João 8
No Tahut na Hininaawas (GFKS) vs NAA
1 Iesene Jisas ga hanahut utuma tano uladih Olip.
1 Jesus, no entanto, foi para o monte das Oliveiras.
2 Ma ra mala bungbung iga hanawat baling utuma naramon tano tamat na hala na lotu, ma ira matanabar di ga me hung luhutane ie. Io, iga kis gom tur leh be na hausur di.
2 De madrugada, voltou novamente para o templo, e todo o povo se reuniu em volta dele; e Jesus, assentado, os ensinava.
3 — ausente —
3 Então os escribas e fariseus trouxeram à presença dele uma mulher surpreendida em adultério e, fazendo-a ficar em pé no meio de todos,
4 — ausente —
4 disseram a Jesus: — Mestre, esta mulher foi surpreendida em flagrante adultério.
5 Ma naramon ta ira nudait harkurai Moses ga hartule be da gulum bing ira mangana haine hokakarek ma ra hot. Ma augo, nu tange hohaam?”
5 Na Lei, Moisés nos ordenou que tais mulheres sejam apedrejadas. E o senhor, o que tem a dizer?
6 Io, di ga tangtange hobi ura hakuni ie waing di nage haruat be di na kilam ie be i gil tike sasana.
6 Eles diziam isso tentando-o, para terem de que o acusar. Mas Jesus, inclinando-se, escrevia na terra com o dedo.
7 Ing di ga tirtiri at baak ie, iga kis tutur gom tange ta di, “Be ta nong ta mu pata nuno ta sana tintalen, io, aie na huna gulum ikin ra haine ma tike hot.”
7 Como eles insistiam na pergunta, Jesus se levantou e lhes disse:
8 Iga tudu baling gom pakpakat tano pu.
8 E, inclinando-se novamente, continuou a escrever no chão.
9 Ing di ga hadade ikin, di ga hatahun ura hinana leh tiketike. Ma ira nongtamat di at mon kaie, di ga huna lie leh ta ira mes tuk be Jisas sene mon um ma no haine nong ga tur ter kaia.
9 Mas eles, ouvindo essa resposta, foram saindo um por um, a começar pelos mais velhos até os últimos, ficando só Jesus e a mulher em pé diante dele.
10 Io, Jisas ga kis tutur ma iga tiri ie be, “Awei ra haine, di tuei um ham? Hohaam, pata tikenong paile tibe bing ugo?”
10 Levantando-se, Jesus perguntou a ela:
11 No haine ga babalu be, “Pata tikenong.”
11 Ela respondeu: — Ninguém, Senhor! Então Jesus disse:
12 Ing Jisas ga ianga baling ter ta ira matanabar iga tange, “Aiou no lulungo tano ula hanuo. Nesi ta nong i mur iou pai nale hana tano kadado iesene na hatur kawase no lulungo na nilon.”
12 De novo, Jesus lhes falou, dizendo:
13 Ing iga tange ikin ira Parisi di ga tange tana, “Kike u te hininaawas baling iat utam. Iesene paile tur dades ira num hininaawas kinong augo sene mon u iangianga.”
13 Então os fariseus lhe disseram: — Você dá testemunho de si mesmo. O testemunho que você dá não é verdadeiro.
14 Io, Jisas ga babalu be, “Pata. Sukmaal be iou hininaawas baling iat utagu, no nugu hininaawas i tur dades ter at. I tur dades kinong iou nunure be iou ga hanawat meha ma uha ing iou ni hana ukaia. Iesene mu, pa mu le nunure be iou hanawat meha ma uha ing iou ni hana ukaia.
14 Jesus respondeu:
15 Mu la harkurai ma ira numu lilik mon mekira napu, iesene iou pai lale kurkure tikenong.
15 Vocês julgam segundo a carne; eu não julgo ninguém.
16 Iesene be nige harkurai, ira nugu ula nianga gor tutuno kinong pata be iou sene. Mir tur tikai ter ma ne Mama nong ga tule iou ukira.
16 E, se eu julgo, o meu juízo é verdadeiro, porque não sou só eu que julgo, mas eu e o Pai, que me enviou.
17 Ma naramon ta ira numu harkurai iat, Moses ga pakat be ing airuo dur haut pane tike hininaawas, io, ikino hininaawas i tur dades ter.
17 Também na Lei de vocês está escrito que o testemunho de duas pessoas é verdadeiro.
18 Aiou nong iou hininaawas baling ura utagu, ma ne Mama nong ga tule iou ukira, aie ikino mes nong i hininaawas bileng ura utagu.”
18 Eu dou testemunho de mim mesmo, e o Pai, que me enviou, também dá testemunho de mim.
19 Io, di ga tiri ie be, “I ham no Tamam?”
19 Então eles lhe perguntaram: — Onde está o seu Pai? Jesus respondeu:
20 Iga tange kakarek ra nianga be iga harausur naramon tano tamat na hala na lotu hutate tano bunbulaan ta ira hartabar. Ma pata tikenong pai gale palim kawase ie kinong no nuno pana bung pai gale hanawat baak.
20 Jesus proferiu essas palavras perto da caixa de ofertas, quando ensinava no templo. Ninguém o prendeu, porque ainda não havia chegado a sua hora.
21 Io, Jisas ga tange habaling ta di be, “Aiou ni hana leh ma mu na sisilih utagu. Iesene mu na mat tikai ma ira numu sana tintalen. Iesene no katano iou ni hana ukaia, paile tale mu be mu na hana ukaia.”
21 Outra vez Jesus lhes falou, dizendo:
22 Kaie ira Iudeia di gom hartiritiri hokarek: “Hohaam, na bing habaling dak at ie? Ikin dak no burwana ige tange be, ‘No katano iou ni hana ukaia, paile tale mu be mu na hana ukaia?’”
22 Então os judeus diziam: — Será que ele tem a intenção de se suicidar? Porque diz: “Para onde eu vou vocês não podem ir.”
23 Ma iga tange bileng be, “Mu mekira napu. Aiou metuma nalu. Mu mekira ta ikin ra ula hanuo. Iou pata be mekira ta ikin ra ula hanuo.
23 Jesus lhes disse:
24 Kaie iou ge tange ta mu be mu na mat tikai ma ira numu sana tintalen. Be ing pa mu nale nurnur be iou, aiou iat mon ikino nong iou tangtange be nesi iou, mu na mat at tikai ma ira numu sana tintalen.”
24 Por isso, eu lhes disse que vocês morrerão em seus pecados. Porque, se não crerem que
25 Di ga tiri Jisas, “Nesi ugo?”
25 Então lhe perguntaram: — Quem é você? Jesus respondeu:
26 Aiou mon haleng na nianga ura paspase ter ta mu ura kurkure mu. Ma iou te hadade leh ira linge metuma ta nong ga tule iou ukira ma aie i tutuno. Ma kike ra linge iou hininawase no ula hanuo ine.”
26 Muitas coisas tenho para falar e julgar a respeito de vocês. Porém aquele que me enviou é verdadeiro, de modo que as coisas que dele ouvi, essas digo ao mundo.
27 Iesene pa di gale nunure kilam be iga hininawase di utano nuno Mama.
27 Eles não entenderam que Jesus lhes falava do Pai.
28 Io kaie, Jisas gom tange, “Mu na raun haut ter Nong a Turadi ie. Ma ta ikino pana bung mu na nunure um be iou, aiou iat mon ikino nong iou tangtange be nesi iou, ma be iou pai lale gilgil tike linge tano nugu lilik iat. Pata. Iou la tangtange sene iat mon ing ne Mama gate hausur ter iou ine.
28 Então Jesus disse:
29 Nong ga tule iou, i kis ter at tagu ma paile hana sukun iou, kinong iou la gilgil haitne ira linge ing i halaro ie.”
29 E aquele que me enviou está comigo, não me deixou só, porque eu faço sempre o que lhe agrada.
30 Ing iga tangtange kakarek, a haleng di ga nurnur tana.
30 Quando Jesus disse isto, muitos creram nele.
31 Io kaie, Jisas ga tange ta ira Iudeia be di gate nurnur tana horek: “Be ing mu palim dit ma mu mur ira nugu nianga, io, mu ira nugu bulu na harausur tutuno.
31 Então Jesus disse aos judeus que haviam crido nele:
32 Ma mu na nunure ira tutuno tane Mama, ma kike ra tutuno na pales ise ira kunubus ke ho mu.”
32 conhecerão a verdade, e a verdade os libertará.
33 Di ga balu ie be, “A bulumenamur tane Abraham mem. Ma pata ta nong pai gale hiis kawase baak mem be mem nage papalim menapu tana. Paile tahut be u tange be mem na langalanga sukun ira kunubus ta mem. U tange hobi urah?”
33 Eles responderam: — Somos descendência de Abraão e jamais fomos escravos de ninguém. Como você pode dizer que seremos livres?
34 Jisas ga babalu horek: “Mu hadado baak! Nesi tikenong ila gilgil ra sana, ira nuno sana tintalen la hiis kawase ter ie.
34 Jesus respondeu:
35 No tultule nong tike hatatamana na hagut ie ura gilgil ira dades na pinapalim pai nale kis hatikai ma ikino hatatamana. Iesene no natine no tata ta ikino hatatamana na kis hatikai.
35 O escravo não fica sempre na casa; o filho, sim, fica para sempre.
36 Kaie, be ing no Natine kununuma na pales sare mu, io, mu na langalanga talur tutuno ira kunubus ta mu.
36 Se, pois, o Filho os libertar, vocês serão verdadeiramente livres.
37 Aiou nunure be a bulumenamur tane Abraham mu. Iesene kanaia balik mu walwalar be mu na ubu bing iou kinong ira nugu nianga paile kis naramon ta mu.
37 Bem sei que vocês são descendência de Abraão; no entanto, estão querendo me matar, porque a minha palavra não está em vocês.
38 Iou hininawase mu ta ira linge ing iou gate nes tuma ra matmataan tano Tamagu. Hoke iat mon bileng mu, mu gilgil ira linge ing mu gate hadade leh tano tama mu.”
38 Eu falo das coisas que vi junto de meu Pai; vocês, porém, fazem o que ouviram do pai de vocês.
39 Di ga babalu, “Mem kilam Abraham no tama mem kinong mem ga tahuat tana.”
39 Então lhe disseram: — Nosso pai é Abraão. Mas Jesus respondeu:
40 Ma kanaia balik, mu walwalar at baak be mu na ubu bing iou, aiou no turadi nong te hinawase mu uta ira tutuno tane God iou ga hadade leh metuma hone God. Ikin ra mangana linge Abraham pai gale gil ie.
40 Mas agora vocês estão querendo me matar, a mim que lhes falei a verdade que ouvi de Deus; Abraão não fez isso.
41 Iesene mu gilgil no pinapalim tano tama mu iat.”
41 Vocês fazem as obras do pai de vocês. Eles responderam: — Nós não somos filhos ilegítimos. Temos um pai, que é Deus.
42 Jisas ga tange ta di, “Ing be a Tama mu ne God, mu gor sip iou kinong iou ga hanawat metuma hone God ma kakarek iou karek. Iou pai gale hanawat tano nugu lilik mon. Pata. Iga tule iou.
42 Jesus disse:
43 Ura biha be pa mu le palai ta ing iou tangtange? No burwana horek. Pa mu le tale be mu na hadade no ingana hogu.
43 Por que vocês não compreendem a minha linguagem? É porque vocês são incapazes de ouvir a minha palavra.
44 Mu ira natine no tama mu, Satan, ma mu sip be mu na gil haruatne ira sinisip tano tama mu. Menalalie leh iat tano hakhakisi tano ula hanuo a ut na harubu bingibing bia ie. Ma paile nunure ira tutuno tane God kinong pata ta tutuno tana. Ing ila harakale utane God la iangianga haruat ma no magirana iat kinong a ut na harakale ie ma aie bileng no matana ira hinarakale.
44 Vocês são do diabo, que é o pai de vocês, e querem satisfazer os desejos dele. Ele foi assassino desde o princípio e jamais se firmou na verdade, porque nele não há verdade. Quando ele profere mentira, fala do que lhe é próprio, porque é mentiroso e pai da mentira.
45 Iesene iou balik, iou hininaawas uta ira tutuno tane God. Ma ikinong no burwana be pa mu le nurnur ta ira nugu nianga.
45 Mas, porque eu digo a verdade, vocês não creem em mim.
46 Nesi ta mu i haruat be na kilam iou be iou gil ra sasana ma ina tale bileng be na hatutuno ikino nuno hartung? Paile tale mu! Igor tahut be mu na nurnur ta ira nugu nianga kinong ira tutuno tane God kakarek iou tangtange.
46 Quem de vocês me convence de pecado? Se digo a verdade, por que não creem em mim?
47 Nesi nong gar tane God ie, i hadade ira nianga tane God. Ma no burwana be pa mu le hadade kike ra nianga i hokarek. Paile turadi tane God mu.”
47 Quem é de Deus ouve as palavras de Deus; por isso, vocês não me ouvem, porque não são de Deus.
48 Ira Iudeia di ga balu ie, “Aha! I nanaas be a tutuno iat ing mem tangtange be augo tikenong ta ira sana Samaria ma be a sana tanuo te sasoh ter tam.”
48 Os judeus disseram a Jesus: — Será que não temos razão em dizer que você é samaritano e tem demônio?
49 Ma ne Jisas ga babalu horek: “Pata tike sana tanuo i le sasoh ter tagu. Iesene iou hatamat no Tamagu, ma mu, mu nes hanapu iou.
49 Jesus respondeu:
50 Aiou paile ura raraun habaling at no hinsagu. Iesene tikenong i ura gilgil hobi ma aie no ut na harkurai.
50 Eu não procuro a minha própria glória; há quem a busque e julgue.
51 Mu hadado baak! Ing be tikenong i palim dit ma i mur ira nugu harausur, pai nale mat.”
51 Em verdade, em verdade lhes digo que, se alguém guardar a minha palavra, não verá a morte eternamente.
52 Ma be ira Iudeia di ga hadade kaas ter ikin, di ga tange horek: “Karek tuno balik um mem te nunure be tike sana tanuo i sasoh ter tam. Abraham ga mat, ma di bileng ira tangetus. Ma kanaia balik u tangtange be nesi tikenong i palim dit ma i mur no num harausur, pai nale mat.
52 Então os judeus disseram: — Agora estamos certos de que você tem demônio. Abraão morreu, e também os profetas, e você diz: “Se alguém guardar a minha palavra, não provará a morte eternamente.”
53 Pata tutuno iat! Paule tamat tano hintubu dait Abraham! Aie ga mat ma ira tangetus bileng. U lik be nesi ugo kaie uge tange hobi?”
53 Você não está querendo dizer que é maior do que Abraão, o nosso pai, que morreu? Também os profetas morreram. Quem você pensa que é?
54 Jisas ga babalu be, “Be iou ni raun habaling iat no hinsagu, a linge bia mon ie. No Tamagu nong mu tange be a numu God ie, aie nong i raun no hinsagu.
54 Jesus respondeu:
55 Pa mu le hanunure ie iesene iou nunure ter ie. Be ing iou ni tange be iou paile nunure ie, io, aiou tike ut na harakale ho mu. Sene iou nunure ter at ie ma iou palim dit leh ma iou murmur ira nuno nianga.
55 Entretanto, vocês não o conhecem; eu, porém, o conheço. Se eu disser que não o conheço, serei como vocês: mentiroso; mas eu o conheço e guardo a sua palavra.
56 No tama mu Abraham ga laro kinong iga nunure be na nes no nugu pana bung. Io, iga nes ie ma iga laro.”
56 Abraão, o pai de vocês, alegrou-se por ver o meu dia; e ele viu esse dia e ficou alegre.
57 Ma dong ra Iudeia di ga tange tana, “Hohaam be u tange be u te nes Abraham? Ma paile liman na sangahul baak ira num tinohon!”
57 Então os judeus lhe perguntaram: — Você não tem nem cinquenta anos e viu Abraão?
58 Ma ne Jisas ga babalu be, “Mu hadado baak! Pa di gale kaho baak Abraham, ma iou, iou iat mon kanaia.”
58 Jesus respondeu:
59 Ma be di ga hadade hobi di ga ru hot leh ura gulgulum ie iesene Jisas ga mun ta di gom hana leh mekaia tano tamat na hala na lotu.
59 Então pegaram pedras para atirar nele, mas Jesus se ocultou e saiu do templo.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 8, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.