Marcos 7

Kukwe kuin ngöbökwe (GYMNT) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Abti bati nitre bariseo btä Kukwe Biani Ngöbökwe Moiséye dirikätre nämane Jerusalén, nükani Jesu känti Capernaúmte.
1 Pharisee naatu Ofafar bai’obaiyenayah afa Jerusalemane hinan hina Jesu hibebera’uh.
2 Ye ngwane, Kukwe Biani Ngöbökwe Moiséye dirikätre kirakira käkwe köbötikamna bti mrömna kwetre nitre israelitaye, ye kwrere nitre ja töitikaka Jesube nikani mröre abko ruäre käkwe ñan köbötikani nitre bariseo okwäbti. Abtä namani ñäke btä.
2 Naatu ana bai’ufununayah umah souwena’e eregubagub auman hi’aa hitomatom hi’itih.
3 (Nitre israelita ngämi mröre abko känenkri köbötikadre kuin abko Kukwe Biani Ngöbökwe Moiséye dirikätre kirakira käkwe ükaninte nuendre kore, ñobtä ñan angwane kore rabadre dbe Ngöbö ngwärekri, erere nitre bariseo btä nitre israelita käta mike täte jökrä.
3 Pharisee naatu Jew sabuw etei’imak i hai binanakwar ti’ufunun hai a’agir hi’o na’atube umah tesouwenabo te’aau.
4 Nitre israelita tä nebe jändrän kökö jae, bti tä nüketa gwi angwane, ñan köbötikadre käne kwetre, ñan mrödre kwetre. Arato kukwe mda mda mikata täte kwetre abko nere: baso bätädrete, mrü bätädrete, unkwen bätädrete, jän bätädrete. Ye abko, Kukwe Biani Ngöbökwe Moiséye dirikätre kirakira abko käkwe kukwe ükaninte nuendre ja mikakäre dbe Ngöbö ngwärekri nitre israelitaye, erere tä nuene janknu ja täritäri.)
4 Ahar efanane tenan boro men abistan hina’aan, baise wantoro’ot i boro hinakif nakusouwih, naatu hai binanakwar afa maumurih maiyow tebi’ufunun, boun kerowas, naukwat, ya’aya baibitab ana noukwat, i na’atube tesasouwen.
5 Ne mdenbtä abko, nitre bariseo btä Kukwe Biani Ngöbökwe Moiséye dirikätre jatani, käkwe niebare Jesuye:
5 Imih Pharisee naatu Ofafar bai’obaiyenayah Jesu hibatiy, “Aisimamih o abai’ufununayah bai’obaiyen it ata a’agir hibai nan men tibi’ufununimih, naatu baise i umah gubagub auman te’aau?”
6 Jesukwe niebare mda ietre:
6 Iyafutih eo, “Isaiah kwa arerekabih isan eo i turobe, Bukamaim eo kikirum na’atube,
7 Tätre ti käikitekä ngwarbe amne kukwe ükaninte au jakrä kwetre, aibe tätre dirire ti Kukwei täte, Isaías 29.13
7 I hai kwafiren ayu isau i yabin en,
8 Ye abko, kukwe biani Ngöbökwe nuendre nie abko munta kite jökrä temen, amne kukwe ükaninte ni kä nebtäkwe abko mikata bäri ütiäte jae munkwe.
8 Kwa God ana obaiyunen kwabosair sa’ab kwayai naatu orot hai bai’obaiyen kwabai kwabukikin kwanan.”
9 Ye abko, kukwe biani Ngöbökwe nuendre nie, erere munta mike ngwarbe jae, akwa kukwe ükaninte au jakrä munkwe abko mikata täte munkwe.
9 Naatu Jesu iuwih eo, “Kwa God ana obaiyunen bosairen sa’ab ya’in naatu taiyuw abinanakwar bai’ufnunin isan i kwaso’ob kwanekwan!
10 Ye mdenbtä, Ngöbökwe ja kukwei tikamna krörö täräbtä Moiséye:
10 Moses na’atube eo, ‘hinat tamat inakakafiyih, yait ta hinah tamah erarafih i boro hina’asabun namorob.’
11 Akwa mun abko tä niere krörö: Ni iti käkwe niedre rünye amne meyeye: Jändrän tikwetikwe se erere Korban, aisete tikwe biani jökrä Ngöböye, aisete ti ñan raba mun die mike jire chi bti, niedre kwe, ye abko dbe, munta niere.
11 Baise o ta hinat tamat isah iti na’atube inao, abistan ayu’une kwa abibaisi i God ana sibor yayasairen.
12 Nire nire käkwe niedre kore angwane, ñan ni rün btä ni meye die mikadre jire chi mda kwe abko munta dirire kore. Ye kwrere munta Ngöbö Kukwei mike ngwarbe jae.
12 Tur nati na’atube nao, naatu boro men kafa’imo hinah tamah isah abisa ta nasinafumih.
13 Ye abko, kukwe ükaninte au jakrä munkwe abko mikata täte munkwe, btä kukwe mda mda ne kwrerekwrere, munta nuene janknu ja täritäri. Akwa munta ye nuene angwane, munta Ngöbö Kukwei kite temen. Abko kore se, niebare Jesukwe nitre bariseoye btä Kukwe Biani Ngöbökwe Moiséye dirikätreye.
13 Kwa a’a’agir hai binanakawar kwabukikin naatu God ana tur i kamomow ebi’en naatu sawar afa moumurih maiyow auman nati na’atube kwasisinaf.”
14 Yebti Jesukwe ni jökrä käräbareta mda, bti niebare kwe ietre:
14 Iban maiye Jesu sabuw rou’ay gagamin eafih hina iuwih eo, “Kwa etei iti tur anao i kwananowar naniyan kwanab.
15 mrö jökrä kwetata nikwe, ye abko ñan tä ni mike ngite Ngöbö ngwärekri, akwa kukwe jökrä käme ni töibtä, nita nuene ye abra tä ni mike ngite Ngöbö ngwärekri. Abko kore se, niebare Jesukwe.
15 Men sawar iti ufunane en orot wanawanan irun iwa’an gub kakafin etatounimih, baise abisa orot wanawananane etitit imaim iwa’an orot gub kakafih etatoun.
16 [Ni kukwei ruen munye angwane, munkwe kukwe ne ketate olote. Abko kore se, niebare Jesukwe nitre kwatiye.]
16 Tain hinama’am na’at tur kwanonowar kwananot.”
17 Yebti Jesu nikaninta gwä nitre ja töitikaka benbe. Ni mda mda nämane kwati abko namani jökrä ju bäre. Jesu namaninta gwi angwane, nitre ja töitikaka ben käkwe niebare ie:
17 Sabuw rou’ay gagamin ihamiyih in bar rur ufunamaim ana bai’ufununayah iti oroubon isan hibatiy.
18 Jesukwe niebare mda ietre:
18 Iuwih eo, “Kwa auman boro’ika kwakakasiy? men abistan ta ufunane en erun iwa’an gub kakafin orot etatounimih.
19 ñobtä ñan angwane nita mrö kwete, ye abko tä niken jökrä ni bülete, akwa nita nainkrö angwane, nita mrö ye kitekäta jökrä, ¿ye abko gare ñakare munye ya? (Ne aisete, mrö jökrä kuin kwetadre, niebare Jesukwe.)
19 Anayabin men orot dogoronamaim erurumih, baise en yan kabutin wanawanan erur naatu eafuwatait ere’er.” Iti na’atube eo ana maramaim Jesu kurerereb eo, “Bay etei’imak i gewasih kwanaa.”
20 Kukwe kämekäme ni töibtä, nita nuene, ye käta ni mike ngite Ngöbö ngwärekri,
20 Naatu ibanak eo maiye, “Abistan orot wanawananane etitit imaim iwa’an i’isan gub kakafin etatoun.
21 ñobtä ñan angwane kukwe kämekäme abko tä ni töite amne ni motote abko erere nita nuene abtä nita ja mike ngite Ngöbö ngwärekri abko krörö: Ni merire brare ja mike ngite bätäkä ngwarbe jabe kwärikwäri amne ni jändrän goire ni mda mdakän. Erere arato, nita ni mda mda kämike, ni gure käta ja mike gure bati bati tiebe ni mda mdabe.
21 Anayabin orot dogoron wanawanantoro’ot etitit, i not kakafin, sesebar, bar kweb, asabunubunuw, turahinah a’aawah ufuh na,
22 Nita gore, jändrän ni mda mdakwe, ie ni tö jökrä jakrä, nita kukwe kämekäme aibe nuene, nita ni ngökö, ni diän diän, ni tö rabai ni mda mda kwrere, nita ñäke ni mdabtä, nita bike kri, ni töbike ñakare metre ja käne.
22 kabat, tur karur, tenagogor, baiwa’an ana yeyewra’aten, bahiy, koutabitabir, bai’o’orot, naatu baifufuwen.
23 Kukwe kämekäme keta kabre nita nuene, ñobtä ñan angwane ye tä ni töibtä, käta ni mike ngite Ngöbö ngwärekri. Abko kore se, niebare Jesukwe nitre ja töitikaka benye.
23 Iti not kakafih etei’imak i orot wanawanane enan imaim iwa’an i’isan gub kakafin etatoun.”
24 Abti Jesu nikani juta Tiro bäre temen. Namani yete angwane nikani gwä, akwa ñan tö namani ja mikai tuare ni nünanka kä yete ie, aisete nikani tiebe, akwa nitre kä ye känti käkwe gani.
24 Jesu efan nati ihamiy in tafaram Taiya wanawananamaim tit, naatu bar wanawanan run, men kok sabuw hitaso’ob i nati’imaim ma’am, baise men karam boro yumatan tibun.
25 — ausente —
25 Nati’imaim babin natun babitai kikimin afiy kakafin tarasum ma bi’a’afiy Jesu ana tur nowar na biyan tit anamaim ra’iy.
26 — ausente —
26 Babin i Greek matuwan, baise ana tufuw an i Fonisia imaim tufuw tafaram Syria wanawanan, i Jesu ifefeyan natun biyanamaim afiy kakafin tanun tatit isan.
27 Abtä Jesukwe niebare mda ie:
27 Baise Jesu babin isan eo, “Wantoro’ot i boro kek abisa tekokok tanituwih, men ef ema’am boro kek hai bay tanab tanarub haru nahimaim nare hinab hina’aan.”
28 Meri ye käkwe niebare mda Jesuye:
28 Baise babin eo, “Turobe Regah baise kek hai bay te’aa momosarih gem baban tere’er haru te’aau.”
29 Jesukwe niebare mda ie:
29 Imaibo Jesu babin iu, “O abaiya’afotenamaim imih kwen, afiy o natu ihamiyika.”
30 Ye erere bkänä, meri ye nikaninta, namaninta gwi angwane, üai käme nikanina mento ngänkänbtä aisete, nämane jäme jänbti, btä namaninta. Ne abko nakaninkä kore.
30 Babin matabir in ana bar tit ana kek gem yan inu’in itin afiy ihamiy titaka.
31 Jesu nämane juta Tiro bäre temen, nikaninta angwane, nikani juta Sidón känti ta, nikani kä kädian nämane Decápolis känti. Te nükani, namani Ñö Okwä Kri Galilea btä.
31 Imaibo Jesu tafaram Taiya ihamiy Sidon wanawananamaim remor in Galilee harew kukuf yan re, naatu rabon Bar Merar Etei Umat Ronron hai me yan tit.
32 Ye känti ni iti abko olo ngidianinte amne kukwe ritete jänükani mräkäkwe Jesuye. Angwane Jesukwe kise mikadre bti mikakäre kuinta abko mräkäkwe ribebare kisere ie.
32 Nati’imaim sabuw afa orot tainin gugurin, naatu menan sarusarubet i hibai hina Jesu biyan hitit naatu uman biyan tabutubun isan hifefeyan.
33 Ye känti ni nämane kwati Jesu bäre ta, aisete Jesukwe ni ye ngwiani mento, bti kise kriani olote kwärikwäri kwe, tüdrä abko nuaninbtä kälibti kwe,
33 Imih Jesu orot bai tit sabuw rou’ay gagamin ihamiyih akisinamo nabinamaim, naatu uman orot tainin wanawanan iuturiy, imaibo kwaitutur naatu orot menan butubun.
34 nikrabare kä käinbti kwe blitakäre Ngöböbe, bti büre jäkäni nga kwe, bti ñäkäbare krörö arameo kwe ni neye: ¡Efata! niebare Jesukwe ie. (Kukwe arameo ne abko käta: ¡Olo ngiente tita niere mae! niere).
34 Matan au mar nuw ra’at dogoron tutufin erawous naatu orot isan eo, “Efata,” anayabin “Kubotawiy!”
35 Ye btäräbe ni ye olo gu ngitianinta, tüdrä namaninta kuinta amne namani blite kuin metre.
35 Mar ta’imonamo orot tainin botawiy tur nowar naatu menan yamutufur tur eo gaigiwas.
36 — ausente —
36 Naatu Jesu sabuw eotanih eo, “Men yait ta ana tur kwana’owen.” Baise i mar etei sisinaf imih mar etei isan hio.
37 — ausente —
37 Sabuw anababatun hai kasiy ra’at hifofofor men kafaita, naatu hio “Sawar etei’imak sinafen gewas! Naatu i karam boro niwa’an tainih gugurih tur hinanowar naatu awah gugih tur hinao!”

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.