Mateus 27
God Nuye Kunwok (GUP) vs NTLH
1 Bu djarreh kumhkabelni, nawu birrikihkimuk priests dja nawu kabirrihwohrnawohrnan dabborrabbolk birriwokmarnburrinj bu Jesus wanjh kabirribun karrowen.
1 Assim que amanheceu, todos os chefes dos sacerdotes e os líderes judeus fizeram os seus planos para conseguir que Jesus fosse morto.
2 Kaluk bedda birridukkarrukkang wanjh birrikang kore governor nawu ngeyyoy Pilate.
2 Eles o amarraram, levaram e entregaram ao governador Pilatos.
3 Judas nawu bikukweykang Jesus kore birriwarre bininj, nang bu birriwokmarnburrinj bu kabirribun Jesus. Wanjh nungka njilngwarreminj kore baleh nungka Jesus bimarnekurduyimeng. Wanjh durndiweng money manbu thirty silver coins kore nawu birrikihkimuk priests bedberre dja mak nawu kabirriwohrnawohrnan,
3 Quando Judas, o traidor, viu que Jesus havia sido condenado, sentiu remorso e foi devolver as trinta moedas de prata aos chefes dos sacerdotes e aos líderes judeus,
4 dja benmarneyimeng, “Ngaye kunwarre ngayimeng! Bu bidkenhwong ngudberre Jesus nawu minj kunwarre yimeninj.” Wanjh nawu birriwohrnani bininj birrimarneyimeng, “Dja baleh mak? Makka wanjh djalyingan ke. Minj ngad mak ngadberre.”
4 dizendo: — Eu pequei, entregando à morte um homem inocente. Eles responderam: — O que é que nós temos com isso? O problema é seu.
5 Wanjh Judas kukburriweng nawu kunwardde kore temple. Yerre kunu wanjh wam dja komdukkarrinj nungandeleng.
5 Então Judas jogou o dinheiro para dentro do Templo e saiu. Depois foi e se enforcou.
6 Wanjh nawu kabirriwohrnan priests birrimoyhmey nawu kunwardde bu kukburriweng kore temple dja birriyimeng, “Kore mankarre kadberre kahyo minj karrikurrme nawu kunwardde manbu kunkurlbakenh kore temple ngarre, dja nawu kadjalkarremulewayindan kore bininj bu karrowen.”
6 Os chefes dos sacerdotes pegaram o dinheiro e disseram: — Isto é dinheiro sujo de sangue, e é contra a nossa
7 Wanjh birriwokmarnburrinj bu namekbe kunwardde birrikukkurrmeng bu birribolkbayahmeng kore kabolkngeyyo Potter nuye Kabbal. Bedda birridjareni birribolkmarnbuyinj ba bu kabindikukdudjeng bininj nawu birriwokbuyika nawu birrihni kunred Jerusalem, nawu kabirridowen kumekbe.
7 Depois de conversarem sobre o assunto, resolveram usar o dinheiro para comprar o “Campo do Oleiro”, a fim de que servisse como cemitério para os não judeus.
8 Kunmekbekenh bedda bolkkkime kabirribolkngeybun mahni kabbal, “Kadjalbolkkurlbarri”.
8 Por isso aquele campo é chamado até hoje de “Campo de Sangue”.
9 Wanjh makka woybukkenhdanj, kore Jeremiah nawu prophet bimbom, yimeng, “Birrimey nawu kunwardde thirty silver coins, kore bininj nawu Israel benkebmawahmeng birrikarremarnbom bu karremulewayindanj nuye.
9 Assim aconteceu o que o profeta Jeremias tinha dito: “Eles pegaram as trinta moedas de prata, o preço que o povo de Israel tinha concordado em pagar por ele,
10 Wanjh birrikukkurrmeng namekbe kunwardde bu birribolkbayahmeng kabbal bedberre nawu kabirrimarnbun delek, kore nawu Kawohrnan nganwokrayekwong.” [Jeremiah 32:6-9]
10 e as usaram para comprar o campo do oleiro, como o Senhor me havia mandado fazer.”
11 Wanjh Jesus danginj kore kumirrk nuye Pilate nawu governor, dja nungka bidjawam, “Yiddok ngudda king nawu bedberre Jews?” Dja Jesus yimeng, “Yoh. Makka ngudda ke kunwok.”
11 Jesus estava em pé diante do Governador, e este o interrogou, dizendo: — Você é o rei dos judeus? Jesus respondeu:
12 Kaluk nawu birrikihkimuk priests dja nawu dabborrabbolk birridjuhbuni Jesus, dja nungka minj wokdiwirrinj.
12 Mas, quando foi acusado pelos chefes dos sacerdotes e pelos líderes judeus, Jesus não respondeu nada.
13 Wanjh Pilate bimarneyimeng Jesus, “Yiddok ngudda minj yibenbekkan bu ngundihdjuhbun kore njalehnjalekenh?”
13 Então Pilatos disse: — Você não está ouvindo as acusações que estão fazendo contra você?
14 Dja Jesus minj kunwokkudji yimeninj, bu minj benwokmayi kore kunwernkenh birridjuhbuni. Wanjh nawu Pilate wernhkangebarrhmeng bu kunmekbekenh.
14 Porém Jesus não disse nada, e o Governador ficou muito admirado com isso.
15 Bu kudjewkbubuyika kaluk bu ngarre Passover mulil nawu governor wanjh benmarnebawoni nakudji bininj nawu kore birridjarrngbom nawu birrimirnderri bininj.
15 Em toda Festa da Páscoa , Pilatos costumava soltar um dos presos, a pedido do povo.
16 Wanjh bu kunmekbeni nakudji bininj rurrkkendi, nawu ngeyyoy Barabbas. Kaluk namekbe birriwern birriburrbuni bu nawernhwarreni duninjh.
16 Naquela ocasião estava preso um homem muito conhecido, chamado Jesus Barrabás.
17 Bu bininj birrimornnamerrinj kore Pilate wanjh nungka bendjawam, yimeng, “Nangale ngurridjare ngamunkewe ngudberre, Barabbas dja kunubewu Jesus nawu kangeyyo Christ?”
17 Então, quando a multidão se reuniu, Pilatos perguntou: — Quem é que vocês querem que eu solte: Jesus Barrabás ou este Jesus, que é chamado de
18 Kaluk nawu Pilate burrbuni bu birrimekbe bininj birribidnakenwong Jesus kore nungka bu bedda wanjh birridjalkirnwern.
18 Pilatos sabia muito bem que os líderes judeus haviam entregado Jesus porque tinham inveja dele.
19 Kaluk bu Pilate ningihni kore kabindihdjadmekenh seat, ngalbininjkobeng nuye kunwok bimarnemunkeweng, yimeng, “Yuwn baleh ngurrimarnekurduyime namekbe bininj, dja nungka minj njale warrewoyi. Dja bolkkime ngabukirribom nungka, wanjh ngannjilngwarrewong.”
19 Enquanto Pilatos estava sentado no tribunal, a sua esposa lhe mandou o seguinte recado: — Não tenha nada a ver com esse homem inocente porque esta noite, num sonho, eu sofri muito por causa dele.
20 Dja nawu birrikihkimuk priests dja nawu dabborrabbolk bindidjurrkwoni bininj nawu birrimirnderri kumekbe bu kabirrimarnedjawayhme nuye Barabbas kabirribebke dja nawu Jesus wanjh kabirribun.
20 Os chefes dos sacerdotes e os líderes judeus convenceram a multidão a pedir ao governador Pilatos que soltasse Barrabás e condenasse Jesus à morte.
21 Kaluk Pilate yimeng, “Ngabenbenehkarrme Barabbas dja Jesus. Wanjh nangale nawu ngurridjare ngamunkewe ngudberre?” Wanjh bedda birriyimeng, “Barabbas!”
21 Então o Governador perguntou: — Qual dos dois vocês querem que eu solte? — Barrabás! — responderam eles.
22 Pilate djawayhmeng, “Dja nawu Jesus, baleh ngayimewon, nawu kangeyyo Christ?” Wanjh bedda rowk birriyimeng, “Ngurribiddundulubu kore kundulk cross!”
22 Pilatos perguntou: — Que farei então com Jesus, que é chamado de Messias? — Crucifica! — responderam todos.
23 Dja nawu Pilate yimeng, “Dja njalekenh? Njale nungka warrewong?” Wanjh bedda wernkih birrikayhmeng, “Ngurribiddundulubu kore kundulk cross!”
23 Ele perguntou: — Que crime ele cometeu? Aí começaram a gritar bem alto: — Crucifica!
24 Bu Pilate nang minj baleh nungka kurduyimeninj dja nawu bininj ngokko birrihyiddungi, wanjh nungka kukku bomey dja biddjirridjburrinj kore kumirrk bedberre bedda bininj. Dja yimeng, “Ngaye wanjh minj kandidjuhbun bu nahni bininj karrowen. Dja nakka wanjh ngudda ngurridjareminj bu kakurduyimerran!”
24 Então Pilatos viu que não conseguia nada e que o povo estava começando a se revoltar. Aí mandou trazer água, lavou as mãos diante da multidão e disse: — Eu não sou responsável pela morte deste homem. Isso é com vocês.
25 Wanjh nawu bininj rowk birriyimeng, “Ngad dja nawu wurdwurd ngadberre kaluk wanjh ngadberre bu nungka karrowen.”
25 E toda a multidão respondeu: — Que o castigo por esta morte caia sobre nós e sobre os nossos filhos!
26 Wanjh Pilate bibebkeng Barabbas bedberre. Dja nawu Jesus nakka wanjh benbidnakenwong bininj nawu birriwidjbihkeng whips dorrengh. Dja wanjh benmarneyimeng djamun bu kabirribiddundulubun kore cross kundulk.
26 Então Pilatos soltou Barrabás, como eles haviam pedido. Depois mandou chicotear Jesus e o entregou para ser crucificado.
27 Nawu governor nuye djamun birringimewong Jesus kore bedberre kunrurrkkimuk, dja mak birriwern nawu djamun birriwabminguneng nuye.
27 Depois os soldados de Pilatos levaram Jesus para o Palácio do Governador e reuniram toda a tropa em volta dele.
28 Wanjh birriyerrkkeng kunmadj nuye dja birridjongbom nawu madjdjongbuyindi yiman kayime kings kadjongburren, manbu medjkurlbakurlbah manburrba.
28 Tiraram a roupa de Jesus e o vestiram com uma capa vermelha.
29 Dja djamun birrimey kinj manmirrhyi, wanjh birrimarnbom crown nawu kunkodjkenh, yerre birrikodjongbom. Dja birrikurrmeng kundulk kore kubidkun nuye, wanjh birriboddanj kore kumirrk nuye mak birrihkukborrkbuni, bu birrimarneyimi, “Ngundiburlume ngudda king bedberre bininj nawu Jews!”
29 Fizeram uma coroa de ramos cheios de espinhos, e a puseram na sua cabeça, e colocaram um bastão na sua mão direita. Aí começaram a se ajoelhar diante dele e a caçoar, dizendo: — Viva o Rei dos Judeus!
30 Warridj birrikuknunjhmi. Dja birrimey kundulk wanjh birrihdjumduhkeyi kunwern.
30 Cuspiam nele, pegavam o bastão e batiam na sua cabeça.
31 Bu bedda birriburnbom kunmekbe birrihborrkbuni, wanjh birriyerrkkeng nawu medjkurlbakurlbah manburrba djongbuhdjongbuyindi dja birridjongbom nawu nuyekih kunmadj. Yerre wanjh birrikang bu kabirribiddundulubunkenh.
31 Depois de terem caçoado dele, tiraram a capa vermelha e o vestiram com as suas próprias roupas. Em seguida o levaram para o crucificarem.
32 Kaluk bu birribalhyibebmi kuberrkkah, kumekbe birriwohnarrinj nakudji bininj nawu Cyrenebeh, nawu ngeyyoy Simon, dja birrimarnbom nungka kangorrkan kundulk cross nuye Jesus.
32 Quando estavam saindo, os soldados encontraram um homem chamado Simão, da cidade de Cirene, e o obrigaram a carregar a cruz de Jesus.
33 Wanjh birribebmeng kore kabolkngeyyo Golgotha, manbu kamenyime “Kunbolk ngarre Kunkodjngalng”.
33 Eles chegaram a um lugar chamado Gólgota. (Gólgota quer dizer “Lugar da Caveira”.)
34 Nawu djamun wanjh birribowoyi Jesus wine kaluk birrirawong gall. Kaluk bu Jesus bomanjbekkang manmekbe wine wanjh nungka warnyakminj dja minj bonguyi.
34 Ali deram vinho misturado com fel para Jesus beber. Mas, depois que o provou, ele não quis beber.
35 Kaluk bu bedda birrikukdunhdulubom kore kundulk cross, wanjh birrihdirri yiman kunkod rerrih ba bu nangale kawinhme wanjh nakka kakan nawu kunmadj nuye.
35 Em seguida os soldados o crucificaram e repartiram as suas roupas entre si, tirando a sorte com dados, para ver qual seria a parte de cada um.
36 Wanjh nawu djamun kumekbe birrirerrkang dja birrinahnani.
36 Depois disso sentaram ali e ficaram guardando Jesus.
37 Warridj birrikurrmeng nawu ngeybimdi kore kukodj nuye Jesus kore yimihyimi, “Nahni Jesus nawu King bedberre bininj nawu Jews.”
37 Puseram acima da sua cabeça uma tabuleta onde estava escrito como acusação contra ele: “Este é Jesus, o Rei dos Judeus.”
38 Warridj benebokenh bininj nawu benededjdjolkwernni, wanjh kumekbe bindidjarrkkukbarnnameng Jesus dorrengh, nakudji kukbarndi kore kukun nuye dja nabuyika nakka kukbarndi kore kudjakku nuye.
38 Com Jesus, crucificaram também dois ladrões: um à sua direita e o outro à sua esquerda.
39 Bininj nawu birrirey dja birriwohyurrhkeyi, nakka kunwarre birriyimi nuye Jesus dja mak birrikodjbordebordedmi nuye,
39 Os que passavam por ali caçoavam dele, balançavam a cabeça e o insultavam,
40 dja birriyimi, “Ngudda yiyimeng bu yirurrkbakke manbu Temple dja kaluk yiyawoyhrurrkname bu kunkodjkedanjbik! Dja bolkkime wanjh yingehkerrimen! Dja yimkolu kore cross kundulkbeh bu ngudda woybukkih Beywurd nuye God!”
40 dizendo assim: — Ei, você que disse que era capaz de destruir o Templo e tornar a construí-lo em três dias! Se você é mesmo o Filho de Deus, desça da cruz e salve-se a si mesmo!
41 Wanjh nawu birrikihkimuk priests dja nawu kabindihbukkabukkan mankarre, mak nawu dabborrabbolk warridj birrikukkilekmi Jesus.
41 Os chefes dos sacerdotes, os mestres da Lei e os líderes judeus também caçoavam dele, dizendo:
42 Dja birriyimeng, “Nungka benngehkeng birribuyika bininj, dja minj kangehkerren nungan! Mak nungka wanjh king kadberre nawu Israel bininj! Dja wanjh kumkolu kore cross kundulk ba kunukka karriwoybukwon!
42 — Ele salvou os outros, mas não pode salvar a si mesmo! Ele é o Rei de Israel, não é? Se descer agora mesmo da cruz, nós creremos nele!
43 Nungka kabiwoybukwon God, dja bolkkime wanjh God bingehkemen, bu nungka kabimarnedjare. Kuhni wanjh nungkabidju yimeng, ‘Ngaye Beywurd nuye God.’ ”
43 Ele confiou em Deus e disse que era Filho de Deus. Vamos ver se Deus quer salvá-lo agora!
44 Mak kunmekbe rerrih nawu bininj bokenh beneyimi nawu bindidjarrkkukbarnameng Jesus dorrengh bu benehdungi.
44 E até os ladrões que foram crucificados com Jesus também o insultavam.
45 Kaluk bu twelve o'clock dungyimi, wanjh kumekbe kubolkwarlahkenh nakka kakbakmeng rowk, kaluk benkarrmeng danjbik hours.
45 Ao meio-dia começou a escurecer, e toda a terra ficou três horas na escuridão.
46 Kaluk bu wolewoleni yiman three o'clock yimerranj, Jesus kayhmeng wernkih, bu yimeng, “Eloi! Eloi! Lama sabachthani?” Kaluk kunukka yimeng, “Ngardduk God! Ngardduk God! Njalekenh ngaye kanbawong?” [Psalm 22:1]
46 Às três horas da tarde, Jesus gritou bem alto:
47 Kaluk yikahwi bininj nawu kumekbe birrihdi birribekkang wanjh birriyimeng, “Nakka kabihkayhme Elijah!”
47 Algumas pessoas que estavam ali ouviram isso e disseram: — Ele está chamando Elias.
48 Wanjh nakudji bininj rlobmeng werrkwerrk dja mey nawu sponge dja djuhkeng kore vinegar, wanjh dukkang kore kundulk yerre wanjh bibowoyi Jesus bu kabongun.
48 Uma dessas pessoas correu e molhou uma esponja em vinho comum, pôs na ponta de um bastão e deu para Jesus beber.
49 Dja nawu birribuyika bininj nakka birriyimeng, “Med, karribawo, dja wardi karrinan Elijah kamre ba kabingehke!”
49 Mas outros disseram: — Espere. Vamos ver se Elias vem salvá-lo!
50 Wanjh Jesus yawoyhkayhmeng kunkimuk, yerre wanjh nungandeleng baworrinj bu doweng, dja malngbaworrinj.
50 Aí Jesus deu outro grito forte e morreu.
51 Dja kundjalburrikudji nawu manburrba barndihbarndi kore Temple kururrk nakka wanjh djalkmiwam bu marnburrinj bokenh, kaddum kumdjalkmiwam nawu koluy kanjdji. Warridj bolkrokani dja warddedjalkmiwam.
51 Então a cortina do Templo se rasgou em dois pedaços, de cima até embaixo. A terra tremeu, e as rochas se partiram.
52 Mak nawu kumidj kore birrihkukdudjindi nakka dangmarrhmiwam bedberre, wanjh birriwern nawu God nuye bininj nawu birridowerrinj, nakka wanjh birriyawoyhmimbiminj.
52 Os túmulos se abriram, e muitas pessoas do povo de Deus que haviam morrido foram ressuscitadas
53 Kaluk bu Jesus yawoyhdolkkang kore kumidjbeh, wanjh bedmanwali birrimyawoyhdolkkarrinj kumidjbeh dja birriwam kore kubolkkimuk kubolkdjamun kore birriwern bininj bindinang.
53 e saíram dos túmulos. E, depois da ressurreição de Jesus, entraram em Jerusalém, a Cidade Santa, onde muitos viram essas pessoas.
54 Nawu djamun birrinahnani Jesus wanjh birrihdi, dja nawu centurion nawu kawohrnan bedberre dorrengh. Bu birrinang kunbolk bolkrokarokani, dja njalehnjale rowk kurduyimerranj, wanjh bedda birriwernhkeleminj dja birriyimeng, “Woybukkih duninjh. Nahni bininj wanjh Beywurd nuye God!”
54 O oficial do exército romano e os seus soldados, que estavam guardando Jesus, viram o terremoto e tudo o que aconteceu. Então ficaram com muito medo e disseram: — De fato, este homem era o Filho de Deus!
55 Birriwern morlehmorlenj nawu birrimunkekadjungi Jesus kore Galilee dja birrihnahnani, nakka birrimhdi djarreh kore cross kundulk, wanjh birrihdjalnani.
55 Algumas mulheres estavam ali, olhando de longe. Eram as que tinham acompanhado Jesus desde a Galileia e o haviam ajudado.
56 Bedda nawu Mary Magdalene, dja Mary ngalbu ngalbadjan berrewoneng James dja Joseph, mak ngalbuyika Mary ngalbu ngalbadjan berrewoneng James dja John nawu Zebedee benbenebornang.
56 Entre elas estavam Maria Madalena; Maria, a mãe de Tiago e de José; e a mãe dos filhos de Zebedeu.
57 Kaluk bu balngokdangeni, nakudji bininj ngeyyoy Joseph bebmeng. Nakka Aramatheabeh. Nungka wanjh kukenni, dja Jesus nuyeni yimerranj bu bibukkabukkani. Wanjh nungka kumdolkkang kore kunred kabolkngeyyo Arimathea, dja kumwam kore Jerusalem.
57 Já era quase noite quando chegou da cidade de Arimateia um homem rico chamado José. Ele também era seguidor de Jesus.
58 Dja wam biyikang Pilate wanjh bikukdjanwohmeng Jesus. Wanjh Pilate benwokwong nawu djamun nuye ba Jesus kabirrikukwon nawu Joseph.
58 José foi e pediu a Pilatos o corpo de Jesus. E Pilatos mandou que o entregassem a ele.
59 Wanjh nawu Joseph bikukmey nawu Jesus dja bikukdukkang nawu kukbele manburrba.
59 Então José pegou o corpo, enrolou num lençol novo de linho
60 Dja bikukkang bikukkurrmeng kore kuwardderurrk. Kaluk makka wanjh Joseph nuye, dja mankerrngeni kore nungka warddedjobkeng. Wanjh warddedjirrkang manwarddedulmuk kore dangbalhmeng kore rurrknirurrkni wanjh bolkbawong dja wam.
60 e o colocou no seu próprio túmulo, que há pouco tempo havia sido cavado na rocha. Depois rolou uma grande pedra para fechar a entrada do túmulo e foi embora.
61 Kaluk Mary Magdalene dja ngalbuyika Mary dorrengh, wanjh benedjalyerrkani borledmikenh kore kururrk kurobbe.
61 Maria Madalena e a outra Maria estavam ali, sentadas em frente do túmulo.
62 Kaluk bu kunbarnangarrabuyikani, manbu kunbarnangarra Sabbath, wanjh nawu birrikihkimuk priests dja nawu Pharisees wanjh birriyikang Pilate.
62 No dia seguinte, isto é, o dia depois da sexta-feira, os chefes dos sacerdotes e os fariseus se reuniram com Pilatos
63 Dja birriyimeng, “Nawu yikimuk, ngad ngarriburrbun bu namekbe nawu kurrehkurreni, bu darrkihdarrkidni wanjh kuhni yimeng, ‘Bu kunkodjkedanjbik yerre, wanjh ngaye kaluk ngayawoyhdolkkan kore kundowibeh.’
63 e disseram: — Governador, nós lembramos que, quando ainda estava vivo, aquele mentiroso disse: “Depois de três dias eu serei ressuscitado.”
64 Dja yibenwokrayekwo ba kabirridangmayenahnan kore kuwardderurrk bu kayimerran kunbarnangarradanjbik yerre. Dja nawu benbukkabukkani nuye wardi kabirrimre kabirrikukdjirdmang wanjh kabindibalmarneyime birribuyika bininj bu nungka yawoyhdolkkang kore kundowibeh. Bedda wanjh birrikurrinj bu kerrngehkenhni, dja bu kabirrimulewan nungka dolkkang, wanjh kabirriwernhkurrekurren bu kunkimuk duninjh!”
64 Portanto, mande vigiar bem o túmulo até o terceiro dia, para os discípulos dele não poderem roubar o corpo e depois dizerem ao povo que ele foi ressuscitado. Pois esta última mentira seria pior do que a primeira.
65 Wanjh Pilate yimeng, “Mah! Wanjh ngurrbenka yikahwi djamun ba kabirriwernhdangmayenahnan kore baleh ngudda ngurriburrbun.”
65 Então Pilatos disse: — Levem estes soldados com vocês e guardem o túmulo o melhor que puderem.
66 Wanjh birriwam birridangmarnbom dja birrikurrmeng seal ba minj nangale karrangmarrhmang. Warridj bindikurrmeng yikahwi djamun bu birridangmayenahnani.
66 Eles foram, puseram um selo de segurança na pedra e deixaram os soldados ali, guardando o túmulo.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 27, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.