Lucas 24
God Nuye Kunwok (GUP) vs NVT
1 Dja bu Sabbath kunbarnangarra seventh yakminj, kaluk Sunday bu djarreh kumhbarrhbuni, wanjh bedda nawu morlehmorlenj birriwam kore kumidj, birrikang nawu namanjmak manbu birriyingkihmarnbom kunkukkenh birrikukdelkkemeninj.
1 No primeiro dia da semana, bem cedo, as mulheres foram ao túmulo, levando as especiarias que haviam preparado,
2 Wanjh kunwardde manbu kururrkdangmaye bininj birrirurrkdangmayebalhmeng bu Fridayni, wanjh manekke kunwardde birrinang warddewayhmeng, dja midjdangmayerurrkni.
2 e viram que a pedra tinha sido afastada da entrada.
3 Wanjh bu bedda birringimeng kore kumidj minj birrikukngalkemeninj Jesus.
3 Quando entraram no túmulo, não encontraram o corpo do Senhor Jesus.
4 Wanjh kundjalmekbe rerrih, bu bedda birrikodjmayahmeng kumekbe bindimarnebebmeng bininj bokenh nawu benemadjbami duninjh yiman namarrkon kamayhke.
4 Enquanto estavam ali, perplexas, dois homens apareceram, vestidos com mantos resplandecentes.
5 Wanjh bedda nawu daluhdaluk bu birrikeleni wanjh birridjudkurlmi birridjalbolknani kanjdji kurorre. Wanjh bininj beneyimeng bedberre, “Njalekah nawu bininj karrarrkid ngudda ngurrihyawan kondah kore kumidj?
5 As mulheres ficaram amedrontadas e se curvaram com o rosto em terra. Então os homens perguntaram: “Por que vocês procuram entre os mortos aquele que vive?
6 Nungka minj konhda kakukyo. Nungka dolkkang yawoyhmimbiminj. Kaluk ngurriburrbu bu nungka ngunmarneyimeng ngudberre bu balhni kore Galilee,
6 Ele não está aqui. Ressuscitou! Lembrem-se do que ele lhes disse na Galileia:
7 bu yimeng bu nungka nawu Bininj Duninjh yingkihwokdjedjenyoy nuye bu kaluk kabirrikukweykan kore birriwarre bininj kabirribiddundulubun, dja kaluk kunbarnangarra danjbik nungka karrolkkan kumidjbeh kayawoyhmimbimen.”
7 ‘É necessário que o Filho do Homem seja traído e entregue nas mãos de pecadores, seja crucificado e ressuscite no terceiro dia’”.
8 Wanjh kunu birriburrbom bu nungka Jesus benyingkihmarneyimeng.
8 Então lembraram-se dessas palavras de Jesus
9 Bu birribolkbawong kumidj dja birridurndi, wanjh kuhni rowk bindimarnemulewam Jesus nuye eleven bininj dja mak birribuyika rowk nawu birrihdjarrkni.
9 e, voltando do túmulo, foram contar aos onze discípulos e a todos os outros o que havia acontecido.
10 Kaluk birrimekbe morlehmorlenj nawu kuhni bindimarnemulewam, bedda wanjh Mary ngalbu Magdalabeh, Joanna, dja Mary ngalbu ngalbadjan nuye James, dja morlehmorlenjbubuyika nawu bedda birrihdjarrkrey.
10 Maria Madalena, Joana, Maria, mãe de Tiago, e as outras mulheres que as acompanhavam relataram tudo aos apóstolos.
11 Wanjh nawu birrimekbe bininj bedda bindidjalwokkewkmeng dja minj bindiwoybukwoyi. Dja birriyimi bu daluk birrikodjbengwabom.
11 Para eles, porém, a história pareceu absurda, e não acreditaram nelas.
12 Dja nawu Peter dolkkang rlobmeng kore kumidj, wanjh bu boddanj bolknang, nungka nang manburrbawi yongohyoy, wanjh dokmeng dja mayahmeng bu baleh kurduyimerranj.
12 Mas Pedro se levantou e correu até o túmulo. Abaixando-se, olhou atentamente para dentro e viu os panos de linho vazios; então voltou para casa, admirado com o que havia acontecido.
13 Bu kunmekbe kunbarnangarra rerrih bu Jesus dolkkang kumidjbeh kaluk benebokenh bininj nawu Jesus benemunkekadjungi, bu benebalrey kore kubolkyahwurd kabolkngeyyo Emmaus kuyawbolkdjarrehni Jerusalem yiman eleven kilometres.
13 Naquele mesmo dia, dois dos seguidores de Jesus caminhavam para o povoado de Emaús, a onze quilômetros de Jerusalém.
14 Wanjh benehyolyolmi kunmekbe rowk nawu kurduyimerranj.
14 No caminho, falavam a respeito de tudo que havia acontecido.
15 Wanjh bu benehyolyolmi dja benehdjawarreni, Jesus nungan bebmeng berrewoneng, wanjh birrihdjarrkrey.
15 Enquanto conversavam e discutiam, o próprio Jesus se aproximou e começou a andar com eles.
16 Yiman rerrih yehyeng benbenemimbuyikawong ba minj benekukburrknayi Jesus.
16 Os olhos deles, porém, estavam como que impedidos de reconhecê-lo.
17 Wanjh Jesus benbenemarneyimeng, “Njale ngudda ngunehyolyolme bu ngunehre?” Wanjh bedda benedanginj benekebbumi.
17 Jesus lhes perguntou: “Sobre o que vocês tanto debatem enquanto caminham?”. Eles pararam, com o rosto entristecido.
18 Wanjh nakudji nawu ngeyyoy Cleopas biwokmey, yimeng, “Yiddok ngudda yidjalkudji nawu yimdjalwohwam Jerusalem dja yiwakwan bu baleh bolkkime kurduyimerranj kumekbe?”
18 Então um deles, chamado Cleopas, respondeu: “Você deve ser a única pessoa em Jerusalém que não sabe das coisas que aconteceram lá nos últimos dias”.
19 Wanjh Jesus yimeng berrewoneng, “Baleh kurduyimerranj?”
19 “Que coisas?”, perguntou Jesus. “As coisas que aconteceram com Jesus de Nazaré”, responderam eles. “Ele era um profeta de palavras e ações poderosas aos olhos de Deus e de todo o povo.
20 Dja bu ngad kadberre birrikihkimuk priest dja mak nawu kabirriwohrnan kadberre bedda birrikukweykang kore Pilate kabidjadme kabirribunkenh, wanjh birribiddundulubom.
20 Mas os principais sacerdotes e outros líderes religiosos o entregaram para que fosse condenado à morte e o crucificaram.
21 Dja ngad ngarrinjilngmakni nuye bu ngarriyimi yimankek nungka wanjh namekbe nawu God kanberrebbom bu kandjalbebkemeninj kadberre bininj nawu Israel kankebmawahmeng. Kunu wanjh bonj, dja mak bu kunmekbe birrikurduyimeng birribom wanjh bolkkime kamarnbun kunbarnangarra danjbik.
21 Tínhamos esperança de que ele fosse aquele que resgataria Israel. Isso tudo aconteceu há três dias.
22 Dja warridj yikahwi nawu ngad morlehmorlenj nawu ngarrihdjarrkrey Jesus, kandikangebarrhkeng ngadberre. Bedda birrikakdoy birriwam kore kumidj,
22 “Algumas mulheres de nosso grupo foram até seu túmulo hoje bem cedo e voltaram contando uma história surpreendente.
23 dja minj nungka birrikukngalkemeninj. Dja birrimdurndi ngandimarneyimeng bu birrinang kunbuyika Godbeh angel bindimarnebebmeng nawu beneyimeng bu nungka Jesus karrarrkid.
23 Disseram que o corpo havia sumido e que viram anjos que lhes disseram que Jesus está vivo.
24 Wanjh yikahwi nawu ngad ngarrihdjarrkrey wanjh birriwam kore kumidj, wanjh birrinang rowk kunmekbe bu morlehmorlenj birriyimeng, dja nungka minj birrikuknayi.”
24 Alguns homens de nosso grupo correram até lá para ver e, de fato, tudo estava como as mulheres disseram, mas não o viram.”
25 Wanjh bu Jesus benbenebekkang rowk nungka benbenemarneyimeng, “Ngudda wanjh ngunemayaliyak, dja minj kunkange ngurrewoneng kabangmewoybukwon kunwok rowk nawu prophet birriyimi bu God birriwokmulewani.
25 Então Jesus lhes disse: “Como vocês são tolos! Como custam a entender o que os profetas registraram nas Escrituras!
26 Nguneburrbuyi bu Christ nawu God ngunberrebbom biyingkihmarnedjedjenyoy bu kuhni kadjakbekkan werrk, ba kunu kangimen kore kunwernhmak duninjh nawu nuye kore heaven kayawoyhkukenmen.”
26 Não percebem que era necessário que o Cristo sofresse essas coisas antes de entrar em sua glória?”.
27 Wanjh Jesus benbenewernhmarnemulewani kunwok nawu nungka biyingkihmulewani kore bimbuyindi rowk. Dedjdjingmey kore Moses yingkihbimbuni nuye, dja mak kore nawu prophets rowk birriyingkihmulewam nuye.
27 Então Jesus os conduziu por todos os escritos de Moisés e dos profetas, explicando o que as Escrituras diziam a respeito dele.
28 Wanjh bu birribebmi darnkih kured kubolkyahwurd kore bedda benehrey, nungka Jesus yimankek djalrawinjwi.
28 Aproximando-se de Emaús, o destino deles, Jesus fez como quem seguiria viagem,
29 Dja bedda benemaddi benedjanwohmeng, beneyimeng, “Yimray kanedjarrkyo, wanjh korroko wolewolehminj bu bolk kangokdan.” Wanjh kunu nungka birridjarrkngimeng kumekbe birridjarrkyuwirrinj.
29 mas eles insistiram: “Fique conosco esta noite, pois já é tarde”. E Jesus foi para casa com eles.
30 Wanjh bu birridjarrkni kabirringun, nungka lodmey kandidjdjawa biburlumeng Kornkumo, welengbakkeng wanjh benbenewong.
30 Quando estavam à mesa, ele tomou o pão e o abençoou. Depois, partiu-o e lhes deu.
31 Wanjh kunmekbe nawu kerrngehkenh benbenemimbuyikawong wanjh yakminj dja benewernhkukburrknang. Wanjh nungka djalyakminj berrewoneng.
31 Então os olhos deles foram abertos e o reconheceram. Nesse momento, ele desapareceu.
32 Wanjh bedman benemarneyimerrinj, “Bu ngad kanemhrey wanjh ngarrkangerungi bu nungka kanhwernhmarnemulewani ngarrku God nuye kunwok kore kabimdi.”
32 Disseram um ao outro: “Não ardia o nosso coração quando ele falava conosco no caminho e nos explicava as Escrituras?”.
33 Wanjh kunmekbe rerrih bedda benedolkkang benedurndi Jerusalem bindingalkeng nawu Jesus nuye eleven bininj nawu birrimirndemornnamerrinj dja mak birribuyika nawu birrihdjarrkni,
33 E, na mesma hora, levantaram-se e voltaram para Jerusalém. Ali, encontraram os onze discípulos e os outros que estavam reunidos com eles,
34 dja bedda birriyimi, “Woybukkih duninjh! Dolkkang kumidjbeh Jesus nawu Kawohrnan, dja Simon bimarnekukbukkarrinj.”
34 que lhes disseram: “É verdade que o Senhor ressuscitou! Ele apareceu a Pedro!”.
35 Wanjh namekbe bokenh bindimarnemulewani bu baleh kurduyimerranj bu bedda birrihdjarrkrey, dja mak bu benewernhkukburrknang bu nungka lodbakkeng kandidjdjawa.
35 Então os dois contaram como Jesus tinha aparecido enquanto andavam pelo caminho, e como o haviam reconhecido quando ele partiu o pão.
36 Bu kunmekbe benebalhmulewani, Jesus nungan dingihdi kore bedda birrihmirnderri, dja welengyimeng bedberre, “God nuye kunmodmikenh ngadjare ngunwon ngudberre.”
36 Enquanto contavam isso, o próprio Jesus apareceu entre eles e lhes disse: “Paz seja com vocês!”.
37 Dja bedda wanjh birriwernhkeleminj duninjh birrideldelmeng, bedda birriyimeng bu yimankek nawu birrihnani wanjh namalngkerrnge.
37 Eles se assustaram e ficaram amedrontados, pensando que viam um fantasma.
38 Dja nungka yimeng bedberre, “Njalekenh ngudda ngurrihnjilngwarre ngurrihdjawarren dja mak ngurrihkewkme kore kukange ngudberre?
38 “Por que estão perturbados?”, perguntou ele. “Por que seu coração está cheio de dúvida?
39 Kandibidna dja mak kandidengena, dja wanjh ngaye. Kandikarrmen dja kandikukburrkna! Nawu namalngkerrnge minj kakarrme kunkanj dja mak minj kunmurrng yiman ngaye kandihnan ngahkarrme.”
39 Vejam minhas mãos e meus pés. Sou eu mesmo! Toquem-me e vejam que não sou um fantasma, pois fantasmas não têm carne nem ossos e, como veem, eu tenho.”
40 Bu kunmekbe yimeng wanjh benmarnebidbukkarrinj, dja mak kundenge warridj.
40 Enquanto falava, mostrou-lhes as mãos e os pés.
41 Wanjh bedda minj birribangmewoybukwoyi bu kunmekbekenh birrihwarnmakni dja mak birrihmayahmi, wanjh nungka benmarneyimeng, “Yiddok konhda njale ngurrihkarrme ba ngangun?”
41 Eles continuaram sem acreditar, cheios de alegria e espanto. Então Jesus perguntou: “Vocês têm aqui alguma coisa para comer?”.
42 Wanjh djenj djolengyoy bu birrikinjeng kuyirrke, wanjh birribakkeng birriwong.
42 Eles lhe deram um pedaço de peixe assado,
43 Wanjh nungan mey, nguneng namekbe djenj kore kumirrk bedberre.
43 e ele comeu diante de todos.
44 Wanjh benmarneyimeng, “Bu ngaye dorrengh karribalhdjarrkrey kuninjkunu wanjh kunmekbe bu marneyimeng ngudberre, bu ngayimeng, ‘Bu kunwok rowk kadjalmarnbuyindan nawu ngaye nganyingkihmulewani kore mankarre bu Moses bimbom, dja mak prophet birribimbuni, dja mak kore Psalms kabimdi.’”
44 Em seguida, disse: “Enquanto ainda estava com vocês, eu lhes falei que devia se cumprir tudo que a lei de Moisés, os profetas e os salmos diziam a meu respeito”.
45 Wanjh nungka benmayalimarnbom ba birriwernhburrkburrkbekkang God nuye kunwok kabimbuyindi.
45 Então ele lhes abriu a mente para que entendessem as Escrituras,
46 Dja benmarneyimeng, “Kuhni kunmekbe bu kawokbimdi kore God nuye kunwok bu ngaye Christ nawu God ngunberrebbom ngudberre bininj, nganyingkihmulewani ngadjaldjakbekkankenh, dja mak bu kunbarnangarra danjbik ngarrolkkankenh kumidjbeh ngayawoyhmimbimen.
46 e disse: “Sim, está escrito que o Cristo haveria de sofrer, morrer e ressuscitar no terceiro dia,
47 Dja mak ngurrbendjalmarneyolyolmen bu bininj kabirribawon kunwarre bedberre dja kabirriborledme kore God, ba kabularrbun kunwarre bedberre dja kabengmidjdan dorrengh kore ngaye Christ ngabenmarnekurduyimeng. Kunmekbe wanjh ngurrbenmarneyolyolmen bininj birriwokbubuyika rowk kore kubolkbubuyika rowk, ngurridedjdjingmang kondanjkunu kore Jerusalem.
47 e que a mensagem de arrependimento para o perdão dos pecados seria proclamada com a autoridade de seu nome a todas as nações, começando por Jerusalém.
48 Ngudda wanjh ngurrinang kunmim ngudberre kuhni bu woybukkih kurduyimerranj, wanjh kaluk ngurrbenmarnemulewan birribuyika bininj.
48 Vocês são testemunhas dessas coisas.
49 Dja kandibekka, marneyime ngudberre, ngaye ngamunkewe ngudberre nawu Ngabbard ngunberrebbom. Dja ngudda ngurridjalnin konhda kubolkkimuk, kaluk rerre ngurribolkbawon bu kaddumbeh kundulkarre yiman ngundjongbun ngudberre.”
49 “Agora, envio a vocês a promessa de meu Pai. Mas fiquem na cidade até que sejam revestidos do poder do céu”.
50 Wanjh Jesus benkang kuberrkkah kore Bethany, wanjh bidwayhmeng bidjawam God kabenmarnekurduyime kunmak.
50 Depois Jesus os levou a Betânia e, levantando as mãos para o céu, os abençoou.
51 Wanjh bu kuhni balhyimi, nungka Jesus benbawong bedberre, dja God biwayhkeng bikang kore heaven.
51 Enquanto ainda os abençoava, deixou-os e foi elevado ao céu.
52 Wanjh bedda bu birriburlumi bu birriyimerreni, wanjh birridurnderrinj kore Jerusalem birrikuniwarnmakni duninjh.
52 Então eles o adoraram e voltaram para Jerusalém cheios de grande alegria.
53 Kaluk bedda munguyh birrihrey kore temple kururrk yiwarrudjkenh birriburlumi God.
53 E estavam sempre no templo, louvando a Deus.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 24, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.