Mateus 23

Tü nüchikimaajatkat Jesucristo (GUC) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Shiasa süchikijee tia, nümakalaka Jesús sümüin tü wayuu wattakat saalin oo'ulaka namüin na nikirajüinkana:
1 Então Jesus falou à multidão e aos seus discípulos.
2 “Na karalouktamaajanakana oo'ulaka na fariseokana, naya laülaashiika süpüla ekirajaa wayuu sünain tü nüshajakat Moisés.
2 Ele disse:
3 Je sükajee tia, anakaja müleka joonoole sümaa süpüshua tü naluwataakat anain. Akatsa nnojolüin jüshateein nakuaippa, süka wayuuin ne'e naya piama o'upünaachii saa'u nnojolüin naa'inrüin tü nuluwataakat anain Moisés.
3 Por isso vocês devem obedecer e seguir tudo o que eles dizem. Porém não imitem as suas ações, pois eles não fazem o que ensinam.
4 Naluwataain tü wayuukolüirua sünain aa'inraa kasa kapüleesü sümaa nnojoliin eeyaain nakaalinjüin shia.
4 Amarram fardos pesados e os põem nas costas dos outros, mas eles mesmos não os ajudam, nem ao menos com um dedo, a carregar esses fardos.
5 “Tü kasa naa'inrakat, naa'inrüin ne'e süpüla ne'nnüin sütüma wayuu je süpüla ne'nnaajünüin sünain keisalain nakuaippa nu'upala Maleiwa. Miyo'u ma'i sot nashe'in je miyo'u ma'i tü kasa e'itaanakat natüma ne'ipolu'u je sünain natüna kalu'ukot wane pütchi nüchikimaajatkat Maleiwa.
5 Tudo o que eles fazem é para serem vistos pelos outros. Vejam como são grandes os trechos das das suas
6 Yaletayaasü naa'in su'upala wayuu. Keejiasü namüin joyotoo sulu'u neinase na jülaülayuukana sünain wane ekawaa je sulu'u tü ekirajüleekat,
6 Eles preferem os melhores lugares nos banquetes e os lugares de honra nas
7 je kojuteeshi naya sütüma wayuu chaa metkaaralu'u sümaa ‘Ekirajüikalee’ namüneein nasakünapa.
7 Gostam de ser cumprimentados com respeito nas praças e de ser chamados de “mestre”.
8 “Otta jiakana, süka waneeshin ne'e chi Jüsenyotsekai, anakaja müleka nnojorule kee'ireein jaa'in ‘Laülaashikalee’ jümüneein. Pawalaawashii jia jüpüshua, nnojotsü jaralüin alata'atalüin ajut.
8 Porém vocês não devem ser chamados de “mestre”, pois todos vocês são membros de uma mesma família e têm somente um Mestre.
9 Je anakaja müleka nnojorule ‘Taataa’ jümüin sümüin wayuu yaa saa'u mmakat, süka jamüin, waneeshin ne'e chi Jüshikai chakai iipünaa.
9 E aqui na terra não chamem ninguém de pai porque vocês têm somente um Pai, que está no céu.
10 Je anakaja müleka nnojorule jücheküin ‘Ekirajüikalee’ jümünüin, süka jamüin, waneeshin ne'e chi Ekirajüikai jia, tayakai chi Cristo Nüneekajalakai Maleiwa.
10 Vocês não devem também ser chamados de “líderes” porque vocês têm um líder, o
11 Chi wayuu eekai nücheküin süpüleerua laülaain ja'aka, acheküshi ni'yataain jümaa jüpüshua.
11 Entre vocês, o mais importante é aquele que serve os outros.
12 Chi eekai yaletayaain nukuaippa su'upala wayuu, nnojoleechi kasajachin nümüin Maleiwa. Alu'usa chi eekai nnojolüin yaletayaain naa'in, kojuteechi nütüma.
12 Quem se engrandece será humilhado, mas quem se humilha será engrandecido.
13 “Jiakana karalouktamaajanakana oo'ulaka na fariseokana, jia piamakana o'upünaa, ‘Aisha'ajaa’ meena jia, süka kasalajaneerüin jümüin tü mojusü jaa'inrakat sünain junujulüin suulia wayuu tü nikirajakat anain Maleiwa süpüla shikerolüin nünainmüin eere nuluwataain. Nnojotsü joonooin amaa nünüiki Maleiwa je jutuunajüin nakuaippa na eekana naa'inreein tü nuluwataakat anain.
13 — Ai de vocês,
14 “Jiakana karalouktamaajanakana oo'ulaka fariseokana, jia piamakana o'upünaa, ‘Aisha'ajaa’ meena jia, süka kasalajaneerüin jümüin tü mojusü jaa'inrakat sünain ji'ike'erüin wayuu eekai ouktüin su'wayuuse shii'iree jaapaweein sükorolo. Je süchikijee, kama'ashii jia sünain jüchuntayaain nümüin Maleiwa su'upala wayuu shii'iree kojuteein jia sütüma. Alana'aleejeeria ma'i sünain süsalain jia nütüma Maleiwa saaliijee tia.
14 [— Ai de vocês, mestres da Lei e fariseus, hipócritas! Pois vocês exploram as viúvas e roubam os seus bens e, para disfarçarem, fazem longas orações! Por isso o castigo de vocês será pior!]
15 “Jiakana karalouktamaajanakana oo'ulaka fariseokana, jia piamakana o'upünaa, ‘Aisha'ajaa’ meena jia, süka kasalajaneerüin jümüin tü mojusü jaa'inrakat. O'unüshii jia sainküinpünaa mmakat süpüshua süpüla jime'ejüin saa'in wayuu wainma shii'iree süshatüin sukuaippa tü jünoulakat. Je chi eekai nüshatüin jukuaippa, alana'aleeshia sünain süsaleechin nia juulia chamüin Hadesmüin süpüleekat tü ouktüsükalüirua.
15 — Ai de vocês, mestres da Lei e fariseus, hipócritas! Pois vocês atravessam os mares e viajam por todas as terras a fim de procurar converter uma pessoa para a sua religião. E, quando conseguem, tornam essa pessoa duas vezes mais merecedora do inferno do que vocês mesmos.
16 “Jia e'itaaushikana jaashin süpüla jii'iyatüinjatüin tü wopukot sümüin wayuu eekai mo'uin sünain mo'uinya ne'e jia, ‘Aisha'ajaa’ meena jia, süka kasalajaneerüin jümüin tü mojusü jaa'inrakat, makana sünain ekirajaa: ‘Müleka pansaale jünüiki sulu'u sünülia tü a'waajüleekat Maleiwa sünain jaa'inrüinjatüin wane kasa, nnojoleerü anoujünüin jümüin. Otta müleka pansaale jünüiki sulu'u sünülia tü ooro sulu'ukot tü a'waajüleekat Maleiwa, anoujüneerü jümüin’, müshii jia.
16 — Ai de vocês, guias cegos! Pois vocês ensinam assim: “Se alguém jurar pelo Templo, não é obrigado a cumprir o juramento. Mas, se alguém jurar pelo ouro do Templo, então é obrigado a cumprir o que jurou.”
17 Jia maa'inkana aa'in, jia mo'usaliikana, ¿jamüshii nnojoliika'a jiyaawatüin saa'u sünain shiain alana'aleein ma'i tü a'waajüleekat Maleiwa suulia tü ooro sulu'ukot? Tü oorokot, kojutsü nümüin Maleiwa süka sulu'uin ne'e shia tü a'waajüleekat.
17 Tolos e cegos! Qual é mais importante: o ouro ou o Templo que
18 “Otta mataatshii joo jia'aya: ‘Müleka pansaale jünüiki sulu'u sünülia tü a'ajüleekat sulu'ukot tü a'waajüleekat Maleiwa sünain jaa'inrüinjatüin wane kasa, nnojoleerü anoujünüin jümüin. Otta müleka pansaale jünüiki sulu'u sünülia tü kasa aapünakat saa'u, anoujüneerü jümüin’, mapü'üshii jia.
18 Vocês também ensinam isto: “Se alguém jurar pelo altar, não é obrigado a cumprir o juramento. Mas, se jurar pela oferta que está no altar, então é obrigado a cumprir o que jurou.”
19 Jia mo'usaliikana, ¿jamüshii nnojoliika'a jiyaawatüin saa'u sünain shiain alana'aleein ma'i tü a'ajüleekat suulia tü aapünakat? Tü aapünakat, kojutsü nümüin Maleiwa süka saa'uin ne'e tü a'ajüleekat.
19 Cegos! Qual é mais importante: a oferta ou o altar que santifica a oferta?
20 Je sükajee tia, chi eekai pansaain nünüiki sulu'u sünülia tü a'ajüleekat sünain naa'inrüinjatüin wane kasa, sulu'usia ne'e sünülia tü asülajünakat saa'u.
20 Por isso, quando alguém jura pelo altar, está jurando pelo altar e por todas as ofertas que estão em cima dele.
21 Aka'aya chi eekai pansaain nünüiki sulu'u sünülia tü a'waajüleekat Maleiwa, sulu'usia ne'e nünülia chi kepiakai sulu'u.
21 Quando alguém jura pelo Templo, está jurando pelo Templo e por Deus, que mora ali.
22 Je chi eekai pansaain nünüiki sulu'u sünülia tü kasa chakat iipünaa, sulu'usia ne'e sünülia niinase Maleiwa oo'ulaka niakai chi joyotakai saa'u. Niainjachi kojutka jütüma nümüiwa.
22 E, quando alguém jura pelo céu, está jurando pelo trono de Deus e pelo próprio Deus, que está sentado nele.
23 “Jiakana karalouktamaajanakana oo'ulaka fariseokana, jia piamakana o'upünaa, ‘Aisha'ajaa’ meena jia, süka kasalajaneerüin jümüin tü mojusü jaa'inrakat sükajee kachekala'atain jia sümüin wayuu sümaa nnojolüin jümüliajüin eekai müliain, je sükajee nnojolüin jaa'inrüin tü jümakat nümüin Maleiwa. Nnojoishii jia ta'ülüjüin amüin saaliijee jüsülajüin süpüshi ji'yataain nümüin Maleiwa, süka shiain tü nuluwataakat anain Moisés. Nnojoishii jia ta'ülüjüin amüin saaliijee jüsülajüin süpüshi süpana wunu'u eekai ekünaajuulin. Shia sünainjee nnojolüin jaa'inrüin süka süpüshua jaa'in tü alana'aleekat sünain anain, maa aka alin Maleiwa jüpüla je jaa'inrüin tü anakat sümüin wayuu süpüshua.
23 — Ai de vocês, mestres da Lei e fariseus, hipócritas! Pois vocês dão a Deus a décima parte até mesmo da hortelã, da erva-doce e do
24 E'itaaushi jia jaashin süpüla jii'iyatüinjatüin tü wopukot sümüin wayuu eekai mo'uin sünain mo'uinya ne'e jia. Shiakalajasa kamaain ma'i jaa'in tü nnojotkat che'ojaain suuliale'eya tü che'ojaakat ma'i süpüla jaa'inrüin.
24 Guias cegos! Coam um mosquito, mas engolem um camelo!
25 “Jiakana karalouktamaajanakana oo'ulaka fariseokana, jia piamakana o'upünaa, ‘Aisha'ajaa’ meena jia, süka kasalajaneerüin jümüin tü mojusü jaa'inrakat. Jiakana keisalakana ma'i ne'e sümüin jiitain je jüpülaatse süpüla uleinjatüin shia, nnojotkalajasa jiisalajüin jaa'in süpüla uleinjatüin shia. Yarüttüsü ma'i, süka jülüjain jaa'in kasa mojulu'ut waneepia, maa aka kachiiruaa aa'in washirüü.
25 — Ai de vocês, mestres da Lei e fariseus, hipócritas! Pois vocês lavam o copo e o prato por fora, mas por dentro estes estão cheios de coisas que vocês conseguiram pela violência e pela ganância.
26 Jia fariseo mo'usaliikana, juu'ulaa suulia yarüttüin jaa'in süpüla juuntüinjatüin jaa'inrüin tü nüchekakat Maleiwa jüpüleerua.
26 Fariseu cego! Lave primeiro o copo por dentro, e então a parte de fora também ficará limpa!
27 “Jiakana karalouktamaajanakana oo'ulaka fariseokana, jia piamakana o'upünaa, ‘Aisha'ajaa’ meena jia, süka kasalajaneerüin jümüin tü mojusü jaa'inrakat. Maa aka tü amouyuukolüirua sünain anasüin ma'i shiyolojo süka kasuuin ma'i sütüma tü kaatkat, sünain wotüin ma'i shiimse wayuu je süpüshua kasa yarüttüsü,
27 — Ai de vocês, mestres da Lei e fariseus, hipócritas! Pois vocês são como túmulos pintados de branco, que por fora parecem bonitos, mas por dentro estão cheios de ossos de mortos e de podridão.
28 aka'aya jiakana piamakana o'upünaa: E'nnüshii jia sütüma wayuu sünain anamiain süka jaa'inrüin su'upala tü nüchekakat Maleiwa jaashin. Otta yaa sulu'u jaa'in, kee'ireesü jaa'in tü mojusükot.
28 Por fora vocês parecem boas pessoas, mas por dentro estão cheios de mentiras e pecados.
29 “Jiakana karalouktamaajanakana oo'ulaka fariseokana, jia piamakana o'upünaa, ‘Aisha'ajaa’ meena jia, süka kasalajaneerüin jümüin tü mojusü jaa'inrakat sünain kojutuyaain jütüma na nünüikimaajanakana Maleiwa paala sümaiwa je na wayuukana eekai lotüin nakuaippa nu'upala Maleiwa. Jaainjirayaa atachii naya shii'iree ‘kojutuleeka ma'i naya natüma’ sümeein wayuu jümüin.
29 — Ai de vocês,
30 Je jaajüin jiakana, jiyouktüin tü naa'inrakat paala na jutuushinuukana sünain no'utirüin naa'in na nünüikimaajanakana Maleiwa.
30 E dizem: “Se tivéssemos vivido no tempo dos nossos antepassados, não teríamos feito o que eles fizeram, não teríamos matado os profetas.”
31 Jiyaawata aa'ulu sünain noo'uliwo'uin jia na wayuu o'utakana naa'in na nünüikimaajanakana Maleiwa. Shiimüin sünain müinya aka jia naa'in na jutuushikanairua.
31 Assim vocês confirmam que são descendentes daqueles que mataram os profetas.
32 Acheküsü jaa'inrüinjatüin joolu'u taka tü kasa mojusü sulu'ukat jaa'in süpüla shikeraajüin jütüma tü kasa mojusü no'ttakat anain na jutuushikanairua.
32 Portanto, vão e terminem o que eles começaram!
33 “Jiakana wüi ouktasiro'ut, e'rülii wayumüin jia. Shiimüin sünain süsaleenain jia nütüma Maleiwa. Nüjüteena jia sa'akamüin tü sikikat kanüliakat Hades eere süpülee tü ouktüsükalüirua.
33 Cobras venenosas, ninhada de cobras! Como esperam escapar da condenação do inferno?
34 Ajüteechi taya jünainmüin wayuu jaapiainjatkat nünüiki Maleiwa, wayuu eekai kekiin, oo'ulaka wayuu ekirajülin. Eejeena eekai jükachereenain süpüla ouktaa. Eejeena eekai ji'yaateenain sulu'u tü ekirajüleekat. Eejeena eekai jülojüin nachiirua sulu'upünaa tü pueulokat süpüshua.
34 Pois eu lhes mandarei profetas, homens sábios e mestres. Vocês vão matar alguns, crucificar outros, chicotear ainda outros nas
35 Otta tü kasa jaa'inreetkat naka na wayuukana tajütajanakana jünainmüin, kasalajaneerü jümüin maa'aya aka kasalajaneerüin namüin na jutuushinuukana tü kasa mojusü naa'inrakat namüin napüshuale'eya na wayuu lotokana akuaippa nu'upala Maleiwa o'utinnakana aa'in süchikijee sükumajünüin tü mmakat. O'ttüsü nüka Abel nünainmüinre'eya Zacarías chi nüchonkai Berequías, chi o'utünakai aa'in pasanain sünain tü a'ajüleekat sümaa tü a'waajüleekat.
35 Por isso Deus castigará vocês pela morte de todas as pessoas inocentes que os antepassados de vocês mataram, desde a morte do inocente Abel até a de Zacarias, filho de Baraquias, que vocês mataram entre o Templo e o altar.
36 Jia wayuu katakana o'u maa'ulu yaa, shiimüin ma'i tü taküjaitpakat jümüin sünain kasalajaneerüin jümüin jaainjala, tü shikeraajiakat tü kasa mojusü no'ttakat anain na jutuushikanairua”, nümakalaka Jesús namüin na wayuukana.
36 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: o castigo por tudo isso cairá sobre o povo de hoje.
37 Jülüjakalaka naa'in Jesús tü wayuukolüirua eekat sulu'u Jerusalén sünain nümüin mayaa: “Aituala ma'i jia wayuu Jerusalénje'ewaliikana, jia o'utakana naa'in süka ipa na nünüikimaajanakana Maleiwa aluwataaushikana jünainmüin. Kee'ireepü'üsü ma'i taa'in taa'inmajüin jia, maa aka saa'inmajüin süchon wane kaliina. Otta jiakana, jiyouktajaa amaalü tia.
37 Jesus terminou, dizendo:
38 Sükajee tia, nnojoliinapa kasajanain jia nümüin Maleiwa.
38 Agora a casa de vocês ficará completamente abandonada.
39 Müshi taya joolu'u jümüin jia manoujainsaliikana tanain: Nnojoleechi taya ji'rüin tachikua wane'ere'eya jümaleepa tamüin, ‘Anata'aleeshija'a ma'i chi Nüjünalakai Maleiwa’ ”, nümakalaka Jesús.
39 Eu afirmo que vocês não me verão mais, até chegar o tempo em que dirão: “Deus abençoe aquele que vem em nome do Senhor!”

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 23, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.