Êxodo 18
God Nuye Kunwok (GUP) vs NVI
1 Bininj nawu ngeyyoy Jethro wanjh birroybom Moses, dja nungka wanjh priestni kore kunbolk Midian. Kaluk Jethro wobekkang rowk bu baleh benmarnekurduyimerranj Moses dja mak bininj nawu Israel benkebmawahmeng kore Yawey benbebkeng kore kunbolk Egyptbeh birrihbongdi.
1 Jetro, sacerdote de Midiã e sogro de Moisés, soube de tudo o que Deus tinha feito por Moisés e pelo povo de Israel, como o Senhor havia tirado Israel do Egito.
2 — ausente —
2 Moisés tinha mandado Zípora, sua mulher, para a casa de seu sogro Jetro, que a recebeu
3 — ausente —
3 juntamente com os seus dois filhos. Um deles chamava-se Gérson, pois Moisés dissera: "Tornei-me imigrante em terra estrangeira";
4 — ausente —
4 e o outro chamava-se Eliézer, pois dissera: "O Deus de meu pai foi o meu ajudador; livrou-me da espada do faraó".
5 Kaluk Jethro nawu Moses birroybom, benkang Moses nuye ngalbininjkobeng Zipporah dja nayayaw ngalengngarre, wanjh birriyikang Moses. Kaluk nungka Moses yongohyoy kore kubolkdarleh darnkih kore kuwarddekimuk manbu God nuye.
5 Jetro, sogro de Moisés, veio com os filhos e a mulher de Moisés encontrá-lo no deserto, onde estava acampado, perto do monte de Deus.
6 Kaluk nungka Jethro djalyingkihwokmunkewerrinj werrk kore Moses bu yimeng, “Ngaye Jethro, nawu doybom ngudda, wanjh ngarrimhre kore ngudda, ngalbininjkobeng dja narahrangem ngarre, nawu benbeneyawmey.”
6 E Jetro mandou dizer-lhe: "Eu, seu sogro Jetro, estou indo encontrá-lo, e comigo vão sua mulher e seus dois filhos".
7 Wanjh Moses wam birrabkeng nawu birroybom dja kumekbe bimarnebarddurrukkurlhdanj, bibunjhmey dja benedjawarrinj bu kamak rowk bedda bu benebebbehdi, wanjh benewam benengimeng kore Moses nuye dabburlin.
7 Então Moisés saiu ao encontro do sogro, curvou-se e beijou-o; trocaram saudações e depois entraram na tenda.
8 Kaluk Moses bimarneyolyolmeng Jethro njalehnjale kore Yawey benbom benkukyakwong rowk bedberre nawu king Egyptbeh dja mak nuye bininj. Dja mak nungka benbidyikarrmeng nawu Israel benkebmawahmeng. Dja mak Moses bimarneyolyolmeng bu birrihrey kunrayek dorrengh, kore kubolkdarleh kore kukku birriboyawani dja manme birriyawani, wanjh nungka Yawey bendjalngehkeng.
8 Então Moisés contou ao sogro tudo quanto o Senhor tinha feito ao faraó e aos egípcios por amor a Israel e também todas as dificuldades que tinham enfrentado pelo caminho e como o Senhor os livrara.
9 Bu kunmekbe Jethro bekkang rowk, nungka wanjh njilngmakminj bu Yawey nungka kunmak kurduyimeng bedberre nawu Israel benkebmawahmeng dja benbebkeng kore kubid bedberre bininj nawu birrikang Egypt kore bindibongkarrmi.
9 Jetro alegrou-se ao ouvir todas as coisas boas que o Senhor tinha feito a Israel, libertando-o das mãos dos egípcios.
10 Wanjh nungka yimeng, “Ngaburlume nawu Yawey! Nungka ngunngehkeng kore kubid bedberre Pharaoh dja bininj nawu Egyptbeh. Dja mak benngehkeng rowk bininj nawu Israel benkebmawahmeng kore kubid bedberre bininj nawu Egyptbeh!
10 Disse ele: "Bendito seja o Senhor que os libertou das mãos dos egípcios e do faraó; que livrou o povo das mãos dos egípcios!
11 Dja wanjh bolkkime ngawohburrbun bu nungka Yawey wernhdulkarrekimuk duninjh, dja kabenyurrhke birribuyika nawu gods. Kunmekbe nungka kurduyimeng bedberre bininj nawu birridjalburlumerrinj, kore bindinjirrhmiwoni nawu Israel benkebmawahmeng.”
11 Agora sei que o Senhor é maior do que todos os outros deuses, pois ele os superou exatamente naquilo de que se vangloriavam".
12 Wanjh Jethro, nawu Moses birroybom, kumkang mayh bu kukwurlhkeng nuye God, dja mak nabubuyika bu bimarnekurrmeng kore God. Aaron dja nawu bindimarnewohrnani bininj nawu Israel benkebmawahmeng, birrimyikang Moses nuye nabininjdoy ba birridjarrknguni manme manbu mandjamun kore God.
12 Então Jetro, sogro de Moisés, ofereceu um holocausto e sacrifícios a Deus, e Arão veio com todas as autoridades de Israel para comerem com o sogro de Moisés na presença de Deus.
13 Wanjh bu kunkodjkebuyika Moses yerrkang kore bendjadmeng bininj nawu birridangwerreni, dja kabenmarneyime bu nangale nakka kakarrme mandjad, dja nangale kadjare kunwarre. Wanjh bedda birriwakbuyinguneng Moses bu birrimadbuni kunbarnangarrakuyeng, kore kumkabelbeh dja kaluk kangokdan.
13 No dia seguinte Moisés assentou-se para julgar as questões do povo, e este permaneceu de pé diante dele, desde a manhã até o cair da tarde.
14 Bu kunmekbe Moses nuye nabininjdoy binang nawu Moses bu karrehkarremarnbuni bedberre, wanjh bidjawam, “Njale ngudda yibenmarnekurduyime bedberre birriwern bininj? Dja njalekenh ngudda yidjalkudji yiyerrkan dja yibendjaddjadme bedberre, dja bedda wanjh djal kabirrimadburren kukabel nawu kukak kayimerran!”
14 Quando o seu sogro viu tudo o que ele estava fazendo pelo povo, disse: "Que é que você está fazendo? Por que só você se assenta para julgar, e todo este povo o espera de pé, desde a manhã até o cair da tarde? "
15 Wanjh Moses bimarneyimeng, “Kunukka wanjh kabirrimre kore ngaye bu kabirridjare ngaye ngabenbengdayhke kore God kadjare kabirrikurduyime.
15 Moisés lhe respondeu: "O povo me procura para que eu consulte a Deus.
16 Bu birrimekbe bininj kabirridangerren, bedda kabirrimre kore ngaye wanjh ngaye ngakarremarnbun bedberre baleh nawu kunmak kayime. Dja ngaye ngakarreyolyolme bedberre manbu God nuye mankarre, dja mak manbu kabenbengdayhke.”
16 Toda vez que alguém tem uma questão, esta me é trazida, e eu decido entre as partes, e ensino-lhes os decretos e leis de Deus".
17 Wanjh Moses nuye bindoy bimarneyimeng, “Ngudda minj yikurduyime mandjad.
17 Respondeu o sogro de Moisés: "O que você está fazendo não é bom.
18 Ngudda dja birrimekbe bininj nawu ngundihyikan wanjh nakka ngurringudjwarremen. Dja kuhni kundjalkimuk bu yihdurrkmirri, dja yuwn bu kunukka yikurduyime yidjalkudji.
18 Você e o seu povo ficarão esgotados, pois esta tarefa lhe é pesada demais. Você não pode executá-la sozinho.
19 Mah. Dja ngaye kanbekkabekka bu marneyime, dja ngaye ngadjare God bu ngunedjarrkdi. Wanjh ngunewokdi God bedberre birrimekbe bininj dja yibenmulewa bu yimarneyime nawu God kore bedda kabirridangwerrenkenh.
19 Agora, ouça-me! Eu lhe darei um conselho, e que Deus esteja com você! Seja você o representante do povo diante de Deus e leve a Deus as suas questões.
20 Wardi yibengdayhkemen bedberre mankarre dja mak manbu God kabenbukkabukkan, dja yibenbukkabukka kore mandjad kabirrini dja baleh bu kunmak kabirrikurduyime.”
20 Oriente-os quanto aos decretos e leis, mostrando-lhes como devem viver e o que devem fazer.
21 “Wanjh yibendjarrngbu yikahwi bininj nawu birrikurdumak kore nawu birriwern Israel benkebmawahmeng kabirrihdi, ngurridjaldjarrngbun bininj nawu kabirrikengeme God dja mak nawu kabindidjalwirrihme birribuyika bininj nawu kabirrikurren dja nawu birridedjwarlah. Yibenbebkemen birrimekbe bininj nawu yibendjarrngbun, dja yibenkurrme ba bu kabindinahnan nakka wanjh kabindilarlmang birriwern bininj rowk bu kabindibebbehnahnan. Yikahwi kabindimarnewohrnan kore one thousand bininj, yikahwi bu kabindimarnewohrnan one hundred bininj, dja mak yikahwi nawu kabindimarnewohrnan kore fifty bininj, yikahwi bu kabindimarnewohrnan kore ten.
21 Mas escolha dentre todo o povo homens capazes, tementes a Deus, dignos de confiança e inimigos de ganho desonesto. Estabeleça-os como chefes de mil, de cem, de cinqüenta e de dez.
22 Yibenmarnbu birrimekbe birrimak bininj bu munguyh kabindidjadme kore bininj kabirridurrenkenh. Dja bininj rowk wanjh kabirrimkan manbu mankarrekilehkilelkkenh dja kabindidjadme kamak rowk. Dja wardi bu mankarredulmukkenh kabenmarnebebme, wanjh birrimka kore ngudda bu yibendjadmekenh. Bu kuhni kabirriyime, nakka nawu yibendjarrngbun bininj, wanjh ngundingehke, dja minj yiyawoyhngorrkan manbu mandulmuk duninjh. Bedda warridj wanjh ngurridjarrkngorrkan.
22 Eles estarão sempre à disposição do povo para julgar as questões. Trarão a você apenas as questões difíceis; as mais simples decidirão sozinhos. Isso tornará mais leve o seu fardo, porque eles o dividirão com você.
23 Dja bu kuhni yikurduyime kore God ngunwokwon, wanjh kunukka yidjalkurduyime kore yihdurrkmirri, dja minj yingudjyawarren. Wanjh nawu birriwern bininj nakka wanjh kabirridokmerren kured bu kabirrinjilngmak.” Kuhni rowk nawu Jethro bimarneyimeng Moses.
23 Se você assim fizer, e se assim Deus ordenar, você será capaz de suportar as dificuldades, e todo este povo voltará para casa satisfeito".
24 Wanjh Moses bibekkang bu nabininjdoy nuye bimarneyimeng, wanjh nunganwali kurduyimeng rowk.
24 Moisés aceitou o conselho do sogro e fez tudo como ele tinha sugerido.
25 Nungka bendjarrngbom yikahwi bininj nawu birrikurdumak kore bininj nawu Israel benkebmawahmeng birridjarrkdi, dja benmarnbom bu kabindimarnewohrnan bininj nawu birrimirndebuyika yiman thousands, dja mak hundreds dja mak fifties dja mak nawu tens.
25 Escolheu homens capazes de todo o Israel e colocou-os como líderes do povo: chefes de mil, de cem, de cinqüenta e de dez.
26 Bedda wanjh munguyh bindidjadmeng, dja bu kunrayek benmarnebebmeng, wanjh birriwam birridjawam Moses bu mankarrekenh. Manbu mankilehkilelk, wanjh bedman birridjalyolyolmi dja birribebbehdjadmi.
26 Estes ficaram como juízes permanentes do povo. As questões difíceis levavam a Moisés; as mais simples, porém, eles mesmos resolviam.
27 Kaluk Moses bimunkeweng nuye nabininjdoy Jethro bu wanjh wam durndi kore nuye kunred.
27 Então Moisés e seu sogro se despediram, e este voltou para a sua terra.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Êxodo 18, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.