1 Coríntios 10
Guarayu NT (GYR_WBT) vs AAI
1 Che rɨvɨreta, che aipota pe judío peico vahe peyemomahenduha vɨtera aracahe yande ramoi guatasa rupi mbahe pɨ̃tu Tũpa imboguata agüer rese. Iyavei para guasu Pĩra vahe avei osasa opacatu yuvɨreco aracahe.
1 Taitu, ata a’agir Moses nawiyih hititit ana veya abisa isah mamatar i kwananot. Ata a’agir etei rofom re tafafarih nawiyih Red Sea yan owasasin hirabon rewan rounane hiyen.
2 Ẽgüe ehi eté opacatu oguatase mbahe pɨ̃tuvrɨ rupi iyavei para guasu osasase yuvɨreco, ndoyavɨi ñapiramombrɨ yuvɨrecoi Moisés recocuer rupi oguata ãgua aracahe.
2 Rofom wanawanan naatu riy wanawanan hirarabon ana veya, etei bapataito hibai Moses ana bai’ufununayah himatar.
3 Iyavei oyoya guasu yuvɨrohu tembihu Tũpa ombou vahe chupe nara yuvɨreco,
3 Naatu Ayubih ana bay itinin ta’imon marane hire’er etei hibow hi’aa.
4 opacatu guasu avei oɨhu ita sui Tũpa ombou vahe ihɨguarã yuvɨreco. Ahe ita rumo inungar Cristo secoi opacatu iguatasa rupi yuvɨreco.
4 Na’atube ayubit ana harew itinin ta’imon marane re’er etei hitom, naatu ayubit ana To’one harew tit hitomatom nawiyih bairi hin, nati to i Keriso taiyuwin.
5 Yepe ẽgüe ehi Tũpa opacatu yande ramoi judío upe viña, setá iteanga rumo ava ipãhu pendar ndahei avɨye vahe ipɨha rupi yuvɨreco. Ipɨpe sui opa omano ɨvɨ iporupɨrẽhɨsa rupi aracahe.
5 Baise God ata a’agir moumurih na’in isah men iyasisir, imih himorob arar yan hai rarik awan karatan.
6 Co opacatu mbahe sembiapogüer yuvɨreco ahe yande mbohe ãgua ‘toipota rai eme mbahe-mbahe tẽi inungar ahe ava yuvɨrecoi’ oyapave yandeu.
6 Naatu sawar iti himamatar i bai’obaiyen na’atube it isat, ebimatnuwit saise men kakafin sinafumih nakura’ara’ahit hisisinafube tanasinafumih.
7 Sese yande ndayamboetei chira mbahe rahanga tẽi, inungar ahe ipãhu pendar yuvɨrecoi aracahe. Aipo ehi eté niha icuachiaprɨ aracahendar pɨpe: “Co ava ocaru vahe, yuvɨroɨhu avei yuvɨnoi. Ichui yuvɨropũha, oyembovɨhaño pieta apo yuvɨreco” ehi.
7 Wagabur ata a’agir sawar iu’inuwih hikwakwafirih na’atube tanasinafumih. Buk Atamaninamaim iti na’atube eo “Sabuw himare hiyuw hi’aa hibiyasisir, hai yasisir botabir hitom hikoko’aw himisir hiwa’an kwanekwan.
8 Ndayayemboaguasa-guasa tẽi chiaveira inungar ahe amove ẽgüe ehi yuvɨreco. Ipɨpe sui tẽi ñepei arɨ pɨpe ahe opa omano veintitrés mil tuprɨ yuvɨreco aracahe.
8 Imih uwatanah afa hibiwa’an kwanekwanabe men taniwa’an kwanekwan, anayabin nati na’atube hisisinaf, veya ta’imon wanawanan sabuw etei 23,000 ah uy hire himorob.
9 Ndayasecoãha-ãha tẽi chiaveira yande Yar, inungar ahe yuvɨreco. Ipɨpe sui oyeyucapa uca mboi osuhusa pɨpe yuvɨreco.
9 Ata Regah men routobonamaim tanayai, uwatanah afa na’atube hisinaf Regah hirurutubun etei tuwamorob yubih himorob.
10 Iyavei ndayande ñehe mara-mara tẽi chira yande Aposar rese, inungar ahe ẽgüe ehi yuvɨreco. Ipɨpe sui Tũpa ombou güembiguai ava yucasar ɨva sui ahe ava yucapa ãgua aracahe.
10 Men tanagam kwanekwan, anayabin afa na’atube hisisinaf gurugurusen ana tounamatar na etei rouw himorob.
11 Co opacatu yande ramoi upe mbahe oime vahe aracahe icuachiaprɨ yande ipa yaico vahe upe nara: “¡Peicua catu aipo nungar mbahe sui!” he ãgua yandeu.
11 Sawar iti himamatar etei i bai’obaiyen na’atube it isat, naatu baimatnuwit isan bukamaim hikirum. Anayabin veya iti boun tama’ama i tana mar yomanin tatit.
12 Sese yande “che aico tuprɨ ité Tũpa rese” yahe vahe, yaicua catura rumo. Avɨyeteramo yavɨapira mbahe tẽi pɨpe.
12 Imih o yait kunotanot i kubatabatkikin, inakaif gewas men inare’emih.
13 Pe recoãhasa rumo oyoya tuprɨ ité ambuae ava recoãhasa rese. Pe rumo peyeroyaño itera Tũpa rese, ahe niha oicua pe yemovɨracuasa, noñocuai chira tecoãhasa imbou pẽu. Acoi mbahe tẽi oimese pe recoãhase, Tũpa ombou voiñora pĩratasa evocoi mbahe tẽi sui pe sẽ ãgua, chupe pe ñemosa ãgua.
13 Routobon mar etei o kubaib na’atube, nati routobon ta’imon sabuw etei tebaib. Baise God ana omatanen mar etei ekakaif. Imih boro men nihamiy routobon gagamin inab a fair nanatabir a niyaweyaw inare’emih. Baise routobon inabaib ana veya i boro fair nit inabatkikin naatu ef nabotawiy inahaiw inatit.
14 Sese che rɨvɨreta, che rembiaɨsu, peyepepɨ mbahe rahanga mboeteisa sui.
14 Isan imih au ofonah, wagabur hai bowabow etei kwanihamiyen.
15 Ava niha peico pesenducua vaherã mbahe, evocoiyase peporandu co che remimombehugüer rese peyeupe icua tuprɨ ãgua.
15 Ayu iti tur i kwa not wairafi isa ao, saise au tur naniyan kwanab abisa ao kwana’itin.
16 Yaɨhuse uva rɨcuer sovasaprɨ, “Avɨye ndeu, che Yar” yande hesa pɨpe, ahese oyoya guasu Cristo rese yaico suvɨ pɨpe sui. Yahuse co pan imboyaho-yahoprɨ, ahese oyoya guasu yaipɨsɨ Cristo retecuer yandeyeupe nara.
16 Merarayow ana kerowas imaim God ana merar tayiy tatomatom ana veya, Keriso ana rara etei tafafaram. Naatu rafiy taimasib ta’ani’aan ana veya it etei’imak Keriso biyan tafafaram.
17 Yepe yande reta yaico viña, opacatu rumo yahu ñepei pan sui. Sese yande ñepei vahe ité yaico.
17 Anayabin rafiy fafar i ta’imon, it moumurit na’in, baise biyat i ta’imon, imih rafiy ta’imon tafafaram.
18 Peyapɨsaca acoi ava aracahendar Israel recocuer rese. Esepia, acoi yuvɨrohu vahe Tũpa upendar mbahe seropovẽheprɨ, ahe evocoiyase chupendar ité yuvɨrecoi.
18 Israel sabuw hai sinaf i kwananot. Sheep tebow terouw gem tafanamaim tisibor finimih turih tefaram ta’aau i God bairi nati’imaim tibita’imon maiye.
19 Che rumo, “Mbahe rahanga avɨye vahe ité” ndahei, iyavei, “Mbahe roho icuavẽheprɨ mbahe rahanga upe, avɨye catu ité” ndahei avei.
19 Men kwananot ayu nati wagabur naatu sibor nati wagabur isah kwasisibor i abibasit kwanarouw.
20 Co rumo, acoi ava ndoicuai vahe Tũpa oicuavẽhe mbahe caruguar upe tẽi yuvɨreco yepi. Ndahei rumo Tũpa upe nara ité ẽgüe ehi yuvɨreco. Che evocoiyase ndaipotai eté caruguar upe nara tẽi ẽgüe peye vaherã peico.
20 En! Baise, abisa au’uwi ana’an i iti na’atube. Eteni Sabuw hai sibor i wagabur isah tisisibor, men God isan. Imih ayu men akok kwa wagabur bairi kwanikofan.
21 Peɨhuse rumo yande Yar upendar ɨgua, ndiyai peɨhu avei caruguar upendar ɨgua; iyavei pehuse yande Yar upendar mbahe, ndiyai avei pehu caruguar upendar mbahe.
21 Kwa men karam boro Regah ana kerowasamaim kwanatom, naatu iban maiye wagabur hai kerowasimaim kwanatom. Naatu men karam Regah ana gem kakafiyinamaim kwanaa, naatu wagabur ana gem tafanamaim kwanaa maiye.
22 ¿Yasecara pĩha yande ae yande Yar ñemoɨro ãgua yandeyeupe? ¡Yande rumo ndahei chira ipĩrata catu vahe yaico ichui!
22 Men tanasinaf Regah ana yaso’ar tanakura’ahimih. Kwanotanot it Regah ana fair tanatabir? En!
23 Amove ava, “Avɨyeño opacatu mbahe yayapo yande remimbotar rupi” ehi yuvɨreco viña. Ẽgüe ehi eté niha, ndahei rumo opacatu avɨye, ndahei avei co opacatu mbahe yande pɨ̃tɨvɨi catu Cristo rese yande reco ãgua.
23 Sawar etei i sinaf isan hibasit, baise sawar etei boro men ta ana gewasin nitimih. Naatu sawar etei i sinaf isan hibasit, baise sawar etei boro men hinibaisimih.
24 Ndapesecai chira que mbahe avɨye vahe peyeupe nara tẽi, pesecara rumo ambuae ava upe nara.
24 Men yait ta akisin ana gewasin nanuwetamih, baise taituwan hai gewasin nanuwet.
25 Pehuño mbahe tembihu opacatu mbahe mboepɨsa rupi sui perocua vahe. Ndapeporandui chira rumo sese Tũpa rese pe pɨhañemoñetasa momaraẽhɨ ãgua.
25 Ahar efanamaim masanuw kwanatotobon kwana’aamo, men anot hinamour kwanibatebatemih.
26 Esepia, ɨvɨ opacatu ipor reseve, ahe yande Yar upendar.
26 Anayabin Buk Atamaninamaim iti na’atube eo, “Me yan sawar tutufin etei tema’am i Regah nowan.”
27 Acoi Tũpa reroyasarẽhɨ pe soho ucase oyepɨri pe mbocaru ãgua, peso potase ipɨri, pehuñora mbahe imbouprɨ pẽu. Ndapeporandui chira rumo sese chupe Tũpa rese pe pɨhañemoñetasa momaraẽhɨ ãgua.
27 Orot baitumatum atin nifefeyani airi bay aamih kwanamare abisa namaim nayayare ina’aan, men anot hinamour inibatebatemih.
28 Acoi ava, “Co mbahe roho icuavẽheprɨ mbahe rahanga upe” ehise pẽu, ndapehui chira ahe mbahe roho. Ẽgüe peyera pẽu imombehusar rereco meguaẽhɨ ãgua, ava pɨhañemoñetasa momaraẽhɨ ãgua avei.
28 Baise orot ta tainimaim na’afare nao, “Iti bay i wagabur isah hisibor.” Nati bay men ina’aan, orot eo’otani i inakakafiy anayabin masanuw ina’ani’aan boro inasinaf kakaf.
29 Supi eté che añehe co ambuae ava pɨhañemoñetasa rese, ndahei pe pɨhañemoñetasa rese. Oimera rumo oporandu vahe sese “¿mahera aipo ndiyai chira cheu mbahe apo, ndaheise ambuae ava pɨha rupi?” ehi vahe.
29 Nati i men o kakafin kusisinafumih, baise orot nati eo’otani na’iti boro o kakafin sinaf narouw nao. Aisim boro ayu au roufamen abaib sabuw afa hai notamaim ayu hinafufunu?
30 Iyavei aipo ehira no: “ ‘Avɨye ndeu’ ahese Tũpa upe mbahe ahu vahe rese, ¿mahera pĩha che reroɨ̃rora yuvɨreco ahuse viña?” ehira.
30 “Ayu au bay isan God aifefeyan igegewasin abai ani’aan, aisim sabuw boro au bay abigegewasin isan kakafin hinarouw hinao?”
31 Iyacatu rumo pehuse que mbahe, peɨhuse avei, anise que mbahe peyapose, peyapo ru opacatu Tũpa mboeteisa pɨpe.
31 Imih abisa ku’ani’aan o kutomatom o kusisinaf etei God wabin bora’ara’ahin isan inasinaf.
32 Supi eté ndapemboyecuai chira pe recocuerai, que judío upe, que ndahei vahe judío yuvɨrecoi vahe upe, anise que Jesús reroyasar yuvɨrecoi vahe upe avei.
32 Jew sabuw, Greek sabuw, na’atube ekaleisia sabuw wanawanahimaim men yait ta iniwa’an yababan nab nare’emih.
33 Che opacatu che rembiapo pɨpe aipota ité mbahe tuprɨ apo ãgua opacatu ava upe nara. Ndahei cheyeupeño mbahe tuprɨ aseca, ambuae ava upe avei mbahe tuprɨ aipota iñepɨsɨro ãgua yuvɨreco.
33 Ayu i mar etei asisinaftobon sabuw afa aniyasisirih, saise anibaisih yawas hinab, men ayu taiyuwu aniyasisiru.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar 1 Coríntios 10, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.