1 Coríntios 1

Endagaano Empyaka Omu Lugwere (GWR) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Ninze oPawulo, oKibbumba oguyalondere okubba omutume wa Kurisito Yesu ngʼoKibbumba oweyatakire. Era nze nʼowoluganda oSositeneesi,
1 Ayu Paul God ana kokomaim eafu atit Keriso Jesu ana Tur abarayan amatar taituwa Sosthenes airi.
2 tuwandiikira abʼekanisa ya Kibbumba eri omu kibuga e Kolinso abeyatukwirye okubita omu Kurisito oYesu. Era abo oKibbumba abeyalondere era abatuukirirye olwa kubba ekintu ekimo nʼoYesu Kurisito. Era aamo nʼabo bonabona abakumbaanira mu buli kifo okusinza oMusengwa waiswe oYesu Kurisito, iye oMusengwa waabwe era owaiswe swena.
2 God ana Ekaleisia nati Corinth wanawanamaim kwama’am, iyabowat afa’af kwabai kwatit Keriso Jesu wanawananamaim kusouwi God ana sabuw kakafiyih kwamatar kwama’am, naatu sabuw efan tata’amaim iyabowat it bairit taikofan ata Regah Jesu Keriso wabinamaim tao takwakwafir auman.
3 OKibbumba oItewaiswe nʼoMusengwa oYesu Kurisito, babakwatire ekisa, era babawe eidembe.
3 Manaw kabeber, tufuw, Tamat Godane naatu ata Regah Jesu Keriso’one kwa etei isa nama.
4 Neebalya oKibbumba bulijo olwainywe, olwʼekisa ekiyabawaire ngʼabita omu Kurisito Yesu.
4 Ayu mar etei kwa isa God merarayow abitin, anayabin Keriso Jesu wanawananamaim God manaw kabeber bit isan.
5 Ekyo kityo olwʼokubba okubita omu Kurisito mwasunire ebintu ebisa byonabyona omu bwizulye. Omu bintu ebyo mulimu ebibonobye ebimutumula byonabyona era nʼamalabukige gonagona.
5 Naatu i wanawananamaim kwa i kwana ef tata’ane totobuyoy wairaf kwamatar, a turamaim naatu not rerekabamaim sawar etei kwaso’ob.
6 Era ekyo kikakasa kiti aMawuliro agetwabakobeire agakwata oku Kurisito matuuce.
6 Anayabin ayu Keriso isan ao’orereb i kwa wanawanamaim matar ebiturobe.
7 Nʼolwekyo mwasunire ebirabo bya Mwoyo byonabyona, nga wemukuumirira nʼokujunjumirira oMusengwa waiswe oYesu Kurisito okwira.
7 Isan imih kwa ata Regah Jesu Keriso na bairerereb isan kwama kwakakaif wanawanan, men kafa’imo ayub ana baigegewasin ta kwasasa’irimih.
8 Era yalibawa obugumu paka oku nkomerero, kaisi oku lunaku oMusengwa waiswe oYesu Kurisito oluyaliiraku okusala emisango abaajirye nga mubulaku ekyokubanenya.
8 Naatu God boro nabototofari kwanan ana yomanin, saise ata Regah Jesu Keriso nanan ana Veya’amaim kwa boro aur ubar en na’iti.
9 Era oKibbumba eyabeetere okugabanira aamo nʼoMwanawe oMusengwa waiswe oYesu Kurisito, iye mwesigwa.
9 God Natun ata Regah Jesu Keriso ana baita’ayomaim bairi run isan ea’afi i kwanitumitum.
10 Atyanu boluganda, mbegairira nga nkolesya obwezye bwa Musengwa waiswe oYesu Kurisito, nti nywenanywena mubbenge kintu kimo omu bimutumula kaisi tiwaabbaawo okugabukanamu. Neye mubbenge nʼenseega moiza nʼekigendererwa kimo.
10 Ata Regah Jesu Keriso ana roubabaruwen fair tafanamaim ayu abifefeyani taitu, abisa isan kwao’o etei kwanibasit, saise kwa wanawanamaim kouseb boro men nama, a not tutufin etei ta’imon namatar kwanama.
11 Mbegairira ntyo olwʼokubba abʼomu kisito kya Kuloowe abamo bankobeire ebifa kwinywe aboluganda abatake, bati mwinywe mulimu enyombo.
11 Taitu, ayu i Chloe tain tuwan afa hina, kwa wanawananamaim kwama kwabigamigam isan hio anowar.
12 Ekintegeeza niikyo kinu ekiti: Abamo kwinywe mukoba muti muli basengereri ba Pawulo, nʼabandi muti muli bʼApolo, nʼabandi muti muli ba Keefa, nʼabandi muti muli ba Kurisito.
12 Ayu boro iti na’atube anao, kwa ta’ita’imon a tur ta ta kwao, o ta kuo, “Ayu i Paul abi’ufunun,” ta kuo, “Ayu Apollos abi’ufunun,” ta kuo, “Ayu Peter abi’ufunun,” naatu ta kuo, “Ayu i Keriso abi’ufunun.”
13 Inywe oKurisito mumugawiremu? Nze oPawulo zena bankomereire oku musalabba okulwanywe? Ooba owebabbaire bababatiza, bababatizire mu liina lya Pawulo?
13 Keriso i kwatarsisib in kau’ay nanabin matar. Iban Paul onaf afe’en kwa isa morob? Ai Paul bai’ufnuninamih bapataito kwabai?
14 Neebalya oKibbumba olwʼokubba tinabatizireku muntu yenayena kwinywe okutoolaku oKulisipo nʼoGaayo niibo abenabatizire.
14 Ayu God ana merar ayiy kwa men ta bapataito aitimih, Krisipas naatu Gaius hairi’imo,
15 Nʼolwekyo mpaawo ayezya okukoba ati bamubatizire kusuuka mwegi wange.
15 imih men yait ta boro inao, ayu i Paul wabinamaim bapataito abai abi’ufunun.
16 Ee njebukirya, era nabatizire nʼabʼomu kisito kya Sitefanaasi, neye okutoolaku abo, tinjebukirya nga nabatizireku ogondi yenayena.
16 (Boro’obo anot Stephanas aawan ana nibur bairi bapataito aitih, baise anotanot men yait ta bapataito aitinimih.)
17 Ekyo kityo olwʼokubba oKurisito tiyantumire kubatiza, wazira kulaabba Mawuliro aMasa anambula kukolesya amalabuki gʼabantu-obuntu. Singa nalaabbire ntyo, okufa kwa Kurisito oku musalabba kwankubbaire nga mpaamu maani.
17 Anayabin Keriso i men bapataito isan iyafaru’umih, baise tur gewasin binan isan iyafaru, naatu men orot babin maiyow hai tur naatu hai notamaim ana’omih, nati na’atube ana’orerereb Keriso onaf afe’en momorob tur gewasin ana fair boro yabin en namatar.
18 Atyanu ibo abantu abo ababba bagotere baseega bati amawuliro agakwata oku kufa kwa Kurisito oku musalabba ga busiru, neye iswe oKibbumba abaalokola, tubona tuti ago maani ga Kibbumba agaakolesya okutulokola.
18 Anayabin onaf ana tur sabuw kasikasiyih isah i yabin en, baise iyabowat tayayawas isat i God ana fair
19 Ekyo kityo olwʼokubba bakiwandiikire bati:
19 Buk Atamaninamaim eo na’atube:
20 Aale atyanu nga biri bityo, omulabuki abba niiye aliina? Era omukugu omu byʼamateeka abba niiye aliina? Era okagezimuunyu owʼomulembe gunu abba niiye aliina? Ekituuce kiri kiti, oKibbumba alagire ati okutegeera kwʼabo abebeeta abalabuki ibwo busirusiru.
20 Bo orot ukwarin rerekabin menamaim ema’am? Orot kirum so’obayan menamaim ema’am? Naatu orot baibasayan ana not gagamin iti tafaram nowan menamaim ema’am? God iti tafaram ana ukwar rerekab botabir na koko’aw mamatar men kwaso’ob?
21 Nʼolwekyo oKibbumba yakoleserye amalabukige amangi, okukaisya abantu abʼamalabuki agʼobuntu okumutegeera. Wazira aMawuliro ago agetulaabba omu bantu, abamo agebeeta bati ga busirusiru, oKibbumba yagasiimire era agakolesya okulokola abantu abo abagaikirirya.
21 Anayabin God ana ukwar rerekabamaim iwa’an sabuw tafaram ana ukwar rerekabamaim hima’am men karam boro hitaso’ob, naatu sabuw iyab iti tafaram ana ukwar rerekab hibaib, iti tur isan yabin en hirouw hio, baise aki onaf isan abibinanumaim God iti tur bai sinaf sabuw hitumatum yawas hibai.
22 Ekyo kityo olwʼokubba ibo aBayudaaya bataka kubona byewunyo okukakasa bati oKibbumba akola, kaisi aBatali Bayudaaya banoonia kutegeera mu malabuki gʼobuntu.
22 Jew hikok ina’inan hita’itin hititurobe naatu Greek sabuw i ukwarerekab hinuwih.
23 Neye iswe tulaabba eeri abantu ku Kurisito ogubasukireku amafuta, oyo ogubakomereire oku musalabba. AMawuliro ago agakwata oku Kurisito gesitaalisya aBayudaaya, kaisi ibo aBatali Bayudaaya bagatwala ooti kintu kyʼobusiru.
23 Baise it i Keriso onaf afe’en hi’onaf momorob isan tabibinan, iti tur Jew sabuw tenonowar i tainih ekuyikuy, naatu Ufun Sabuw tenonowar isah i yabin en.
24 Neye iswe oKibbumba abeyayetere, omuli aBayudaaya nʼaBatali Bayudaaya, aMawuliro ago galaga gati oKurisito niiye amaani agazwa eeri oKibbumba, era niiye amalabuki agazwa eeri oKibbumba.
24 Baise Jew sabuw naatu Ufun Sabuw wanawanahimaim iyab God eafih hina yawas hibaib, nati sabuw isah Keriso i God ana fair naatu ana ukwar rerekab.
25 Ekyo kityo olwʼokubba abamo ekyo ekibaseega bati busirusiru bwa Kibbumba, kikirira nakimo ino amalabuki ga muntu, era ekyo ekibaseega bati bunafu bwa Kibbumba, kikirira nakimo ino amaani ga muntu.
25 Anayabin God ana ukwar rerekab hi’itin koko’aw hirouw hio’o, i orot ana ukwar rerekab natabir, naatu God ana ririmin hi’itin hio’o, i orot ana fair natabir.
26 Kale atyanu boluganda mwebukirye ngʼowemwabbaire, oKibbumba oweyabeeteire. Batono kwinywe abantu abebabbaire babona ngʼabʼamalabuki. Era batono kwinywe ababbaire abafugi, era batono kwinywe ababbaire babyale omu bisito byʼekitiisya.
26 Taitu, kwa marasika mi’itube kwama’am ana maramaim God ea’afi i kwananot, sabuw hai itininamaim kwa moumur na’in i men not wairafi, men orot faifir, na’atube atufuwamaim men orot gagamih hai rara’ane kwatufuwamih.
27 Neye oKibbumba yalonderemu abo abantu abebaseega bati basirusiru, kaisi aswaze abo abeeyeta bati bantu bʼamalabuki. Era yalonderemu abo abantu abebaseega bati tibamugaso, kaisi aswaze abʼobwezye.
27 Baise God tafaram ana sawar koko’aw hirarouw, rubinen sabuw not wairafih ibiya’uhuwih. Naatu tafaram ana sawar ririmih hirarouw rubinen, sabuw fairih ibiya’uhuwih.
28 Kaisi era yalonderemu abo abantu abebanyooma bati tibamugaso era ababula ekitiisya, kaisi olwo akaisye abo abantu abebaseega bati bamugaso.
28 Abisa tafaram itin yabin en rarouw i rubin bai, naatu abisa tafaram itin gagamin rarouw i gurus.
29 Kale oKibbumba yakolere atyo kaisi tiwaabbaawo eyegulumalya omumaisoge.
29 Saise men yait ta God nanamaim naora’ara’atamih.
30 Era olwʼekyo ekiyakolere, inywe yabagaitire ni mubba ekintu ekimo nʼoKurisito Yesu, era okubita mwiye, nʼabawa amalabukige. Era okubita mwiye yatusuucirye abatuukirirye, abalondemube era nʼatusuuca abanunule.
30 Baise God buwit tana Keriso Jesu wanawananamaim ikofanit naatu sinaf Keriso ata ukwar rerekab matar. Naatu kakafhine rufamit tatit, yamutufurit God ana sabuw kakafiyih tamatar.
31 Nʼolwekyo, ngʼowebakiwandiikire bati:
31 Isan imih Buk Atamaninamaim eo na’atube, “Yait nakokok ora’ara’atamih Regah abisa sisinaf tafanamaim nao ra’ara’at.”

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar 1 Coríntios 1, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.