1 Coríntios 14
Tü nüchikimaajatkat Jesucristo (GUC) vs NTLH
1 Tamüshii paala jia jüchikua: Tü alana'aleekat sulu'u anain süpüla jaa'inrüin, shia alii apüla wayuu. Je anakaja müleka shiale kee'ireein jaa'in aapünaa amüin atüjaa nütüma chi Naa'inkai Maleiwa. Je tü atüjaa wanaakat süpüla kee'ireein jaa'in, shieesü tü atüjaakat süpüleerua aapiraa wayuu süka nünüiki chi Maleiwakai.
1 Portanto, esforcem-se para ter amor. Procurem também ter dons espirituais, especialmente o de anunciar a mensagem de Deus.
2 Süka jamüin, chi a'waajakai chi Maleiwakai süka tü pütchi me'raajuukat sütüma wayuu, nnojoishi aashajaashin namüin na nuwalayuukana, nia naashajaaka amüin chi Maleiwakai nümüiwa. Mayaasüje akaaliijuushin nia sünain a'waajaa nütüma chi Naa'inkai Maleiwa, tü pütchi nu'waajakat aka, nnojotsü nayaawata aa'u na aapakana shia.
2 Quem fala em línguas estranhas fala a Deus e não às pessoas, pois ninguém o entende. Pelo poder do Espírito Santo ele diz verdades secretas.
3 Chi wayuu aapirakai wayuu nütüma chi Maleiwakai, nükaaliijain na nuwalayuukana süpüla katsüinjatüin naa'in sünain anoujaa su'unnaa tü müliaa ne'rakat.
3 Porém quem anuncia a mensagem de Deus fala para as pessoas, ajudando-as e dando-lhes coragem e consolo.
4 Akaaliijünüshii nütüma napüshua'ale na sulu'ukana tü outkajaaleekat. Otta chi a'waajakai süka tü pütchi me'raajuukat sütüma wayuu, süpülainjatü ne'e nütsüin nümüiwa sünain anoujaa.
4 Quem fala em línguas estranhas ajuda somente a si mesmo, mas quem anuncia a mensagem de Deus ajuda a igreja toda.
5 Je sükajee tia, müleka eere wane wayuu cha'aya eekai niyaawatüin saa'u tia pütchikat, anasü müleka nüküjale shia namüin na nuwalayuukana süpüla katsüinjatüin naa'in sünain anoujaa sütüma. Müleka jütüjaleje jüpüshua süpüleerua a'waajaa chi Maleiwakai süka tü pütchi me'raajuukat sütüma wayuu, anasü tia tamüin. Otta müleka jütüjaleje jüpüshua süpüleerua aapiraa wayuu süka nünüiki chi Maleiwakai, alana'aleesia ma'i sünain anain, süka sükaaliijeenain waneepia na wayuukanairua sulu'u tü outkajaaleekat.
5 Eu gostaria que vocês todos falassem em línguas estranhas, mas gostaria ainda mais que tivessem o dom de anunciar a mensagem de Deus. Porque quem anuncia a mensagem de Deus tem mais valor do que quem fala em línguas estranhas, a não ser que esteja ali alguém que possa interpretar o que está sendo dito, para que toda a igreja seja ajudada espiritualmente.
6 Tawalayuwaa, müleka tantataarüle joolu'u jünainmüin sünain ta'waajüin chi Maleiwakai süka pütchi me'raajuukat sütüma wayuu, ¿kaseerü saapaka jümüin? Wanaa sümaa chapü'üin taya ja'aka sünain ekirajaa, takaaliijüin jia süpüla jiyaawatüin saa'u tü nüchekakat chi Maleiwakai jüpüleerua, sükajee taapirüin jia nütüma chi Maleiwakai, je sükajee taküjain jümüin tü nii'iyatakat paala tamüin.
6 Por isso, irmãos, quando eu os visitar, que proveito vocês terão se eu lhes falar em línguas estranhas? É claro que nenhum, a não ser que leve a vocês alguma revelação de Deus, ou algum conhecimento, ou alguma mensagem inspirada, ou algum ensinamento.
7 Soto jaa'in sukuaippa wane maasü. Mayaasüje nnojolüin waneein kasa kato'u shia, wacheküin watüjaweein saa'u tü shii'irajakat achiki. Müleka nnojorule ja'yashin sulu'u tü shii'irainkat, nnojoleerü watüjaain aa'u tü jayeechikat.
7 Por exemplo, além da voz humana, existem os instrumentos musicais, como a flauta e a harpa . Se os sons não saírem com toda a clareza, como poderá alguém saber o que está sendo tocado em um ou outro desses instrumentos?
8 Akaajaa sukuaippa wane jontoroyoi. Müleka nnojorule ja'yashin sulu'u shii'irain, nnojoleerü sütüjaain aa'u tü surulaatkalüirua tü aluwataanakat anain naya.
8 Se quem toca a corneta não der um som bem claro, quem se preparará para a batalha?
9 Aka'aya jiakana sünain ekirajaa na juwalayuukana sünain tü nanoulakat, müleka nnojorule ja'yashin sulu'u jünüiki, nnojoleerü kasain saapüin tü pütchikat namüin süka nnojolüin ne'raajüin shia.
9 Assim, também, como é que os outros vão entender o que vocês estão dizendo se a mensagem por meio de línguas estranhas não for clara? Vocês estariam falando para o vento!
10 Soto jaa'in sünain naata'awain sünüiki wayuu sainküin mmakat süpüshua suulia wanüiki. Müleka kache'ere waya sünüiki wane wayuu, watüjaajeerü aa'u tü saashajaakat achiki.
10 No mundo há muitas línguas diferentes, mas cada uma faz sentido.
11 Otta müleka mache'ere waya nanüiki, meena aka waya saa'in wayuu naatajatü namüin. Aka'aya mache'ere naya wanüiki, meena aka naya saa'in wayuu naatajatü wamüin.
11 Porém, se eu não entendo a língua na qual alguém está falando comigo, então quem fala essa língua é estrangeiro para mim, e eu sou um estrangeiro para ele.
12 Saa'u kee'ireein jaa'in aapünaa amüin atüjaa nütüma chi Naa'inkai Maleiwa, anakaja müleka shiale jücheküin tü jükaaliijiainjatkat na juwalayuukana sünain anoujaa.
12 Por isso, já que vocês estão com tanta vontade de ter os dons do Espírito, procurem acima de tudo ter os dons que fazem com que a igreja cresça espiritualmente.
13 Chi a'waajakai süka tü pütchi me'raajuukat sütüma wayuu, anashi müleka nüchuntüle aapünaa amüin atüjaa süpüla niyaawatüin saa'u tü pütchikat süpüla nüküjain shia namüin na nuwalayuukana sulu'u tü outkajaaleekat.
13 Portanto, quem fala em línguas estranhas deve orar pedindo a Deus que lhe dê o dom de interpretar o que elas querem dizer.
14 Müleka jaashajaale nümaa chi Maleiwakai süka tü pütchi me'raajuukat sütüma wayuu, nnojoleerü jiyaawatüin aa'u mayaasüje jüle'eru'ujeejatüin shia.
14 Porque, se eu orar em línguas estranhas, o meu espírito, de fato, estará orando, mas a minha inteligência não tomará parte nisso.
15 Je sükajee tia, ¿kasa anaka süpüla jaa'inrüin? Müleka jaashajaale nümaa chi Maleiwakai sünain jii'irajüin nümüin süka tü pütchi jüle'eru'upünaajatkat, acheküsü jülüjain jaa'in shia süpüla jiyaawatüin saa'u süpüla jüküjain shia namüin na juwalayuukana.
15 O que vou fazer, então? Vou orar com o meu espírito, mas também vou orar com a minha inteligência; vou cantar com o meu espírito, mas também vou cantar com a minha inteligência.
16 Müleka jaapüle analu'ut nümüin chi Maleiwakai süka tü pütchikat, ¿jameechi chi juwala nnojoikai ayaawatüin saa'u jünüiki? Nnojoleechi “Amén, shiimüin tia”, müin nia, süka nnojolüin ni'raajüin shia.
16 Se você dá graças a Deus em línguas estranhas, como é que uma pessoa simples, que estiver na reunião, poderá dizer “ amém ” à oração de agradecimento que você fez? Ela não vai conseguir entender nada do que você está dizendo.
17 Anasü sulu'u jaapüin analu'ut nümüin chi Maleiwakai süka tia pütchikat. Shia mojuka alu'u nnojoliin jükaaliijain na juwalayuukana süka.
17 Mesmo que a sua oração seja muito boa, essa pessoa não receberá nenhuma ajuda.
18 Taapüin analu'ut nümüin chi Maleiwakai süka ta'waajüin nia wainmatua juulia süka tü pütchi me'raajuukat sütüma wayuu.
18 Eu agradeço a Deus porque falo em línguas estranhas muito mais do que vocês.
19 Otta sulu'u tü outkajaaleekat, ta'waajüin nia waneepia süka pütchi ja'yakat, süka tacheküin süpüleerua nayaawatüin saa'u na tawalayuukana tü tekirajakat anain. Mayaasüje palitchoin tü pütchi ja'yakat, anasü saa'in tamüin suulia wainma pütchi eekai me'raajuuin sütüma wayuu.
19 Porém nas reuniões da igreja prefiro dizer cinco palavras que possam ser entendidas, para assim ensinar os outros, do que dizer milhares de palavras em línguas estranhas.
20 Tawalayuwaa, anakaja müle aka jia wane jo'uu sünain jükatannüin suulia kaainjalaa. Otta sünain tü jülüjakat jaa'in sulu'u tü outkajaaleekat, juu'ulaa suulia jo'uweein jaa'in. Shia anaka alu'u jülaüle'erüle jaa'in.
20 Irmãos, não pensem como crianças. Sejam como crianças para o que é mau, mas sejam adultos no seu modo de pensar.
21 Soto jaa'in tü nünüikikat chi Maleiwakai ashajuushikat paala sümaiwa:
21 Nas Escrituras Sagradas está escrito: “Por meio de pessoas que falam em línguas estranhas eu falarei a este povo — diz o Senhor. — Falarei por meio de lábios estrangeiros, mas assim mesmo o meu povo não me dará atenção.”
22 Nii'iyatüin chi Maleiwakai sünain jashichin namüin na watuushikana süka nüchiajaain naya sükajee wayuu naatakat anüiki. Otta maa'ulu yaa, ekirajünüshii waya nünain chi Maleiwakai sükajee aapinnaa süka nünüiki.
22 Portanto, o dom de falar em línguas estranhas é um sinal de Deus para os descrentes e não para os cristãos. Mas o dom de anunciar a mensagem de Deus é um sinal para os cristãos e não para os descrentes.
23 ¿Jameena müleka jutkatüle jia sulu'u tü outkajaaleekat sünain ju'waajüin chi Maleiwakai jüpüshua süka tü pütchi me'raajuukat sütüma wayuu? Na jeketkana antüin ja'akamüin, eekai anoujashin otta eekai manoujain, “maa'insalii naya”, meena naya süka nnojoliin nayaawatüin saa'u tü jaashajaakat achiki.
23 Imaginem que a igreja esteja reunida e todos comecem a falar em línguas estranhas. Se chegarem ali algumas pessoas simples ou descrentes, será que não vão dizer que vocês estão loucos?
24 — ausente —
24 Mas, se todos estiverem anunciando mensagens de Deus, e entrar ali um descrente ou alguém que seja simples, ele vai ouvir o que vocês estão dizendo e se convencer do seu pecado. E ele será julgado pelo que ouvir,
25 — ausente —
25 os seus pensamentos secretos serão revelados, e ele vai se ajoelhar e adorar a Deus, dizendo: “Deus está mesmo no meio de vocês!”
26 Tawalayuwaa, jülüja jumaala jaa'in tü tashajüitpakat jümüin süpüla katsüinjatüin naa'in na juwalayuukana sünain tü nanoulakat sütüma süpüshua tü jaa'inrakat wanaa sümaa jutkatüin. Eeshii ja'aka sulu'u tü outkajaaleekat eekai nee'irajüin jayeechi, eekai nekirajüin jia, eekai naküjüin süchiki tü nii'iyatakat chi Maleiwakai, eekai na'waajüin süka tü pütchi me'raajuukat sütüma wayuu, oo'ulaka eekai niyaawatüin saa'u tia pütchikat süpüla nüküjain shia sümüin tü nuwalayuukalüirua.
26 Portanto, meus irmãos, o que é que deve ser feito? Quando vocês se reúnem na igreja, um irmão tem um hino para cantar; outro, alguma coisa para ensinar; outro, uma revelação de Deus; outro, uma mensagem em línguas estranhas ; e ainda outro, a interpretação dessa mensagem. Que tudo seja feito para o crescimento espiritual da igreja.
27 Müleka eere eekai na'waajeein chi Maleiwakai süka tü pütchi me'raajuukat sütüma wayuu, anashii müleka na'waajüle maa aka piama oo'ulaka apünüin shiale, shia ne'e, sünain pachukuatüin naya. Otta eeweeshi wane ja'aka eekai niyaawatüin saa'u tia pütchikat süpüla nüküjain shia sümüin tü nuwalayuukalüirua.
27 Se algum de vocês falar em línguas estranhas, então que apenas dois ou três falem, um depois do outro, e que alguém interprete o que está sendo dito.
28 Akaajasa müleka nnojoire wane eekai niyaawatüin saa'u süpüla nüküjain shia sümüin tü juwalayuukalüirua, anakaja ko'utüle naya sulu'u tü outkajaaleekat sümaa na'waajüin chi Maleiwakai sulu'u naa'in ne'e.
28 Mas, se não houver ninguém que possa interpretar, então fiquem calados e falem somente consigo mesmos e com Deus.
29 Je na juwalayuu atüjakana süpüla saapiee wayuu nünüiki chi Maleiwakai, wanaa sümaa jutkatüin jia sulu'u tü outkajaaleekat, anashii müleka nekirajüle maa aka piama oo'ulaka apünüin shiale. Je na wayuu aapakana nanüiki, anashii müleka jülüjale ma'i naa'in shia natüjaaiwa saa'u müleka shiimüinre nünüikin chi Maleiwakai shia.
29 No caso de dois ou três receberem a mensagem de Deus, estes devem falar, e os outros que pensem bem no que eles estão dizendo.
30 — ausente —
30 Se uma outra pessoa que estiver ali sentada receber a mensagem de Deus, quem estiver falando deve se calar.
31 — ausente —
31 Vocês todos podem anunciar a mensagem de Deus, um de cada vez, para que todos aprendam e fiquem animados.
32 Jiakana atüjakana süpüleerua saapiee wayuu nünüiki chi Maleiwakai, anakaja müleka jülüjale jaa'in tü jikirajakat anain. Süka jamüin, jülüjasü ma'i naa'in na juwalayuukana süchiki tü jikirajakat anain naya süpüla natüjaain saa'u müleka shiimüinre nünüikin chi Maleiwakai shia.
32 Quem fala deve controlar o dom de anunciar a mensagem de Deus,
33 Jiakana aapajakana nanüiki, müleka jüsakireere soo'opünaa tü ekirajünakat anain jia, anashii jüsakirüle sünain nnojolin jü'ülüjaain. Nnojotsü nücheküin chi Maleiwakai süpüleerua wa'ülüjaajiraainjanain, shia nüchekaka loteein wakuaippa sünain jutkataa. Tüü, shia taluwataaka anain na anoujashiikana sulu'upünaa tü outkajaaleekat süpüshua.
33 pois Deus não quer que nós vivamos em desordem e sim em paz. Como em todas as igrejas do povo de Deus,
34 — ausente —
34 as mulheres devem ficar caladas nas reuniões de adoração. Elas não têm permissão para falar. Como diz a Lei , elas não devem ter cargos de direção.
35 — ausente —
35 Se quiserem saber alguma coisa, que perguntem em casa ao marido. É vergonhoso que uma mulher fale nas reuniões da igreja.
36 Eeshii ja'aka cha'aya Corinto eekai nayain namüiwa ne'e saa'in namüin sünain atüjawaa saa'u tü nüchekakat chi Maleiwakai. Nnojotsü shiimüin tia.
36 Por acaso a mensagem de Deus veio de vocês? Ou será que veio somente para vocês?
37 Saa'u atüjain jia jaajüin nütüma chi Naa'inkai Maleiwa süpüla aapiraa wayuu nütüma, jütüjaajeerü saa'u tü tashajakat jümüin sünain shiain tü nuluwataakat anain chi Maleiwakai.
37 Se alguém pensa que é mensageiro de Deus ou que tem algum dom espiritual, deve saber que o que estou escrevendo é mandamento do Senhor.
38 Müleka jiyouktüle tanüiki, nnojoluja shiimüin sünain atüjain jia nütüma chi Naa'inkai Maleiwa.
38 Mas, se alguém não der atenção a isso, que ninguém dê atenção a essa pessoa.
39 Tawalayuwaa, tamüshii paala jia jüchikua: Anakaja müleka shiale kee'ireein jaa'in atüjaa süpüla aapiraa wayuu süka nünüiki chi Maleiwakai. Je müleka eere wane ja'aka eekai na'waajeein chi Maleiwakai sulu'u tü outkajaaleekat süka tü pütchi me'raajuukat sütüma wayuu, nnojo juu'ule'erüin naya suulia.
39 Assim, meus irmãos, procurem sempre anunciar a mensagem de Deus, mas não proíbam que se fale em línguas estranhas.
40 Anakaja müleka lotüle sukuaippa süpüshua tü jaa'inrakat sulu'u tü outkajaaleekat sümaa nnojoliin jü'ülüjaajiraain, süpüla talatüin naa'in chi Maleiwakai.
40 Portanto, façam tudo com decência e ordem.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar 1 Coríntios 14, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.