Mateus 9

Tü nüchikimaajatkat Jesucristo (GUC) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 No'otookalaka Jesús nüchikua sünain o'unaa Capernaummüin eejeewa'ire nia.
1 Jesus entrou num barco, voltou para o lado oeste do lago e chegou à sua cidade .
2 Je cha'aya, süntakalaka wane wayuuirua nünainmüin sünain nalü'üjiraain wane wayuu ayuuishi süka süi shii'iree niiyajeein nia. Oukta asa'achi, oukta atünachi. Nütüjaapa Jesús saa'u nanoula na wayuukana, aashajaashi nia nümüin chi ayuuishikai:
2 Então algumas pessoas trouxeram um paralítico deitado numa cama. Jesus viu que eles tinham fé e disse ao paralítico:
3 Otta wane na karalouktamaajana yaakana sa'aka tü wayuukolüirua, müsü naa'in: “¿Jaraikai wayuu chi e'rüiyaaka aa'in wayumüin süpüleerua nünüiki nümüin Maleiwa?”.
3 Aí alguns mestres da Lei começaram a pensar: — Este homem está
4 Otta müshia Jesús, süka niyaawatüin saa'u tü sulu'ukat naa'in, asouktüshi nia namüin:
4 Porém Jesus sabia o que eles estavam pensando e disse:
5 Je wanaa sümaa tamüin nümüin, “Talatirüitpa paainjala puulia”, nnojoishi jütüjaain aa'u tayakai, chi Shipayakai Wayuu, sünain laülaain süpüla alatiraa saainjala wayuu.
5 O que é mais fácil dizer ao paralítico: “Os seus pecados estão perdoados” ou “Levante-se e ande”?
6 Otta müsia joolu'u, jütüjaweechi aa'u taya sünain laülaain süka tameechin nümüin: “Püsha'walaa, waraittaiwa pia”.
6 Pois vou mostrar a vocês que eu, o Então disse ao paralítico:
7 Asha'walaashi joo chi wayuukai sünain nu'unüin nipialu'umüin.
7 O homem se levantou e foi para casa.
8 Ponokalaka ma'i saa'in tü wayuukolüirua tü shi'rakat je na'waajüin Maleiwa saa'u laülaain Jesús nütüma süpüla eiyajaa wayuu.
8 Quando o povo viu isso, ficou com medo e louvou a Deus por dar esse poder a seres humanos.
9 Shiasa mapa süchikijee tia, sünain nu'unüin Jesús yalajee, eeshi nüpüla wane wayuu kanüliashi Mateo joyotüin eere ni'yataale. Okotchajüi neerü nümüin chi sülaülashikai mma.
9 Jesus saiu dali e, no caminho, viu um cobrador de impostos, chamado Mateus, sentado no lugar onde os impostos eram pagos. Jesus lhe disse: Mateus se levantou e foi com ele.
10 Shiasa süchikijee tia, neenakakalaka Mateo wainma wayuu nipialu'umüin sünainmüin wane ekawaa nüpüla Jesús namaa na nikirajüinkana. Je na'aka na wayuu eküshiikana, eeshii wainma na kaainjaraliikana naashin na fariseokana, maa aka na okotchajüliikana neerü nümüin chi sülaülashikai mma.
10 Mais tarde, enquanto Jesus estava jantando na casa de Mateus, muitos cobradores de impostos e outras pessoas de má fama chegaram e sentaram-se à mesa com Jesus e os seus discípulos.
11 Otta na wayuukana fariseokana ne'rapa tia, mojusü nanüiki namüin na nikirajüinkana Jesús sünain namüin namüin:
11 Alguns fariseus viram isso e perguntaram aos discípulos: — Por que é que o mestre de vocês come com os cobradores de impostos e com outras pessoas de má fama?
12 Naapapa Jesús tü namakat na fariseokana namüin na nikirajüinkana, nüsouktakalaka ne'ipajee:
12 Jesus ouviu a pergunta e respondeu:
13 Sükajee tüü, antüshi taya sa'akamüin wayuu süpüla achajawaa süchiki eekai kaainjaralüin shii'iree sükatalaain suulia saainjala. Nnojoishi taya antüshin süpüla achajawaa süchiki eekai maainjalain saa'in namüin. Jülüja jaa'in tü nünüiki Maleiwa ashajünakat paala sümaiwa sulu'u tü nüchikimaajatkat Maleiwa sünain maa: “Tacheküin süpüleerua kamaneein jia sümüin wayuu. Nnojotsü tacheküin mürüt o'utünajatkat aa'in tamüin” —nümakalaka Jesús namüin.
13 Vão e procurem entender o que quer dizer este trecho das
14 Nantakalaka na nikirajüinkana Juan nünainmüin Jesús sünain nasakirüin nia sünain namüin nümüin:
14 Então os discípulos de João Batista chegaram perto de Jesus e perguntaram: — Por que é que nós e os
15 Nüsouktakalaka Jesús ne'ipajee sünain nikirajüin naya süka sukuaippa tü kasa e'nnakat sainküin mma sünain nümüin namüin:
15 Jesus respondeu:
16 Aashajaashi Jesús joolu'u namüin nüchikua: “Nnojotsü anain müleka shi'yotoonüle wane shi'ipa kuluulu eekai jeketüin süpüla ekeittiajünaa süka wane ashe'in eekai laülaain. Amojujaajeerü süpüshua wanaa sümaa süshijaanüin süka süsüküijaweerüin. Akaajaa jiakana, nnojotsü anain masütaajule jia sünain tü jünoujakat paala wanaa sümaa jünoujain tü pütchi jeket tekirajakat anain.
16 — Ninguém usa um retalho de pano novo para remendar uma roupa velha; pois o remendo novo encolhe e rasga a roupa velha, aumentando o buraco.
17 Maa'aya aka wane wiino. Müleka süla'annüle wane wiino eekai saashü'üjünajatüin sulu'u wane paa'ata eekai laülaain, eesü süpüla süchatajaain tü paa'atakat sütüma jashü'üpa. Amülouleerü tü wiinokot oo'ulaka tü paa'atakat. Shi'itaaneekalaka wane wiino eekai saashü'üjünajatüin sulu'u wane paa'ata eekai jeketüin suulia amüloulin tü wiinokat oo'ulaka tü paa'atakat”.
17 Ninguém põe vinho novo em
18 Wanaa sümaa naashajaain Jesús sümaa tü wayuukolüirua, nüntakalaka wane wayuu laülaashi sulu'u tü ekirajüleekat tü judíokolüirua sünain nüsapainyo'ukain nümülatu'umüin Jesús, sünain nümüin nümüin:
18 Enquanto Jesus estava falando ao povo, um chefe religioso chegou perto dele, ajoelhou-se e disse: — A minha filha morreu agora mesmo! Venha e ponha as mãos sobre ela para que viva de novo.
19 Nu'unakalaka Jesús je na nikirajüinkana nümaa chi wayuukai.
19 Então Jesus foi com ele, e os seus discípulos também foram.
20 Shiasa nükoyoloiwa'aya Jesús, süntakalaka nünainmüin nüchiiruajee wane jierü ayuuisü sünain shipettüin sot nüshe'in. Polooirü piammüin juya amülain isha sümüin waneepia.
20 Certa mulher, que fazia doze anos que estava com uma hemorragia, veio por trás de Jesus e tocou na barra da capa dele.
21 “Müleka tepettüle ne'e sot nüshe'in, aneerü taya”, mapü'üsü saa'in.
21 Pois ela pensava assim: “Se eu apenas tocar na capa dele, ficarei curada.”
22 Ajununajaashi Jesús sünain ni'rüin tü wayuukot.
22 Jesus virou, viu a mulher e disse: E naquele momento a mulher ficou curada.
23 Je süchikijee tia, ayatshia nia o'unüin nipialu'umüin chi laülaashikai. Shiasa nikerolapa, eesü nüpüla wainma wayuu sünain a'yalajaa oo'ulaka wane amaasijaalüirua.
23 Depois Jesus foi para a casa do chefe religioso. Quando viu os que tocavam música fúnebre e viu a multidão numa confusão geral,
24 —Ju'una jümaala yaajee yaa. Tü jintutkot, nnojotsü ouktüin, atunküsü ne'e —nümakalaka namüin.
24 disse: Então começaram a caçoar dele.
25 Nujuittirapa anooipa'amüin tü wayuu wattakat saalin, ekerotshi Jesús eemüin tü jintutkot. Naapaakalaka joo sajapü. Süsha'walaakalaka sünain katüin so'u.
25 Logo que a multidão saiu, Jesus entrou no quarto em que a menina estava, pegou-a pela mão, e ela se levantou.
26 Su'walakajaakalaka joo sainküin mma süchiki tü naa'inrakat Jesús.
26 E a notícia a respeito disso se espalhou por toda aquela região.
27 Shiasa nu'unapa Jesús sulu'ujee shipia tü jintutkot, eeshii piamashii wayuu mo'usalii sünain o'unaa nüchiiruajee sulu'u tü wopukot sünain na'waatüin nümüin:
27 Jesus saiu daquele lugar, e no caminho dois cegos começaram a segui-lo, gritando: —
28 Shiasa nikerolapa Jesús sulu'umüin wane miichi, arütkaashii na wayuu mo'usaliikana nünainmüin. Nüsakirakalaka Jesús naya:
28 Assim que Jesus entrou em casa, os cegos chegaram perto dele. Então ele perguntou: — Sim, senhor! Nós cremos! — responderam eles.
29 Ni'itaakalaka Jesús najapü saa'u tü no'ukot wane'ewa'ire nakua sünain nümüin namüin:
29 Jesus tocou nos olhos deles e disse:
30 Ko'u müshiija na wayuukana. Otta Jesús, nüchiajaakalaka naya sünain nümüin namüin:
30 E os olhos deles ficaram curados. Aí Jesus ordenou com severidade:
31 Otta na wayuu mo'usaliikana paala, o'unüshii naya sünain na'walakajüin sainküin mma süchiki tü naa'inrüitpakat Jesús naka.
31 Porém eles foram embora e espalharam as notícias a respeito de Jesus por toda aquela região.
32 Shiasa no'unapa na wayuukana nüma'anajee Jesús, antinnüshi wane wayuu nünainmüin. Manüisai nia süka kale'eru'uin yolujaa.
32 Quando eles foram embora, algumas pessoas levaram a Jesus um homem que não podia falar porque estava dominado por um demônio.
33 Kanüikalaka nia shiyu'nnapa nuulia nütüma Jesús. Otta tü wayuukolüirua eejatkat jutkatüin, awatüsü ma'i saa'in süka anaichipain nia shi'rüin:
33 Logo que o demônio foi expulso, o homem começou a falar. Todos ficaram admirados e afirmavam: — Nunca vimos em Israel uma coisa assim!
34 Otta nanüiki na fariseokana:
34 Mas os fariseus diziam: — O chefe dos demônios é quem dá a esse homem poder para expulsar demônios.
35 Shiasa süchikijee tia, o'unüshi Jesús sulu'upünaa tü pueulokat süpüshua sünain niiyajüin wainma wayuu eekai ayuulin sütüma ayuulii eekai eein ne'e je sünain ekirajaa sulu'u tü ekirajüleekalüirua tü judíokot. Aküjüshi nia tü pütchi anasükat sümüin wayuu, süchiki nukuaippa Maleiwa sünain aluwatawaa.
35 Jesus andava visitando todas as cidades e povoados. Ele ensinava nas sinagogas , anunciava a boa notícia sobre o Reino e curava todo tipo de enfermidades e doenças graves das pessoas.
36 Je ni'rapa Jesús tü wayuu wattakat saalin, nümüliajüin naya süka müliain saa'in atümaa otta walakatüin shia maa aka saa'in anneerü eekai marüleejuuin.
36 Quando Jesus viu a multidão, ficou com muita pena daquela gente porque eles estavam aflitos e abandonados, como ovelhas sem pastor.
37 Nümakalaka namüin na nikirajüinkana:
37 Então disse aos discípulos:
38 Je sükajee tia, juchunta jumaala nümüin chi Tashikai Maleiwa süpüla nuluwataainjanain na wayuu aküjüinjanakana tachiki namüin.
38 Peçam ao dono da plantação que mande mais trabalhadores para fazerem a colheita.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.