Lucas 5

Vit'eegwijyąhchy'aa Vagwandak Nizįį (GWINT) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 — ausente —
1 Aconteceu que Jesus estava junto ao lago de Genesaré, e a multidão o apertava para ouvir a palavra de Deus.
2 — ausente —
2 Então ele viu dois barcos junto à praia do lago. Os pescadores tinham desembarcado e estavam lavando as redes.
3 Izhit gwiizhit Jesus, Simon haa vitr'ihchoo eeniinzhii ts'ą' Jesus t'iiyahnyąą, “Nitr'ihchoo gwiintsal ndaavąąhtrit. “Ts'ą' tr'ihchoo zhiinzhii ts'ą' geedan Simon vijyaa chan giihaa gwizhiinjil ts'ą' ndaagiich'iinthaii. Oondaa shrii t'agwahthee tr'ihchoo nagaahłit, gwats'an ąįį dinjii nąįį ts'ą' ginkhii. It'ee iltł'at kwaa ts'ą' ginkhii.”
3 Entrando num dos barcos, que era o de Simão, Jesus pediu-lhe que o afastasse um pouco da praia; e, assentando-se, do barco ensinava as multidões.
4 Giinkhe' ąįįtł'ęę Simon ts'ą', nil'ee ts'ą', t'iiyahnyąą “Chan oondaa hohkwaii ts'ą' chihvyaa chuhłii.”
4 Quando acabou de falar, Jesus disse a Simão:
5 Akhai' Simon t'iiyahnyąą, “Shigeech'ǫąąhtan, tǫǫ datthak gwiintł'oo łuk keeree'ya' googaa łuk tr'oonjik kwaa. Jyaa diinyąą geh'an, chan chihvyaa chineereheelyaa.”
5 Em resposta, Simão disse: — Mestre, havendo trabalhado toda a noite, nada apanhamos; mas, sob esta sua palavra, lançarei as redes.
6 Oondaa chan tr'ihchoo neegehiłit digichihvyaa chineegiinlįį. Niighyuk gwahaadhat kwaa ts'ą', ch'ihłak zhit łuk goodlit, ts'ą' chihvyaa khaiinjii łahchy'aa. none|src="cn01875b.tif" size="span" copy="©1978 David C. Cook Publishing Company" ref="St. Luke 5.6"
6 Fazendo isso, apanharam grande quantidade de peixes; e as redes deles começaram a se romper.
7 Ąįįts'ą' gee'at digitsyaa nąįį aanaii agahnyąą ts'ą' tr'ihchoo neekwaii zhit łuk deedigiinlii. Tr'ihchoo nihłaa ts'ą' it'ee shri' nidii ts'ą' khaiinjii gaa chiinlit.
7 Então fizeram sinais aos companheiros do outro barco, para que fossem ajudá-los. E foram e encheram ambos os barcos, a ponto de quase afundarem.
8 — ausente —
8 Vendo isto, Simão Pedro prostrou-se aos pés de Jesus, dizendo: — Senhor, afaste-se de mim, porque sou pecador.
9 — ausente —
9 Pois, à vista da pesca que fizeram, a admiração se apoderou dele e de todos os seus companheiros,
10 — ausente —
10 bem como de Tiago e João, filhos de Zebedeu, que eram seus sócios. Então Jesus disse a Simão:
11 Teegaajil dąį' jidii datthak akhagoonyąą ts'ą' Jesus tąįį gahaajil.
11 E, arrastando eles os barcos para a praia, deixando tudo, o seguiram.
12 Ch'ihłok Jesus ąįį kwaiik'it dhidii izhit dinjii ch'ihłak ąįį vatthąį' ahjat (leprosy) haa iłts'ik. Nijin Jesus niił'in dąį', dinin haa yats'ą' nikiigwiintthaii ts'ą' jyaa diyahnyąą. “Shik'eegwaadhat, geet'iindhan ji' shats'ą' tr'iinjii!”
12 Aconteceu que, estando Jesus numa das cidades, um homem coberto de lepra veio à sua presença. Quando ele viu Jesus, prostrou-se com o rosto em terra e pediu: — Senhor, se quiser, pode purificar-me.
13 Jesus yakak naanjik ts'ą' t'inyąą. “Jyaa dihthan t'oonchy'aa ąįįts'ą' juk it'ee nakat gweheezyaa! “Zhat łąą vakat gwinzii neegahoodlit.”
13 E Jesus, estendendo a mão, tocou nele, dizendo: E, no mesmo instante, a lepra daquele homem desapareceu.
14 Jesus jyaa diyahnyąą, “Ch'ihłak gaa haagwandak shrǫ' gaa giinkhih ts'ą' hinkhaii ts'ą' nakat gwinzii neegahoodlit vats'ą' googwąąhch'in. Ąįįts'ą' Dęhtły'aa Choh zhit Moses deegweheenjyaa goo'aii nyąą gwik'it t'ini'in.”
14 Jesus ordenou-lhe que não contasse isso a ninguém. E acrescentou:
15 Gaa Jesus deezhik vagwandak goodlit ts'ą' dinjii lęįį giiyuuhaaky'aa ts'ą' goots'ą' tr'iheendal eenjit giits'ą' hijyaa.
15 Porém o que se dizia a respeito de Jesus se espalhava cada vez mais, e grandes multidões afluíam para o ouvir e para serem curadas de suas enfermidades.
16 Gaa adan ąįį t'oohłii dinjii kwaa gwa'an gwits'eehidik ts'ą' khagidiinjii.
16 Jesus, porém, se retirava para lugares solitários e orava.
17 Ch'ihłan drin Jesus geech'ǫąąhtan gwiizhit, Galilee chan ts'ą' Judea nahkat chan ts'ą' Jerusalem gwats'an kwaiik'it gwatsal datthak gwats'an Pharisee chan ts'ą' Law eech'ǫąąhtan nąįį datthak zhat giilk'ii. Jesus ąįį Vit'eegwijyąhchy'aa vat'aii vaa-nilii, iłts'ik nąįį yaa shrineeheelyaa eenjit.
17 E aconteceu que, num daqueles dias, Jesus estava ensinando, e achavam-se ali assentados fariseus e mestres da Lei, vindos de todas as aldeias da Galileia, da Judeia e de Jerusalém. E o poder do Senhor estava com ele para curar.
18 — ausente —
18 Vieram, então, alguns homens trazendo um paralítico deitado num leito. Eles procuravam levá-lo para dentro e colocá-lo diante de Jesus.
19 — ausente —
19 E, não encontrando uma forma de fazer isso por causa da multidão, subiram ao telhado e, por entre as telhas, desceram o paralítico no seu leito, deixando-o no meio das pessoas, diante de Jesus.
20 Nijin Jesus deegwahtł'oo giik'injiighit gwiky'aanjik dąį' ąįį dinjii jyaa ahnyąą, “Shijyaa, natr'agwaanduu oo'an gwahaadlii.”
20 Vendo-lhes a fé, Jesus disse ao paralítico:
21 Jii kwaii datthak geh'an ąįį Pharisee chan ts'ą' Law eech'ǫąąhtan nąįį haa jyaa dinihłagaanyąą, “Jii juu dinjii nilii Vit'eegwijyąhchy'aa jyąhts'ą' hił'ee kwaa t'inyąą? Dinjii ch'ihłak gaa duuyeh gwik'it t'ii'in gaa Vit'eegwijyąhchy'aa ji' gwizhrįh diitr'agwaanduu diineenjit oo'an gweheelyaa!”
21 E os escribas e fariseus começaram a pensar: — Quem é este que diz blasfêmias? Quem pode perdoar pecados, a não ser um, que é Deus?
22 Jesus jyaa deegiindhan goovandaii ts'ą' jyaa goovahnyąą, “Jaghaii jyąhts'ą' geenjit ninjich'ǫhthat?
22 Jesus, porém, conhecendo os pensamentos deles, disse-lhes:
23 Jidii shrit t'igwehee'yaa ąįį gogwantrii kwaa? Dinjii atr'agwaanduu oo'an gwireheelyaa akwat dinjii k'ęhdik dhidlit shrineereheelyaa?
23 O que é mais fácil? Dizer: “Os seus pecados estão perdoados”, ou dizer: “Levante-se e ande”?
24 Juk nakhwats'ą' googwahaałkyaa, nats'ąą Gwidinji' ihłii ts'ą' gwatr'agwaanduu oo'an gwihihłyaa geenjit.” Ąįįts'ą' ąįį dinjii k'ęhdik nilii ąįį t'ahnyąą, “Ndak nineenjii ts'ą' nidęhk'it oo'an nizheh gwits'eegwihiin'ąįį!”
24 Mas isto é para que vocês saibam que o Filho do Homem tem autoridade sobre a terra para perdoar pecados. E disse ao paralítico:
25 Zhat łąą ąįį dinjii goovandah ndak ninehjin ts'ą' didehk'it oo'an dizheh gwits'eehaa'ąįį. Vit'eegwijyąhchy'aa deehiił'e' ts'ą'.
25 E imediatamente ele se levantou diante de todos e, pegando o leito em que até então estava deitado, voltou para casa, glorificando a Deus.
26 Łyaa geegagoolii kwaa gooveenjit t'igwiizhik! Datthak naajat haa Vit'eegwijyąhchy'aa deegihiił'ee ts'ą' jyaa diginyąą, “Łyaa geegwaroolii kwaa. Juk drin diinandah t'igwiizhik!”
26 Todos ficaram muito admirados, davam glória a Deus e, cheios de temor, diziam: — Hoje vimos coisas extraordinárias!
27 Jii ąįįtł'ęę, Jesus kwaiik'it gihłeehoozhii akhai' tax eenjit laraa oonjii nilii Levi oaazhii zhat gwa'an dhidii nah'in ts'ą' jyaa diyahnyąą, “Shatąįį hinkhaii.” Jii t'ee Matthew, Levi chan oaazhii.|src="cn01691b.tif" size="span" copy="©1978 David C. Cook Publishing Company" ref="St. Luke 5.27"
27 Depois disso, Jesus saiu e viu um publicano, chamado Levi, sentado na coletoria. E lhe disse:
28 Levi ndak niinzhii ts'ą' zhat jidii datthak akhoonyąą ts'ą' yaahaazhii.
28 Ele se levantou e, deixando tudo, o seguiu.
29 Ąįįtł'ęę Levi ąįį Jesus eenjit gwintł'oo ch'arehee'aa gwiłtsąįį, zhat chan tax eenjit laraa oonjii lęįį nąįį ąįįts'ą' ch'izhii dinjii lęįį nąįį chan zhat goovaa neech'aga'aa.
29 Então Levi lhe ofereceu um grande banquete em sua casa; e era grande o número de publicanos e outras pessoas que estavam com eles à mesa.
30 Ąįį Pharisee chan ts'ą' Law eech'ǫąąhtan nąįį Jesus vitsyaa nąįį ts'ą' gitr'igii'ee haa googaahkat, “Jaghaii nakhwan chan ts'ą' Jesus haa tax eenjit laraa oonjii nąįį ts'ą' zhit gwa'an dinjii vatr'agwaanduu gwanlii nąįį haa neech'oh'aa t'akhwa'in?”
30 Os fariseus e seus escribas murmuravam contra os discípulos de Jesus, perguntando: — Por que vocês comem e bebem com os publicanos e pecadores?
31 Akhai' Jesus jyaa goovahnyąą, “Juu dinjii gwinzii gwandaii dinjii k'ahaanjii t'aahchy'aa kwaa t'oonchy'aa. Juu iłts'ik nąįį zhrįh.
31 Jesus tomou a palavra e disse:
32 Dinjii nizįį nąįį gootr'agwaanduu gweheelyaa gwits'į' eenjit dzaa gwats'ą' hoiizhii kwaa t'oonchy'aa gaa zhit juu vatr'agwaanduu gwanlii nąįį eenjit t'ishi'in.”
32 Não vim chamar justos, e sim pecadores, ao arrependimento.
33 Jesus t'agahnyąą “Zhit John gweedhaa datthak vitsyaa chan ts'ą' Pharisee gootsyaa nąįį haa adach'agaa'aa kwaa ts'ą' khadigigiinjii gaa nan nitsyaa nąįį adach'agaa'aa gwiizhit jak chų' chan giinįį.”
33 Então eles disseram a Jesus: — Os discípulos de João frequentemente jejuam e fazem orações, e os discípulos dos fariseus fazem o mesmo; mas os seus discípulos comem e bebem.
34 Jesus t'agoovahnyąą, “Zhit juu goohaanjik zhat dhidii gwiizhit zhat vijyaa nąįį gooch'arahah'aa kwaa shrǫǫ niindhan? Łyaa duuyeh!
34 Jesus, porém, lhes disse:
35 Gaa nijin drin dinjii goohaanjik gihłeerihiłchįį ji' t'ee duuyeh ch'aga'aa gooveenjit goo'aii.”
35 No entanto, virão dias em que o noivo lhes será tirado, e então, naqueles dias, eles vão jejuar.
36 Jesus jii gwandak zhit haa geegoovąąhtan, “Dinjii ch'ihłak gaa duuyeh ik k'eejit łahchy'aa ts'ą' ik ch'aa kat k'anaahkaii t'oonchy'aa. Jyaa diizhik ji' zhit ik k'eejit ąįį iizųų hahtsyaa ts'ą' zhit ik ch'aa kat gwinzii vigweheechy'aa kwaa.
36 Também lhes contou uma parábola:
37 Ąįį gwik'it chan dinjii ch'ihłak gaa duuyeh jak chų' nizįį ąįį jak tyah ch'aa zhit yinjaa t'oonchy'aa, jyaa diizhik ji', zhit jak chų' nizįį ąįį jak tyah ch'aa łeehahch'aa ts'ą' jak chų' an heelyaa gwiizhit jak tyah iizųų hahtsyaa.
37 E ninguém põe vinho novo em odres velhos, porque, se fizer isso, o vinho novo romperá os odres, o vinho se derramará, e os odres se estragarão.
38 Ąįį geh'an jak chų' nizįį ąįį jak tyah k'eejit zhit gwizhrįh tr'iheenjaa goo'aii.
38 Pelo contrário, vinho novo deve ser posto em odres novos.
39 Ąįįts'ą' chan ch'ihłak gaa duuyeh jak chų' jat eenį' tł'ęę jak chų' k'eejit dinįį t'oonchy'aa. ‘Jak chų' jat ąįį gwandaa nizįį!’ jyaa yahnyąą.”
39 E ninguém, tendo bebido o vinho velho, prefere o novo, porque diz: “O velho é excelente.”

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 5, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.