia dos seus discípulos e lhes disse: E partiram.
23 Nina unuinatairi aina botenka amain ikankiartasa umainai nigka kanaruiti. Tuma egketai, senchi nasentan nagkamnawaiti. Tuma senchi nasentuk botenam entsan senchi yara. Imatikak ukaimnau amajkai, senchi ashamainak,
23 Enquanto navegavam, ele adormeceu. E sobreveio uma tempestade de vento no lago, e eles corriam perigo.
24 Jesúsan ishintainak: “Jintinkartina, nase ukatmittaji”, tusa tuina. Tama nantaki nasen chicharuk: “¡Mijaakta!” tusa tinaiti. Tusa tamauwaik nase imaniaka mijaakuiti, tuma ashi jasa asauwaiti.
24 Chegando-se a Jesus, os discípulos o despertaram, dizendo: — Mestre, Mestre, estamos perecendo! Levantando-se, Jesus repreendeu o vento e a fúria da água. Tudo cessou e ficou bem calmo.
25 Tura nina unuinatairi ainan chicharuk: “¿Urukamtai ashamarme? ¿Atumka winaka nekaspapita tusarmeka turuttsurmek?” tusa tinaiti. “Tusa tama ashamkar enentai jearcharuiti”. Tumaina asar chichainak: “¿Ju shuarsha uruku asamtaiya, nasesha, tura nayantsasha ni chichamurincha umirainawa?” tusar nitak tunaiyaina.
25 Então Jesus lhes perguntou: Eles, possuídos de temor e admiração, diziam uns aos outros: — Quem é este que até manda nos ventos e nas ondas, e lhe obedecem?
26 Nase mijaakmatai, we wenakua, Galilea amain nugka Gadara tutainam jeawaruiti.
26 Então rumaram para a terra dos gerasenos, que fica de frente para a Galileia.
27 Tuma nui anumkamtai, Jesús jiinki wean, shuar iwanch egkemtuam nukap uwí pujau Jesúsan jearnaiti. Nuka misu wekain, jeagka pujutsuk shuar jakau ikutainam puju.
27 Logo que Jesus desembarcou, veio da cidade ao seu encontro um homem possuído de demônios que, havia muito, não se vestia, nem habitava em casa alguma, porém vivia nos túmulos.
28 Nu shuarnaka iwanch juki, shuarsha atsamunam jeashat umau. Turam waitu wekakai, shuar aina emeta apujsartasa achikar uwejnum, tura nawenmasha cadenajai jigkararsha tujintaina. Imani wekainun Jesús wainak, iwanch nu shuarnum chumpirun chicharuk: Jiinkirum yaja shimakrum shuar ikuktaarma tusa tinaiti. Tusa tama nu shuar iwanch egkemtuamu Jesúsan jeari tikishmatar senchi chichaak: “Jesúsa, Yuus ashi nagkakartakua nuna uchiriya, wait aneasam waitkarsaipa”, tusa tinaiti.
28 Quando ele viu Jesus, prostrou-se diante dele, dizendo com voz forte: — O que você quer comigo, Jesus, Filho do Deus Altíssimo? Peço-lhe que não me atormente.
29 — ausente —
29 Porque Jesus havia ordenado ao espírito imundo que saísse do homem, pois muitas vezes se havia apoderado dele. E, embora procurassem conservá-lo preso com cadeias e correntes, despedaçava tudo e era impelido pelo demônio para o deserto.
30 Tusa takai Jesús iniak: “¿Amina naarmesha yaita?” tusa tinaiti. Tama ni ayak: “Wina naarka Untsuriyaiti”, tusa tinaiti. Nuna tina nunaka shuarnum nukap iwanch chumpiru asar tuina.
30 Jesus perguntou a ele: Ele respondeu: — Legião. Isto porque muitos demônios tinham entrado nele.
31 Ataksha iwanch Jesúsan chicharainak: “Wait aneasam wa nagkatkachu a nuigka chumpikratawaipa”.
31 Estes pediram a Jesus que não os mandasse para o abismo.
32 Antsu kuchi iruna ai chumpimatarma tusam titá tusar tuina. Tusa tama Jesúscha: “Ayu”, tusa tinaiti.
32 Ora, uma grande manada de porcos estava pastando ali no monte. E os demônios pediram a Jesus que os deixasse entrar naqueles porcos. E Jesus o permitiu.
33 Tama shuarnaka ikuinak kuchinam chumpimawaruiti. Turam kuchisha pisarar nugka metsagkrukmaunam utsaana kuchanam iyagkar ashi jinaawaruiti.
33 Tendo os demônios saído do homem, entraram nos porcos, e a manada precipitou-se despenhadeiro abaixo, para dentro do lago, e se afogou.
34 Tumawarmatai kuchin kuitamin ainasha shuar yaaktanam matsatun, tura jeashat matsamin ainancha: Kuchi tuma jinayi tusar ujakartasa shiakaruiti.
34 Vendo o que tinha acontecido, os que tratavam dos porcos fugiram e foram anunciá-lo na cidade e pelos campos.
35 Tuma jeawar: Kuchi tuma jinayi tusa tuina. Tusa tuinakai nuna antukar yaaktanmaya aina Jesús pujamunam wearuiti. Tumawar nui jeajkama, shuar iwanch egkemtuamu misu pujujaku, jaanchin nugkur shir enentaimkau jas Jesúsain ayaamas eketun wainkaruiti. Tura nuna wainkar senchi ashamkaruiti.
35 Então o povo saiu para ver o que tinha acontecido. Aproximando-se de Jesus, encontraram o homem de quem tinham saído os demônios, vestido, em perfeito juízo, sentado aos pés de Jesus; e temeram.
36 Tumainakai iwanch jiirmaun wainkaruka, tu jiiramai, tusar chikich ainancha ujakaruiti.
36 E algumas pessoas que tinham presenciado os fatos contaram-lhes também como o endemoniado tinha sido salvo.
37 Tusa ujainam ashi Gadaranmaya shuar ainaka senchi ashamainak Jesúsan chicharainak: “Ameka chikich nugkanam wetá”, tusar tuina. Tuinakai ayu tusa, nina unuinatairi ainajai botenam egkemaa weakai,
37 Todo o povo da terra dos gerasenos pediu a Jesus que se retirasse, pois ficaram com muito medo. E Jesus, entrando de novo no barco, voltou.
38 shuar iwanch chumpimtuamu jiiramusha chichaak: “Winasha Jesúsa, jurukta. Wisha ame weam nui winitjai”, tusa tinaiti. Tusa takai Jesús chicharuk: “Ameka juakta,
38 O homem de quem tinham saído os demônios lhe pediu que o deixasse estar com ele. Jesus, porém, o despediu, dizendo:
39 tumam Yuus iwanchin uruk jiirtamraya agkanmamtikrama nu pachisam amina pataim ainasha ashi ujakta”, tusa tinaiti. Tusa tuma ayu tusa juak nina patai aina matsatmaunam wuwaiti. Tuma ashi yaaktanmagka Jesús iwanch ainan jiirtur pegker amajtusmayi tusa etserauwaiti.
39 — Volte para a sua casa e conte tudo o que Deus fez por você. Então ele foi, proclamando por toda a cidade o que Jesus lhe tinha feito.
40 Shuar aina nakaa matsatu asar, Jesús ataksha waketki Galileanam katigmatai shir aneasar jukiaruiti.
40 Quando Jesus voltou, a multidão o recebeu com alegria, porque todos o estavam esperando.
41 Tumainai judío iruuntai jea apuri, Jairo naartin, jeari tikishmatar wake mesek Jesúsan chicharuk: “Wina jearui wemi.
41 Eis que veio um homem chamado Jairo, que era chefe da sinagoga, e, prostrando-se aos pés de Jesus, suplicou-lhe que fosse até a sua casa.
42 Wina nawantur chikichik akina, doce uwí aramu jakattak tepaun ikukmaj nu pegker amajtursamnum”, tusa tinaiti. Tusa tama ayu tusa weakai, nukap shuar shimuina asar, tuarainak Jesúsnaka chanuina.
42 Pois tinha uma filha única de uns doze anos, que estava morrendo. Enquanto Jesus caminhava, as multidões o apertavam.
43 Nu imatikainamunam chikichik nuwa nantun wainuk senchi waitak tsuakratin ainanam doce uwí wekaas tsuamak ashi ninu ainanka ashimkasha pegker jaschau, ayatik nu senchi ja wekain pachitkau.
43 Certa mulher que, havia doze anos, vinha sofrendo de uma hemorragia e que havia gastado todos os seus bens com os médicos, sem que ninguém a pudesse curar,
44 Tuma asa, Jesúsan wainak shuar irununmag eteemki, Jesúsa jaanchri tsakarin antinkauwaiti. Turamuik numpanka nagkanak, ashi nina iyashiin jamunka pegker jasuiti.
44 veio por trás de Jesus e tocou na borda da capa dele. E logo a hemorragia dela estancou.
45 Tumamtai Jesús chichaak: “¿Ya jaanchruisha antinkayi?” tusa tinaiti. Takai shuar aina chichainak yatsuk antinmaka nekatsji, tusar tuina. Tusa tuinakai Pedro wajau chichaak: “Jintinkartina, ¿ameka shuar nukap tuartamkaru asar, chanunmaina nuka waintsumek? ¿imaninaisha urukamtai ya wina jaanchruisha antinkayi, tusamsha tame?” tusa tinaiti.
45 Mas Jesus perguntou: Como todos negassem, Pedro disse: — Mestre, é a multidão que o rodeia e aperta!
46 Takai Jesús chichaak: “Chikichik shuar ja weká wina antintak, wina senchirjai pegker jasun nekaajai”, tusa tinaiti.
46 Mas Jesus insistiu:
47 Takai nuwaka wii antigkaj nunapi nekaraya, tusa kurakmaikia Jesúsan jeari tikishmatar shuar antuinai ujak: “Numpan senchi ajapeakun ja weká asan antigjame, tuman yamaika pegker jasjai”, tusa tinaiti.
47 A mulher, vendo que não podia passar despercebida, aproximou-se trêmula e, prostrando-se diante de Jesus, declarou, à vista de todo o povo, o motivo por que havia tocado nele e como imediatamente tinha sido curada.
48 Tusa tama Jesús nuwan chicharuk: “Nawanta ameka ayatik antiamuikiapi pegker jastatja tu enentaimu asam, pegker jasume. Tuma asam shir aneasam wetá”, tusa tinaiti.
48 Então Jesus lhe disse:
49 Eke wetsuk chichaa wajai, Jairo nawantri jakamtai, nina takarin Jairon tari ujak: “Ame nawantrumka jakamai, jintinkartinka aantram waitka wekainipa”, tusa tinaiti.
49 Enquanto Jesus ainda falava, veio uma pessoa da casa do chefe da sinagoga, dizendo: — A sua filha já morreu; não incomode mais o Mestre.
50 Tusa tamaun Jesús antuk Jairon chicharuk: “Kuntuts enentaimipa. Antsu wina nekaspapita turutta, nawantrumka nantaktatui”, tusa tinaiti.
50 Mas Jesus, ouvindo isto, lhe disse:
51 Nuna tina, Jairo jeen wuwaiti. Tuma jea jeaa shuar nijai kaunkau ainanka: Atumka wayaawairpa tusa nitanka aag ikuak, Jairo jeen Jesús wayak, Pedron, Juankan, Jacobon tura Jairon nina nuwejai nawantri jaka tepamunam awayawaiti.
51 Tendo chegado à casa, Jesus não permitiu que ninguém entrasse com ele, a não ser Pedro, João e Tiago, além do pai e da mãe da menina.
52 Tuma shuar útu matsatun Jesús chicharuk: “¡Utirpa! nuwachika jakachai, ayatik kanar tepawai”, tusa tinaiti.
52 E todos choravam e a pranteavam. Mas Jesus disse:
53 Tusa takai: Chikich ainaka Jesúsan wishikraru.
53 E riam-se dele, porque sabiam que ela estava morta.
54 Tumainaig nuwach jaka tepaun jeari uwejnum achik chicharuk: “¡Nuwachi, nantakta!” tusa tinaiti.
54 Mas Jesus, tomando-a pela mão, disse em voz alta:
55 Tusa tamauwaik jaka tepau nantaki ekeemsauwaiti. Tumamtai Jesús nawantrinnun chicharuk: “Nawantrum yurumak susatarma yuati, tusa tinaiti.
55 Voltou-lhe o espírito, ela imediatamente se levantou, e Jesus mandou que lhe dessem de comer.
56 Tura nawantri jakau inantukim, nitaka enentain jearcharuiti. Tumainakai Jesús nawantrinnun chicharuk: Chikichik shuarkesha ju pachisrumka ujakairpa”, tusa tinaiti.
56 Seus pais ficaram maravilhados, mas ele lhes advertiu que a ninguém contassem o que havia acontecido.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 8, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.