1 Reis 20

Huichol Bible 2020 (HCH_WB2) vs ACF

Sair da comparação
ACF Almeida Corrigida Fiel
1 Hikɨ Weni-'Arari Tsiriya kwieyaritsie ti'aitame, yunaime yukuyaxi kaniwarukuxeɨrieni, kanayeyani Tsamariya tamienike hikɨ kiekari warie menayaxetɨkɨne meta mepeweiyakai hipatɨ te'aitamete xeitewiyari heimana tamamata heimana huta meyupaɨmetɨ, kawayutsixi mepɨwaruhapakai meta kaxetate kuyaxa miemete.
1 E Ben-Hadade, rei da Síria, ajuntou todo o seu exército; e havia com ele trinta e dois reis, e cavalos e carros; e subiu, e cercou a Samaria, e pelejou contra ela.
2 Tsamariya kiekariyaritsie hipame kaniwarutanɨ'ani niuki tuayamete mɨpaɨ memɨteheitahɨawekɨ 'Akawi mɨti'aitame 'Ixaheri kwieyaritsie: «Mɨpaɨ kanaineni Weni-'Arari:
2 E enviou à cidade mensageiros, a Acabe, rei de Israel,
3 “'Ahuru meta 'apɨrata katininepinitɨni, meta yaxeikɨa 'a'ɨitama metatsiere 'aniwema temari”».
3 Que lhe disseram: Assim diz Ben-Hadade: A tua prata e o teu ouro são meus; e tuas mulheres e os melhores de teus filhos são meus.
4 'Ixaheri kwieyaritsie ti'aitame niuki mɨpaɨ 'aneme kanenɨ'ani: «Kepemaine, nekutsiyari meta neti'aitɨwame, ne 'ahetsɨa nekanimiemetɨni, meta naime tita nemɨrexeiya».
4 E respondeu o rei de Israel, e disse: Conforme a tua palavra, ó rei meu senhor, eu sou teu, e tudo quanto tenho.
5 Tawarita niuki tuayamete mekaniu'axɨani 'Akawi hetsɨa, mɨpaɨ mekatenitahɨawe: «Mɨpaɨ kanaineni Weni-'Arari: “Mɨpaɨ nepɨrenɨ'a pekenetsiyetuirieni 'ahuru 'apɨrata, 'a'ɨitama meta 'aniwema.
5 E tornaram a vir os mensageiros, e disseram: Assim diz Ben-Hadade: Enviei-te, na verdade, mensageiros que dissessem: Tu me hás de dar a tua prata, e o teu ouro, e as tuas mulheres e os teus filhos;
6 'Ayumieme, 'uxa'a 'epauka nepɨwaranunɨ'ani nete'uximayatsiriwamete 'aparatsiyuta memeutahaxɨanikɨ meta te'a'uximayatsiriwamete wakiita, mɨkɨ naime mepɨtewayetɨni tita waɨkawa mɨraye'atɨka, mɨkɨ mepɨte'anutɨni”».
6 Todavia amanhã a estas horas enviarei os meus servos a ti, e esquadrinharão a tua casa, e as casas dos teus servos; e há de ser que tudo o que de precioso tiveres, eles tomarão consigo, e o levarão.
7 'Ixaheri kwieyaritsie ti'aitame yunaime katiniwarutanɨ'airieni 'ukirawetsixi, mɨpaɨ katiniwarutahɨawe: —Neuxei 'ikɨ waɨkawa 'uximatɨarika pɨwiwiene temɨyeha'anikɨ. Kepauka mɨkɨ mɨreyenɨ'a, kename neke'iyetuirieni, ne'ɨitama meta neniwema nepɨrata meta nehuru, nepɨmatiyetuirieni nepɨrehɨawekai.
7 Então o rei de Israel chamou a todos os anciãos da terra, e disse: Notai agora, e vede como este homem procura o mal; pois mandou pedir-me as mulheres, os meus filhos, a minha prata e o meu ouro, e não lhos neguei.
8 'Ukirawetsixi meta yunaitɨ kiekatari mɨpaɨ mekaniutiyuani: —Ti'aitame. Hawaikɨ pepɨka'i'enieka meta pepɨkatikupitɨwani tita mɨmatiwawirie.
8 E todos os anciãos e todo o povo lhe disseram: Não lhe dês ouvidos, nem consintas.
9 'Ayumieme 'Akawi mɨpaɨ katiniwarutahɨawe Weni-'Arari nɨ'arimama: —Mɨpaɨ xeketenetahɨawi neti'aitɨwame: “Ne, mati'uximayatsiriwame nemɨhɨkɨ, tinaime nepɨmatiyetuirieni ketita pemɨtiutawau matɨari paitɨ, peru hikɨri hekwamekɨ pemɨnetiwawirie nepɨkayɨwe nemɨmatiyetuirieni”. Mɨkɨ mekanakunuaxɨani Weni-'Arari hetsɨa mɨpaɨ mete'utahɨawarieka.
9 Por isso disse aos mensageiros de Ben-Hadade: Dizei ao rei, meu senhor: Tudo o que primeiro mandaste pedir a teu servo, farei, porém isto não posso fazer. E voltaram os mensageiros, e lhe levaram a resposta.
10 Hikɨ Weni-'Arari tawari niuki 'Akawi kanenɨ'airieni: «Mekenetsi'u'uximatɨani kakaɨyarixi, xɨka Tsamariyatsie 'etsiwa tumuanari 'uyuhayewa, xɨka nekuyaxima meyɨwaweni xeituiyari memanutunikɨ».
10 E Ben-Hadade enviou a ele mensageiros dizendo: Assim me façam os deuses, e outro tanto, que o pó de Samaria não bastará para encher as mãos de todo o povo que me segue.
11 Peru 'Ixaheri kwieyaritsie ti'aitame mɨpaɨ katiniuta'ani: «Mɨpaɨ xeketenetahɨawi mɨpaɨ pɨkarekwikani 'akuxi karayu'iwawetɨ».
11 Porém o rei de Israel respondeu: Dizei-lhe: Não se gabe quem se cinge das armas, como aquele que as descinge.
12 Kepauka Weni-'Arari, 'ikɨ niuki mɨ'atɨiriyarie, kani'iekaitɨni hipame te'aitamete wahamatɨa mematitekaitsie. Yapauka mɨkɨ mɨpaɨ katiniwaruta'aitɨani yukuyaxima: «Xekeneuyukuha'aritɨa». Hikɨ mɨkɨ mekaniyukuha'aritɨani mɨkɨ kiekari memɨtamienikɨ.
12 E sucedeu que, ouvindo ele esta palavra, estando a beber com os reis nas tendas, disse aos seus servos: Ponde-vos em ordem contra a cidade.
13 Merikɨte 'ipaɨ katiniuyɨni, 'Ixaheri kwieyaritsie ti'aitame 'Akawi hɨxie kaninuani xewitɨ tewi Kakaɨyari niukameya, mɨpaɨ katinitahɨawe: —Yawé mɨpaɨ kanaineni: “¿Petiwaxeiya mɨkɨ kuyaxi memɨyumɨire? Hikɨ nekaniwayetuamɨkɨ 'ahetsɨa pemɨwara'iwakɨ, hikɨ 'ana mɨpaɨ pepɨretimani kename ne Yawé nehɨkɨ”.
13 E eis que um profeta se chegou a Acabe rei de Israel, e lhe disse: Assim diz o Senhor: Viste toda esta grande multidão? Eis que hoje ta entregarei nas tuas mãos, para que saibas que eu sou o Senhor.
14 'Akawi mɨpaɨ katiniuta'iwauni: —¿Kemɨ'ane wahekɨ pɨtiyurieni? Mɨpaɨ kaniutayɨni Kakaɨyari niukameya: —Mɨpaɨ kanaineni Yawé: “Mɨpaɨ nepɨtiyurieni kuyaxi temari wahekɨ, mɨkɨ me'anuyetekaku”. 'Akawi tawari mɨpaɨ katiniuta'iwauni: —¿Kemɨ'ane meri pɨtikatsutɨani? Kakaɨyari niukameya mɨpaɨ kaniutayɨni: —'Ekɨtɨtɨ.
14 E disse Acabe: Por quem? E ele disse: Assim diz o Senhor: Pelos moços dos príncipes das províncias. E disse: Quem começará a peleja? E disse: Tu.
15 Hikɨ 'Akawi kaniwarukuha'aritɨani kuyaxi temari, mɨkɨ huta tsienituyari heimana xeitewiyari heimana tamamata heimana huta (232) mekaniyupaɨmekaitɨni. Meta hipame kuyaxi 'ixaheritsixi kaniwarukuha'aritɨani: mɨkɨ yunaitɨ mekaniyupaɨmekaitɨni 'atahuta miriyari (7.000).
15 Então contou os moços dos príncipes das províncias, e foram duzentos e trinta e dois; e depois deles contou a todo o povo, todos os filhos de Israel, sete mil.
16 Hikɨ tuka 'ayaku mekanayekɨne, mexi Weni-'Arari meta xeitewiyari heimana tamamata heimana huta te'aitamete mɨwara'iniekai yunaitɨ mehetarɨwekai mematiteitsie.
16 E saíram ao meio-dia; e Ben-Hadade estava bebendo e embriagando-se nas tendas, ele e os reis, os trinta e dois reis, que o ajudavam.
17 Kuyaxi temari mekananuyetekaitɨni. Kepauka nenieremete Weni-'Arari muwanɨ'akai mɨpaɨ memɨte'itaxatɨa kename hipatɨ kuyaxi 'ahurawa mehahukai Tsamariya mehayenexɨaka,
17 E os moços dos príncipes das províncias saíram primeiro; e Ben-Hadade enviou espias, que lhe deram avisos, dizendo: Saíram de Samaria uns homens.
18 mɨpaɨ katiniuta'aita Weni-'Arari: «Xekeniwaretiwiya xepɨkawarekukukuyani, tsepa 'aixɨa 'iyari memɨkɨyɨa yatsepa memɨtatsikukwitɨwe».
18 E ele disse: Ainda que para paz saíssem, tomai-os vivos; e ainda que à peleja saíssem, tomai-os vivos.
19 Kuyaxi temari kiekaritsie mekanayekɨne kuyaxi wahɨxie me'anuyetetɨ.
19 Saíram, pois, da cidade os moços dos príncipes das províncias, e o exército que os seguia.
20 Kuyaxi yuxexuitɨ yuxexuime mekaniwarukwini memɨwaraye'unie, hikɨ 'ana tsiriyatari mekaniyuta'una. 'Ixaheritsixi mekaniwaranukuweiya, matsi Weni-'Arari Tsiriya kwieyaritsie ti'aitame kaniuyuta'una hipame kawayutsixi wahetsie memutekai wahamatɨa.
20 E eles feriram cada um o seu adversário, e os sírios fugiram, e Israel os perseguiu; porém Ben-Hadade, rei da Síria, escapou a cavalo, com alguns cavaleiros.
21 'Ixaheri kwieyaritsie ti'aitame kaniyemiekaitɨni wakwinetɨ, kawayutsixi wahetsie memutekai kaniwarukwini, meta kaxetate yuhetsiemieme kanayeitɨani, yemekɨ waɨkawa tsiriyutsixi mekaneuyehɨiyani.
21 E saiu o rei de Israel, e feriu os cavalos e os carros; e feriu os sírios com grande estrago.
22 'Arikeketa, kaninuani Kakaɨyari niukameya 'Ixaheri kwieyaritsie ti'aitame hetsɨa, mɨpaɨ katinitahɨawe: «Kayuwatɨ xeikɨa pepɨkatikani pemɨrayu'iwaxɨkɨ, keneyu'iyaritɨaka matsi kehepaɨ pemɨtiyurieni, karikɨ yurikata kaninuamɨkɨ ti'aitame Tsiriya kiekame».
22 Então o profeta chegou-se ao rei de Israel e lhe disse: Vai, esforça-te, e atenta, e olha o que hás de fazer; porque no decurso de um ano o rei da Síria subirá contra ti.
23 Merikɨtsɨ, Tsiriya kwieyaritsie ti'aitame parewiwamete mɨpaɨ mepɨte'eyemari'itɨa: «'Ixaheritsixi wakakaɨyarixi hɨritsie miemete mekanihɨkɨtɨni. 'Ayumieme waɨkawa mekanitɨrɨkawini tahetsiemieme. Xɨka tewarutakwini makuweritsie mana hɨrixɨa tekaniwara'iwawaweni.
23 Porque os servos do rei da Síria lhe disseram: Seus deuses são deuses dos montes, por isso foram mais fortes do que nós; mas pelejemos com eles em campo raso, e por certo veremos, se não somos mais fortes do que eles!
24 'Ekɨ 'ipaɨ ketineuyuri: Yunaime te'aitamete keniwarutipata hipame pɨta keniwaranuka'uitɨa 'ahetsɨa memɨte'uximaya.
24 Faze, pois, isto: tira os reis, cada um do seu lugar, e substitui-os por capitães;
25 Meta keniwarukuha'aritɨa kuyaxi meripaitɨ pemɨwarexeiyakai hepaɨ meyupaɨmeme, kawayutsixi meta kaxetate kuyaxa miemete yaxeikɨa paɨmeme, temɨwatakwinikɨ 'ixaheritsixi makuweritsie. Kanahekɨaka tekaniwara'iwakuni». Ti'aitame Weni-'Arari yakatiniutanaki'erieni, mɨpaɨ katiniuyurieni.
25 E forma outro exército, igual ao exército que perdeste, cavalo por cavalo, e carro por carro, e pelejemos com eles em campo raso, e veremos se não somos mais fortes do que eles! E deu ouvidos à sua voz, e assim fez.
26 Xeiwiyari 'anuyeyaku, yukuyaxima kaniwarukuha'aritɨani, mekanekɨne 'Apeki mɨrakutewatsie mana memɨwatakwinikɨ 'ixaheritsixi.
26 E sucedeu que, passado um ano, Ben-Hadade passou revista aos sírios, e subiu a Afeque, para pelejar contra Israel.
27 Meta ti'aitame 'Akawi yaxeikɨa yukuyaxima kaniwarukuha'aritɨani meta 'ikwai katiniwayetuirieni kepaɨmeme memɨteheuyehɨakai. Hikɨ mɨkɨta mekanayekɨne wahepa memɨwatakwinikɨ tsiriyutsixi, yatewa mekanikuyaxe wahɨxie. 'Ixaheritsixi 'etsimepɨyupaɨmekai, tsipuri xeitewayari 'etsimemɨyupaɨme wahepaɨ mepɨteyuxexeiyakai, peru tsiriyutsixi mepakutsekai makuweritsie.
27 Também aos filhos de Israel se passou revista, e providos de víveres marcharam contra eles; e os filhos de Israel acamparam-se defronte deles, como dois pequenos rebanhos de cabras; mas os sírios enchiam a terra.
28 Tewi Kakaɨyari hetsɨa mieme kaninuani 'ixaheritsixi tiwa'aitɨwame hetsɨa mɨpaɨ katinitahɨawe: «Yawé mɨpaɨ kanaineni: “Tsiriyutsixi mɨpaɨ memɨteku'eriwakɨ kename Yawé kakaɨyari hɨritsie mieme hɨkɨ peru makuweritsie katixaɨ. Ne nepɨwayetuani mɨkɨ memɨyumɨire kuyaxi 'ahetsɨa, mɨpaɨ pemɨretimanikɨ kename ne Yawé nehɨkɨ”».
28 E chegou o homem de Deus, e falou ao rei de Israel, e disse: Assim diz o Senhor: Porquanto os sírios disseram: O Senhor é Deus dos montes, e não Deus dos vales; toda esta grande multidão entregarei nas tuas mãos; para que saibas que eu sou o Senhor.
29 'Atahuta tukari mekaniuyurieni yuhɨxie metitetɨ, 'ana 'atahutarieka tukaritsie mekanitsutɨani meyukwitɨwetɨ. Xeimieme 'ixaheritsixi xeitukaritsie mekaniwarukwini xeitsienituyari miriyari kuyaxi tsiriyutsixi yu'ɨkama memu'uwakai.
29 E sete dias estiveram acampados uns defronte dos outros; e sucedeu ao sétimo dia que a peleja começou, e os filhos de Israel feriram dos sírios cem mil homens de pé, num dia.
30 Hipatɨ kuyaxi mekaniyuta'unaxɨani 'Apeki kiekariyaritsie, peru mana kiekari kuraruyari wahetsie kaniu'une kaniwarukwini xeitewiyari heimana 'atahuta miriyari. Weni-'Arari meta muyuta'unakai, mana kaniyu'awietanekaitɨni xeikɨa kiekaritsie.
30 E os restantes fugiram a Afeque, à cidade; e caiu o muro sobre vinte e sete mil homens, que restaram; Ben-Hadade, porém, fugiu, e veio à cidade, escondendo-se de câmara em câmara.
31 Hikɨ 'iparewiwamete mɨpaɨ mekatenitahɨawe: «Mɨpaɨ tepɨtemarie kename te'aitamete 'ixaheritsixi meteyukanenimaya. Hikɨmɨ 'Ixaheri kwieyaritsie ti'aitame hetsɨa tepɨtayetuani, tepeitawawirieni mɨtareuyehɨwirienikɨ. Heiwatɨ tiɨyɨme mereuyehɨwirieni kametsi'umieni».
31 Então lhe disseram os seus servos: Eis que já temos ouvido que os reis da casa de Israel são reis clementes; ponhamos, pois, sacos aos lombos, e cordas às cabeças, e saiamos ao rei de Israel; pode ser que ele te poupe a vida.
32 Hikɨ 'Ixaheri kwieyaritsie ti'aitame hɨxie mekaniyuyetuani, mɨpaɨ mekatenitawawirieni: —Weni-'Arari matsiparewiwame mɨpaɨ paine: “Neuxei kwerietɨ nepɨmatsiwawirie, pepɨkanetsikumemiwani”. Ti'aitame mɨpaɨ kaniutayɨni: —¿'Akuxi rayeniere? Karikɨ mɨkɨ kanine'iwatɨni.
32 Então cingiram sacos aos lombos e cordas às cabeças, e foram ao rei de Israel, e disseram: Diz o teu servo Ben-Hadade: Deixa-me viver. E disse Acabe: Pois ainda vive? É meu irmão.
33 Hikɨ mɨkɨ teɨteri ti'aitame niukieya me'u'enieka 'aixɨa mainekaikɨ, mɨpaɨ mekaniutiyuani: —Huu tsɨkarikɨte, Weni-'Arari kani'a'iwatɨni. Ti'aitame mɨpaɨ katiniwarutahɨawe: —Xekenewitɨyu mɨkɨ. Kepauka Weni-'Arari munua 'Akawi hetsɨa, mɨkɨ kanenutiyeni yukaxetatsie kuyaxa miemetsie. Hikɨ Weni-'Arari mɨpaɨ katinixatɨani:
33 E aqueles homens tomaram isto por bom presságio, e apressaram-se em apanhar a sua palavra, e disseram: Teu irmão Ben-Hadade vive. E ele disse: Vinde, trazei-mo. Então Ben-Hadade foi a ele, e ele o fez subir ao carro.
34 —Ne nepɨmatsiyetuirieni kiekarite nepaapa 'apaapa munawairiekai. Meta 'ekɨ pepɨyɨwe Ramatsiku kiekariyaritsie pemika'uitɨani hakewa mɨretuiyaka 'ahetsiemieme, nepaapa kemɨtiyurienekai Tsamariya kiekariyaritsie. 'Akawi mɨpaɨ katinitahɨawe: —Neta hikɨ mɨya pemainekɨ, nekamenitatuamɨkɨ pemɨyemiekɨ. Mɨpaɨ tɨratu katiniuwewieni hamatɨana, hikɨ 'ana kanitatuani kanipitɨani mɨyemiekɨ.
34 E disse ele: As cidades que meu pai tomou de teu pai tas restituirei, e faze para ti ruas em Damasco, como meu pai as fez em Samaria. E eu, respondeu Acabe, te deixarei ir com esta aliança. E fez com ele aliança e o deixou ir.
35 Xewitɨ tewi Kakaɨyari niukametemama wanuiwaritsie miemetɨtɨ, Yawé yarehɨawekaku, xeime yu'iwa mɨpaɨ katiniutahɨawe: —Keneneutiwaxɨa. Peru 'iwaya pɨka'uyuwaɨriyaxɨ kemɨrehɨawekai.
35 Então um dos homens dos filhos dos profetas disse ao seu companheiro, pela palavra do Senhor: Ora fere-me. E o homem recusou feri-lo.
36 Hikɨ 'ayumieme Kakaɨyari niukameya mɨpaɨ katinitahɨawe: —Yawé niukieya pemɨkahanu'enikɨ, hikɨ kwitɨwa pemɨyemietsie maye kamenetakwaimɨkɨ. Hikɨ mɨpaɨ katiniɨyɨni, yapauka mɨkɨ Kakaɨyari niukameya metɨatsie, muwa maye hayeneka kanitakwani.
36 E ele lhe disse: Porque não obedeceste à voz do Senhor, eis que, em te apartando de mim, um leão te ferirá. E como dele se apartou, um leão o encontrou e o feriu.
37 Hikɨ 'arike mɨkɨ tewi Kakaɨyari niukameya xeime pɨtata hanukunakeka tewi mɨpaɨ katinitahɨawe: «Keneneutiwaxɨa» Yapauka mɨkɨ tewi kaneitiwaxɨani katinikwinitɨani.
37 Depois encontrou outro homem, e disse-lhe: Ora fere-me. E aquele homem deu-lhe um golpe, ferindo-o.
38 Hikɨ 'ana mɨkɨ Kakaɨyari niukameya kaneyani huyeta mana ti'aitame hekwewienike, kaneuyukunakaitɨni yuhɨxie 'ixurikikɨ.
38 Então foi o profeta, e pôs-se perante o rei no caminho; e disfarçou-se com cinza sobre os seus olhos.
39 Kepauka ti'aitame mana muyemiekai, Kakaɨyari niukameya mɨpaɨ katiniuhiwa hɨxiena: —Ti'aitame. Ne kuyaxa maxuawe yemekɨ nepeyeikakai. Mana xewitɨ nehetsɨa kanenuani xeime tewi 'ahanatɨ memɨtatsikwitɨwe, hikɨ mɨpaɨ kanetinetahɨawe: “'Ikɨ tewi kene'ɨwiyani. Xɨka metsi'utawikweiya hetsiena mieme 'ekɨ nekamenimiemɨkɨ, mexɨkatɨni haika miriyari pɨrata tuminiyari pekaniyetuamɨkɨ”.
39 E sucedeu que, passando o rei, clamou ele ao rei, dizendo: Teu servo estava no meio da peleja, e eis que, desviando-se um homem, trouxe-me outro homem, e disse: Guarda-me este homem; se vier a faltar, será a tua vida em lugar da vida dele, ou pagarás um talento de prata.
40 Neuxei ti'aitame, ne mexi 'akuxi xaɨtsie neheyeikakai, mɨkɨ tewi kanetayuni. 'Ixaheri kwieyaritsie Ti'aitame mɨpaɨ katinitahɨawe: —Mɨkɨtsɨri 'ahetsie katinahɨiyamɨkɨ kepemaine.
40 Sucedeu, pois, que, estando o teu servo ocupado de uma e de outra parte, eis que o homem desapareceu. Então o rei de Israel lhe disse: Esta é a tua sentença; tu mesmo a pronunciaste.
41 Hikɨ 'ana, Kakaɨyari niukameya meuyukuhɨakai kaneuyukɨxɨna, 'anake 'Ixaheri kwieyaritsie ti'aitame Kakaɨyari niukameya kanetimani.
41 Então ele se apressou, e tirou a cinza de sobre os seus olhos; e o rei de Israel o reconheceu, que era um dos profetas.
42 Hikɨ ti'aitame mɨpaɨ katiniutahɨawe: —Yawé mɨpaɨ kanaineni: “Xeime tewi pekaniutatuani ne nemita'aitakai mumierienikɨ. Hikɨri 'ayumieme, 'ekɨ pɨtari pekanimieriemɨkɨ hetsiena mieme, meta 'ateɨterima mɨkɨ teɨterimama wahetsiemieme”.
42 E disse-lhe: Assim diz o Senhor: Porquanto soltaste da mão o homem que eu havia posto para destruição, a tua vida será em lugar da sua vida, e o teu povo em lugar do seu povo.
43 Hikɨ 'Ixaheri kwieyaritsie ti'aitame, nutuixietɨ meta ha'atɨ kanakunuani Tsamariya paitɨ yuparatsiyuta.
43 E foi o rei de Israel para a sua casa, desgostoso e indignado; e chegou a Samaria.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar 1 Reis 20, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.