João 11
God Nuye Kunwok (GUP) vs VC
1 Wanjh nakudji bininj benbenekarrmi ngaldahdaluk benebokenh. Namekbe narangem ngeyyoy Lazarus dja mak ngaldahdaluk bokenh benengeyyoy Mary dja Martha. Wanjh bedda Jesus birridabbolkni. Kaluk kumekbe birridjarrkyoy rowk kore kunred kabolkngeyyo Bethany.
1 Lázaro caiu doente em Betânia, onde estavam Maria e sua irmã Marta.
2 Ngalekke ngaldjalkarewi Mary ngalbu birrengedjirridjbuni kalkkidmanjmak dorrengh nawu Kawohrnan Rowk wanjh yerre birrengeborndungi kunngabek ngalengngarre. Wanjh nawu birridanginj Lazarus doweni kunkimuk.
2 Maria era quem ungira o Senhor com o óleo perfumado e lhe enxugara os pés com os seus cabelos. E Lázaro, que estava enfermo, era seu irmão.
3 Wanjh nawu ngaldahdaluk benemarnewokmunkewerrinj nungka Jesus bu ningihni kubolkbuyika djarreh. Wanjh benemarneyimeng, “Ngudda nawu yiwohrnan, nawu bininj yihmarnedjare bulkkidj, wanjh kahdowen.”
3 Suas irmãs mandaram, pois, dizer a Jesus: Senhor, aquele que tu amas está enfermo.
4 Kaluk kunmekbe bu Jesus bekkang kunwok kore benemarnewokmunkewerrinj, wanjh benmarneyimeng nuye bininj nawu benhbukkabukkani, “Minj kuhni kundjak kabibun Lazarus bu karrowen. Kuhni bimarnekurduyimeng ba bu birriwernkenh bininj kabirriburrbun bu nungka God namakkaykenh dja narrulkarrekimuk. Dja mak kuninjkunukenh ba bu bininj birriwarlahkenh ngandiburlume ngaye nawu beywurd nuye God, dja ngandiburrbun bu ngaye ngakarrme kunmakmak dja kundulkarre dorrengh.”
4 A estas palavras, disse-lhes Jesus: Esta enfermidade não causará a morte, mas tem por finalidade a glória de Deus. Por ela será glorificado o Filho de Deus.
5 Jesus wanjh benmarnedjareni nawu birrimekbe birridangerrinj Martha, Mary dja Lazarus.
5 Ora, Jesus amava Marta, Maria, sua irmã, e Lázaro.
6 Dja bonj, bu biwobekkang Lazarus bu dowehdoweni wanjh Jesus balyawohyerrkang kunkodjkebokenh kore kumekbe ningihni.
6 Mas, embora tivesse ouvido que ele estava enfermo, demorou-se ainda dois dias no mesmo lugar.
7 Kaluk bu kunkodjkebokenh wanjh benmarneyimeng nawu nuye bininj benbukkabukkani, “Bonj, dja karriyawoyhdurnde kore Judea.”
7 Depois, disse a seus discípulos: Voltemos para a Judéia.
8 Dja nawu bininj nuye birrimarneyimeng, “Aba, ngudda nawu kanbukkabukkan, ngudda wanjh yiburrbun bu nawu kabirriwohrnan Jews bininj ngundikodjdoyi bu ngundikuyinjbuyi kumekke kore karrihdi. Dja njalekenh ngudda yidjare yirrurndeng?”
8 Mestre, responderam eles, há pouco os judeus te queriam apedrejar, e voltas para lá?
9 Wanjh Jesus yimeng bedberre, “Kuninjkunu karridjaldungkadjung bu karridurrkmirri. Bu nangale nawu kahre bu kahdungdi, minj kamankan dja kunukka kabolknan rowk kore kahbolkwolkayindi.
9 Jesus respondeu: Não são doze as horas do dia? Quem caminha de dia não tropeça, porque vê a luz deste mundo.
10 Nangale nawu kahkakkadjung, nakka wanjh kabibungkarrkbun kamankan, minj njale mak kakarrme kore kabimarnebolkwolkan bu kahre.”
10 Mas quem anda de noite tropeça, porque lhe falta a luz.
11 Jesus benyawoyhmarneyimeng bedberre, “Nawu ngad karridabbolk Lazarus, nakka kahdjalkodjkeyo. Dja ngaye wanjh ngare ngadjurlhme.”
11 Depois destas palavras, ele acrescentou: Lázaro, nosso amigo, dorme, mas vou despertá-lo.
12 Wanjh Jesus nuyeni bininj birrimarneyimeng, “Nawu Yihwohrnan, bu ngudda yiyime nungka kahdjalkeyo, wanjh kunu kamak bu nungandeleng karrolkkan.”
12 Disseram-lhe os seus discípulos: Senhor, se ele dorme, há de sarar.
13 Jesus nungka yimeng bu korroko wanjh doweng, dja bedda minj birriwernwokmayalimayi. Bedda birriyimi yimankek nungka Lazarus djahdjalkeyyoy.
13 Jesus, entretanto, falara da sua morte, mas eles pensavam que falasse do sono como tal.
14 — ausente —
14 Então Jesus lhes declarou abertamente: Lázaro morreu.
15 — ausente —
15 Alegro-me por vossa causa, por não ter estado lá, para que creiais. Mas vamos a ele.
16 Thomas, nawu birrimarneyimi Didymus, wokdolkkang, benmarneyimeng nawu birribuyika bininj Jesus nuye. Yimeng, “Mah, wanjh karridjarrkray Jesus ba bu karridjarrkdowerren nungka dorrengh.”
16 A isso Tomé, chamado Dídimo, disse aos seus condiscípulos: Vamos também nós, para morrermos com ele.
17 Wanjh bedda birriwam rowk. Kaluk bu birrimbebmeng kore Bethany, Jesus bekkang bu birrimarneyimeng nawu Lazarus doweng bu kukyonginj kore kuwardderurrk bu kunkuyeng kunkodjke kunkarrngbakmeng.
17 À chegada de Jesus, já havia quatro dias que Lázaro estava no sepulcro.
18 — ausente —
18 Ora, Betânia distava de Jerusalém cerca de quinze estádios.
19 — ausente —
19 Muitos judeus tinham vindo a Marta e a Maria, para lhes apresentar condolências pela morte de seu irmão.
20 Bu kundjalmekbe Martha biwobekkang Jesus kumhrey, wanjh ngaleng djalwam bimirrkdabkeng. Dja ngalbu Mary djahdjalni kururrk.
20 Mal soube Marta da vinda de Jesus, saiu-lhe ao encontro. Maria, porém, estava sentada em casa.
21 Wanjh bu Martha bimarnebebmeng Jesus bimarneyimeng, “Nawu Yiwohrnan, bu ngudda yiman yiniwirrinj kondanjkunu wanjh ngaye nganedanginj minj dowimeninj.
21 Marta disse a Jesus: Senhor, se tivesses estado aqui, meu irmão não teria morrido!
22 Dja bolkkime ngaburrbun bu yiman ngudda yidjawan God bu ngunwon yehyeng rowk nawu yidjare.”
22 Mas sei também, agora, que tudo o que pedires a Deus, Deus to concederá.
23 Wanjh Jesus bimarneyimeng ngaldaluk, “Ngudda nawu ngunedanginj, wanjh nakka kayawoyhdolkkan.”
23 Disse-lhe Jesus: Teu irmão ressurgirá.
24 Martha bimarneyimeng Jesus, “Ngaye ngaburrbun bu nungka kaluk karrolkkan kunbarnangarra yerrekah kore kayiburnbunkenh rowk, bu birriwern bininj kabirridjarrkdolkkarren kore kumidjbeh.”
24 Respondeu-lhe Marta: Sei que há de ressurgir na ressurreição no último dia.
25 — ausente —
25 Disse-lhe Jesus: Eu sou a ressurreição e a vida. Aquele que crê em mim, ainda que esteja morto, viverá.
26 — ausente —
26 E todo aquele que vive e crê em mim, jamais morrerá. Crês nisto?
27 Martha biyawoyhmarneyimeng Jesus, “Yoh, woybukkih, nawu Yiwohrnan. Ngaye woybukwon dja ngaburrbun duninjh bu ngudda nawu Christ, nawu beywurd nuye God. Ngudda nawu yidjalkudji ngundihmadbuni ngad nawu bininj rowk bu yimwam kondanjkunu kurorre.”
27 Respondeu ela: Sim, Senhor. Eu creio que tu és o Cristo, o Filho de Deus, aquele que devia vir ao mundo.
28 Bu kuninjkunu bimarneyimeng rowk, wanjh Martha durndi kured dja manmolk bimarneyimeng Mary ngalbu benedanginj, yimeng, “Nawu kabenbukkabukkan kondah kahdi dja nungka kadjare ngunnan bu ngunewokdi.”
28 A essas palavras, ela foi chamar sua irmã Maria, dizendo-lhe baixinho: O Mestre está aí e te chama.
29 Bu Mary biwokbekkang Martha bimarneyimeng, wanjh djaldolkkang werrkwerrk dja wam kore Jesus.
29 Apenas ela o ouviu, levantou-se imediatamente e foi ao encontro dele.
30 Kaluk Jesus minj kumbangmebebmeninj kured kore Bethany dja nungka djahdjaldi djarreh kore Martha bimirrkdabkeng kerrngehkenhni.
30 {Pois Jesus não tinha chegado à aldeia, mas estava ainda naquele lugar onde Marta o tinha encontrado.}
31 Nawu bininj bindikongiwani bindihmarnenalkbuni kumekbe kunrurrk manbu Lazarus nuyeni, wanjh bedda birrinang Mary dolkkang bu wam, dja bedda birrimunkekadjuy. Birriyimi yimankek wam kore kumidj kabimidjnalkyiwan.
31 Os judeus que estavam com ela em casa, em visita de pêsames, ao verem Maria levantar-se depressa e sair, seguiram-na, crendo que ela ia ao sepulcro para ali chorar.
32 Wanjh Mary kumbebmeng kore Jesus dja binang bidjalmarnekukburriwerrinj kore kurrenge nuye. Dja bimarneyimeng, “Nawu Yiwohrnan, bu ngudda karridiwirrinj kondah, wanjh nawu ngaye nganedanginj minj kunu dowimeninj.”
32 Quando, porém, Maria chegou onde Jesus estava e o viu, lançou-se aos seus pés e disse-lhe: Senhor, se tivesses estado aqui, meu irmão não teria morrido!
33 Jesus bennang Mary bu nalkbunalkbuni dja mak nawu Jews bininj birridjarrknalkyikadjungi ngaldaluk bu birridjarrknalkkirey, wanjh Jesus kangenalkbom dja kunikangewarreminj duninjh dja mak balkunikangeyidduy.
33 Ao vê-la chorar assim, como também todos os judeus que a acompanhavam, Jesus ficou intensamente comovido em espírito. E, sob o impulso de profunda emoção,
34 Jesus bendjawam, benmarneyimeng, “Baleh ngurrikukkurrmeng?” Wanjh birriyimeng, “Nawu Yiwohrnan, yimray, yibolknan.”
34 perguntou: Onde o pusestes? Responderam-lhe: Senhor, vinde ver.
35 Wanjh Jesus nalkbom.
35 Jesus pôs-se a chorar.
36 Bininj nawu Jews bu birrinang Jesus nalkbunalkbuni wanjh bedda birriyimeng, “Ngurrina! Nungka bidjalwernhmarnedjareni bulkkidj.”
36 Observaram por isso os judeus: Vede como ele o amava!
37 Dja yikahwi nawu bininj birriyimeng, “Nungka bimimbayhkeng nabuyika bininj nawu danginj mimbunjeni. Dja kunubewu bingurdkeyi naninjanu bininj nawu bimarnedoweng.”
37 Mas alguns deles disseram: Não podia ele, que abriu os olhos do cego de nascença, fazer com que este não morresse?
38 Jesus balwam darnkih kumekbe kore kumidj dja yawoyhkangewarreminj dja yiddungi. Kumekke kukyoy kore kuwardderurrk dja manbu mandjalwarddekimuk dangbalhmiyindi.
38 Tomado, novamente, de profunda emoção, Jesus foi ao sepulcro. Era uma gruta, coberta por uma pedra.
39 Jesus benmarneyimeng, “Ngurriwarddedjirrkka.” Dja Martha ngalbu benedanginj nawu yakminj, bimarneyimeng Jesus, “Nawu yiwohrnan, kuhni bu kayime warreminj kunkurrinjdjilk kahbanj, dja nungka kunu kukyoy kunkarrngbakmeng kunkodjke.”
39 Jesus ordenou: Tirai a pedra. Disse-lhe Marta, irmã do morto: Senhor, já cheira mal, pois há quatro dias que ele está aí...
40 Jesus bimarneyimeng ngalmekbe ngaldaluk, “Ngaye wanjh ngokko marneyimeng, bu ngudda yiwoybukwon, wanjh yinan bu God nuye namakkaykenh duninjh dja kundulkarrekimuk!”
40 Respondeu-lhe Jesus: Não te disse eu: Se creres, verás a glória de Deus? Tiraram, pois, a pedra.
41 Wanjh birriwarddederrehkang. Jesus bolknang kaddum, wanjh yimeng, “Ngabba, manjbun bu ngudda ngaye kanbekkang.
41 Levantando Jesus os olhos ao alto, disse: Pai, rendo-te graças, porque me ouviste.
42 Ngaye ngaburrbun bu ngudda ngaye munguyh kanhdjalwokbekkan. Dja ngaye wanjh ngayime bolkkime ba bu nanihnjanu bininj nawu kabirrimirnderri kabirriburrbun bu woybukkih ngudda ngaye kanmunkeweng.”
42 Eu bem sei que sempre me ouves, mas falo assim por causa do povo que está em roda, para que creiam que tu me enviaste.
43 Bu kuninjkunu yimeng, wanjh Jesus kayhmeng wernkih duninjh, dja yimeng, “Lazarus, yimbebmen!”
43 Depois destas palavras, exclamou em alta voz: Lázaro, vem para fora!
44 Wanjh namekbe nawu doweng yawoyhmimbiminj dja kumdarrkidbebmeng bu biddukkayindi dja dengedukkayindi manburrbawi. Dja mak kebbarrkbuyindi nawu kunmadj. Jesus benmarneyimeng, “Ngurrimarneyerrkkemen nawu manburrba dja ngurribawo kare.”
44 E o morto saiu, tendo os pés e as mãos ligados com faixas, e o rosto coberto por um sudário. Ordenou então Jesus: Desligai-o e deixai-o ir.
45 Birriwern bininj nawu Jews bu birrimyikang Mary, dja bu birrinang Jesus kurduyimeng, wanjh yikahwi birriwern birridjalwoybukwong.
45 Muitos dos judeus, que tinham vindo a Marta e Maria e viram o que Jesus fizera, creram nele.
46 Dja yikahwi birribuyika bedberre birrimdurndi birridjawarraywam kore nawu Pharisees bu bindimarneyimeng kore Jesus kurduyimeng.
46 Alguns deles, porém, foram aos fariseus e lhes contaram o que Jesus realizara.
47 Bu kuninjkunu kunwok birribekkang nawu priests birrikihkimuk dja nawu Pharisees wanjh birrimirndemornnamerrinj kore Sanhedrin bu birriyolyolmeng dja birrikarremarnbom. Wanjh birrimarneyimerrinj, “Baleh kab karrikurduyime nuye nawu nahninjanu bininj? Nungka munguyh kahdjalkurduyime kundulkarre dorrengh.
47 Os pontífices e os fariseus convocaram o conselho e disseram: Que faremos? Esse homem multiplica os milagres.
48 Bu karribawon kuninjkunu kahkurduyime, wanjh birridjalwernkenh bininj kabirrikadjung. Dja bininj nawu Romebeh wardi kandidung kadberre dja mak kabirrimre kabirrirurrkbakke kunrurrk manbu Temple kadberre dja mak kabirribolkbularrbun kunbolk rowk kadberre warridj.”
48 Se o deixarmos proceder assim, todos crerão nele, e os romanos virão e arruinarão a nossa cidade e toda a nação.
49 Dja nakudji bininj ngeyyoy Caiphas nawu durrkmirri manmekbe mandjewk kore wohrnaworhnani priests wanjh wokdolkkang yimeng bedberre nawu birribuyika priests dja mak nawu Pharisees, benmarneyimeng, “Ngudda nuk minj ngurriburrbun rowk.
49 Um deles, chamado Caifás, que era o sumo sacerdote daquele ano, disse-lhes: Vós não entendeis nada!
50 Yiddok minj ngurrikarremarnbuyi bu ngaye marneyime ngudberre, bu nadjalkudji bininj karrowen bedberre rowk ba bu kubolkwarlahkenh minj kabirridowen. Wanjh kunu kundjalmak rowk ngad kadberre.”
50 Nem considerais que vos convém que morra um só homem pelo povo, e que não pereça toda a nação.
51 Wanjh namekbe nawu Caiaphas minj nungandeleng kunmekbe yimeninj. Bu nungka wohrnani bedberre priest dja wanjh kumekbekenh kunu karreyimeng kore God nuye kunwok. Burrbuni bu Jesus woybukkih karrowen bininj bedberre rowk nawu Jews bininj.
51 E ele não disse isso por si mesmo, mas, como era o sumo sacerdote daquele ano, profetizava que Jesus havia de morrer pela nação,
52 Minj birridjalmekbe birrikudjiwi bedberre. Dja Jesus kabendjaldurndiwe rowk nawu bebeywurd nuye God nawu yarlarrmerrinj kubolkwarlahkenh dja kabenmarnbun kabirridjalkudjimen kore God.
52 e não somente pela nação, mas também para que fossem reconduzidos à unidade os filhos de Deus dispersos.
53 Kaluk burrk bu kunmekbe wanjh birridedjingmey bu birriwokdjehdjenkurrmi bu birribuyi Jesus.
53 E desde aquele momento resolveram tirar-lhe a vida.
54 Kunmekbekenh kunu wanjh Jesus minj rayi kubolkwarlah kore nawu birriwohrnani Jews birrihningihni. Dja nungka djalwam kubuyika darnkih kore kubolkdarleh, dja kumekbe yerrkang birrihni nawu bininj nuye dorrengh kore kunred kabolkngeyyo Ephraim.
54 Em conseqüência disso, Jesus já não andava em público entre os judeus. Retirou-se para uma região vizinha do deserto, a uma cidade chamada Efraim, e ali se detinha com seus discípulos.
55 Kaluk wanjh kundjalmekbe rerrih, darnkih kumhrey ngarre mulil manbu nawu Jews bininj birriburrbuni bu God kunkare bendarrkidbawong mawahmawah bedberre. Dja kerrngehkenh bininj birrikang kubolkbubuyika kubolkyahwurd wanjh birriyingkihdokmeng kore kunred kunkimuk Jerusalem birringimeng bu kabirriyingkihkangebeleworrenkenh ngalengngarre mulil.
55 Estava próxima a Páscoa dos judeus, e muita gente de todo o país subia a Jerusalém antes da Páscoa para se purificar.
56 Wanjh kunmekbe bininj bedda birrikohkokyiyirri nuye Jesus. Bininj birrihni kore Temple wanjh birrimarneyimerreni, “Adju. Kab ngudda yiburrbun bu Jesus kamre kore mulil?”
56 Procuravam Jesus e falavam uns com os outros no templo: Que vos parece? Achais que ele não virá à festa?
57 Nawu Priests dja Pharisees nawu bindimarnewohrnani bindimarneyimeng kunwok kunrayek nawu bininj, “Kab ngurriburrbun bu baleh kore Jesus kahdi, wanjh ngurrimray bu kandimarneyime.” Bu kunmekbe birriyimeng yimankek bu birridarrkidmayi.
57 Mas os sumos sacerdotes e os fariseus tinham dado ordem para que todo aquele que soubesse onde ele estava o denunciasse, para o prenderem.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 11, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.