João 9

Tü nüchikimaajatkat Jesucristo (GUC) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Süchikijee nujuittüin Jesús sulu'ujee tü a'waajüleekat Maleiwa, awaralijaashi nia namaa na nikirajüinkana. Ni'rakalaka wane wayuu mo'usai, jemeishitüjü'iya sümaa mo'uin.
1 Enquanto Jesus caminhava, viu um homem cego de nascença.
2 Nasakirakalaka na nikirajüinkana:
2 E os seus discípulos perguntaram: — Mestre, quem pecou para que este homem nascesse cego? Ele ou os pais dele?
3 Nüsouktakalaka Jesús namüin:
3 Jesus respondeu:
4 Je süma'inru'u katüin wo'u, anakaja müleka wa'yataale nümüin chi Maleiwakai kajünalakai taya. Ouktapa waya, ¿jamataaleena süpüla wa'yataainjanain nümüin?
4 É necessário que façamos as obras daquele que me enviou enquanto é dia; a noite vem, quando ninguém pode trabalhar.
5 Sükajee tüü, süma'inru'u yaain taya sa'aka wayuu, müshi aka taya saa'in wane anakia, süka shiyaawatüinjatüin tatüma wayuu saa'u tü shiimüinkat —nümakalaka namüin.
5 Enquanto estou no mundo, sou a luz do mundo.
6 Kettaapa nünüiki Jesús namüin na nikirajüinkana, nejetakalaka mmolu'u süpüla naainjain wane pootshi. Nushulerakalaka shia saa'u no'u chi mo'usaikai sümaa nümüin nümüin:
6 Depois de dizer isso, Jesus cuspiu na terra, fez lama com a saliva e com a lama untou os olhos do cego.
7 —Pu'una eemüin tü anua o'oojüleekat Siloékat sünülia pu'lojooiwa tü po'ukot chamüin —müshi nümüin.
7 Então disse ao cego: Siloé quer dizer “Enviado”. O cego foi, lavou-se e voltou vendo.
8 Je shiasa sümakalaka tü wayuukolüirua eekai kepiain nü'ütpünaa je eekai shi'rapü'üin nia sünain ajulijaa:
8 Então os vizinhos e os que antes o conheciam de vista, como mendigo, perguntavam: — Não é este o que ficava sentado pedindo esmolas?
9 —Aanee, nia'aya chira —mataalasü waneeirua.
9 Uns diziam: — É ele. Outros: — Não, mas se parece com ele. O homem dizia: — Sou eu.
10 Nasakirakalaka nia na wayuukana:
10 Então lhe perguntaram: — Como foram abertos os seus olhos?
11 Nüsouktakalaka namüin:
11 Ele respondeu: — O homem chamado Jesus fez lama, passou nos meus olhos e disse: “Vá ao tanque de Siloé e lave-se.” Então fui, lavei-me e estou vendo.
12 Nasakirakalaka nia:
12 Eles perguntaram: — Onde está ele? Respondeu: — Não sei.
13 Nümaanakalaka chi mo'upü'ükai natüma na wayuukana nanainmüin na fariseokana eejanale naya jutkatüin sulu'u tü ekirajüleekat na judíokana.
13 Levaram aos fariseus aquele que antes era cego.
14 Süka sükalio'ujatüin eemerawaa naainjüin Jesús tü pootshi anainjachikat atüma chi mo'usaikai,
14 E era sábado o dia em que Jesus fez a lama e lhe abriu os olhos.
15 nüsakiijünakalaka chi wayuukai natüma na fariseokana sünain jamakuaippalin nia ko'uka'a. Nüsouktakalaka chi wayuukai namüin:
15 Então os fariseus lhe perguntaram outra vez como podia ver. Ele respondeu: — Ele pôs lama sobre os meus olhos, lavei-me e estou vendo.
16 Namakalaka joo waneeirua fariseo:
16 Por isso, alguns dos fariseus diziam: — Esse homem não é de Deus, porque não guarda o sábado. Mas outros diziam: — Como pode um homem pecador fazer sinais como estes? E houve divisão entre eles.
17 nasakirakalaka chi mo'upü'ükai nüchikua'aya:
17 De novo perguntaram ao cego: — O que você diz a respeito dele, uma vez que lhe abriu os olhos? Ele respondeu: — É um profeta.
18 Nnojotkalaka nanoujain na laülaayuu judíokana sünain mo'upü'üin chi wayuukai. Neenajitkalaka na kachoinshiikana nia süpüla nasakinnüinjanain nünain.
18 Os judeus não acreditaram que ele tinha sido cego e que agora podia ver, enquanto não chamaram os pais dele
19 —¿Jüchon chii? ¿Jemeishijasa'aya sümaa mo'uin? ¿Jamataalaka'a joo nia ko'uka'a joolu'u? —müshii namüin.
19 e lhes perguntaram: — É este o filho de vocês, que vocês dizem que nasceu cego? Como é que agora ele está vendo?
20 —Aa, wacho'onya, shiimüin sünain jemeishin nia sümaa mo'uin.
20 Então os pais responderam: — Sabemos que este é o nosso filho e que nasceu cego,
21 Shia nnojotka watüjaain aa'u jamakuaippalin ko'uka'a nia joolu'u otta jaralin anain atüma. Naaja nünüiki, niale jüsakirüin. Nüküjeerü süchiki jümüin, jo'uule joo nia —namakalaka namüin na fariseokana.
21 mas não sabemos como agora está vendo. E também não sabemos quem lhe abriu os olhos. Perguntem a ele, pois já tem idade e poderá falar por si mesmo.
22 Müsü nanüiki sütüma mmolüin naya seema tü namakat paala na laülaayuu judíokana, tü makat: “Chi eekai kapülain naa'in nünüiki Jesús sünain niain Cristoin chi Nüneekajalakai Maleiwa, müichia mekerolüin nüchikua sulu'umüin tü ekirajüleekat”.
22 Os pais dele disseram isso porque estavam com medo dos judeus, pois estes já tinham combinado que, se alguém confessasse que Jesus era o Cristo, seria expulso da sinagoga.
23 Je “nüküjeerü süchiki jümüin, jo'uule joo nia”, namaka'a na kachoinshiikana chi mo'upü'ükai, sükajana mmolüin neema na laülaayuukana.
23 Foi por isso que os pais dele disseram: “Ele já tem idade e poderá falar por si mesmo.”
24 Je na fariseokana, neenajakalaka nüchikua chi mo'upü'ükai sünain namüin nümüin:
24 Então chamaram, pela segunda vez, o homem que tinha sido cego e lhe disseram: — Diga a verdade diante de Deus; nós sabemos que esse homem é pecador.
25 Nümakalaka namüin:
25 Ele respondeu: — Se é pecador, não sei. Uma coisa sei: eu era cego e agora vejo.
26 Nasakirakalaka nia nüchikua:
26 Perguntaram-lhe outra vez: — O que ele fez a você? Como lhe abriu os olhos?
27 —Taküjüitpa'asa jümüin, otta nnojotsü kachipünaain jaa'in tanüiki. ¿Jamataalaka'a joo jaapajeeka'a shia süchikua? ¿Ekirajüneeshii jia nütüma? —nümakalaka namüin.
27 Ele respondeu: — Já lhes disse, mas vocês não ouviram. Por que querem ouvir outra vez? Por acaso vocês também querem se tornar discípulos dele?
28 Na'ülüjakalaka na fariseokana nümüin chi wayuukai sünain mojulu'ulüin nanüiki nümüin:
28 Então o insultaram e lhe disseram: — Discípulo dele é você! Nós somos discípulos de Moisés.
29 Watüjaa aa'ut sünain niain Moisés naashajaapü'üin amaa Maleiwa. Akaajasa chia, ¿jara atüjaaka saa'u jalaje'ewalin? —namakalaka nümüin.
29 Sabemos que Deus falou a Moisés, mas este nem sabemos de onde é.
30 Nümakalaka chi mo'upü'ükai namüin na laülaayuu judíokana:
30 O homem respondeu: — É estranho que vocês não saibam de onde ele é, mas ele me abriu os olhos.
31 Jütüjaa aa'uchi chi Maleiwakai sünain nnojolüin kapülain naa'in sünüiki wayuu eekai kaainjaralüin, alu'ujasa chi eekai keisalain sümüin nukuaippa nu'upala sünain noonooin sümaa nünüiki.
31 Sabemos que Deus não atende a pecadores. Pelo contrário, se alguém teme a Deus e pratica a sua vontade, a este atende.
32 Nnojotsü waapüirüin achiki wane wayuu eekai sütüjüin süpüleerua ko'uin wayuu sütüma, eekai jemein sümaa mo'uin maa aka takuaippa.
32 Desde que o mundo existe, jamais se ouviu que alguém tenha aberto os olhos a um cego de nascença.
33 Müleka nnojoireje aluwataaushin nütüma Maleiwa, nnojotsüje nuuntüin naa'inrüin kasa eekai müin aka tüü —nümakalaka namüin.
33 Se este homem não fosse de Deus, não poderia ter feito nada.
34 Namakalaka nayakana nümüin:
34 Mas eles disseram: — Você nasceu cheio de pecado e quer nos ensinar? E o expulsaram.
35 Otta müshia Jesús naapapa nüchiki chi mo'upü'ükai sümaa nüjünajaanüin sulu'ujee tü ekirajüleekat na judíokana, nüchajaakalaka nüchiki. Shiasa nüntapa nünain, nüsakirakalaka nia:
35 Jesus ouviu que eles tinham expulsado o homem. Ao encontrá-lo, perguntou:
36 —Ekirajüikalee, ¿jarai nian? Püküja tamüin nüchiki tanoujaiwa nünain —nümakalaka chi mo'upü'ükai nümüin Jesús.
36 Ele respondeu: — Quem é, Senhor, para que eu creia nele?
37 —Nia chi pi'rakai joolu'u, chi yootokai pümaa —nümakalaka Jesús nümüin.
37 E Jesus lhe disse:
38 —Senyotkalee, anoujashi taya pünain joolu'u —nümakalaka sünain nu'waajüin Jesús.
38 Então ele afirmou: — Eu creio, Senhor! E o adorou.
39 Nümakalaka Jesús nümüin:
39 Jesus continuou: —
40 Eejanakalaka waneeirua fariseo yaa peje sünain eejachire yootüin. Naapajakalaka tü nümakat. Namataalakalaka nümüin Jesús:
40 Alguns dos fariseus que estavam perto dele perguntaram-lhe: — Por acaso também nós somos cegos?
41 Nüsouktakalaka Jesús namüin:
41 Jesus respondeu:

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.