Mateus 8

IYA YONAI (GDN) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Iyesu kwaunai ki kamadubu kawarawa ka iyapana ropani kawaya e ewakumamupu.
1 Jesus desceu do monte, e muitas multidões o seguiram.
2 Ki makeya ka apunu mosi sigira berokoi wadubu e kwakwarepui kwatakwatawena ki bauwena Iyesu empupu. E garugaru mena yabadubu Iyesu yabareya kwarisi-wena e ramatai kawareya ubupu manako genepupu, wagubu ke; “Kaiwa-woni, kau kaubo nuwageya ko kau nuwanuwasiniyei ki kau nau wadisini bagi.”
2 Então um leproso chegou perto dele, ajoelhou-se e disse: — Senhor, eu sei que o senhor pode me curar se quiser.
3 Iyesu apunu ki e nuwaboyai wainapupu ki pokere e idai roronapupu apunu ki e mideya tapu manako sibu, wagubu ke; “Nau nuwaneya kau iya negeyani ki pokere kau sigiragi ki nau karako surupakani da kewoyagisi.” Iyesu yona ki wagubu makeya ka apunu ki e sigirai garugaru mena kewowena e midi wateya wateya bauwena manako e iyawena.
3 Jesus estendeu a mão, tocou nele e disse: No mesmo instante ele ficou curado da lepra.
4 Ko Iyesu apunu ki tatama-pupu, wagubu ke; “Nau karako iyani-buwani ki sisiyai kau iyapana eba tade ko kau deni mena Mamanuga God Bameya Dobopiyamu Ragidai mu bamamugu kayanuwagi da mu kau eminimoto manako ewa kayanuwagi oragai apunai Mosisi gora tapu ki makeya makeya kwaenuwagi Mama-nuga God bameya puyo tari. Kau inako kwaenuwagi ki ka iyapana kawakawai kau eminimoto manako mibipomoto da kau sigiragi wana kewowena.” Iyesu inako wagubu.
4 Então Jesus lhe disse:
5 Iyesu natere Kaponiyamu rabineya bauwena ka tawana Roumi ragidai mu piyaramuguma kawaimaga mosi e ika bananapupu manako waita nene Iyesu genepupu sibu, wagubu ke;
5 Quando Jesus entrou na cidade de Cafarnaum, um oficial romano foi encontrar-se com ele e pediu que curasse o seu empregado.
6 “Kaiwa-woni, nau bigabigani apunai sigira kawaya wadubu e idai kerarai bada-badamawena bisi kawayawena kebari kawareya makariwagau ukwarau.”
6 Ele disse: — Senhor, o meu empregado está na minha casa, tão doente, que não pode nem se mexer na cama. Ele está sofrendo demais.
7 Iyesu yona ki wainapupu, ka e denai sibu, wagubu ke; “Baganai, kaigomu da nau e empani iyapani.”
7 — Eu vou lá curá-lo! — disse Jesus.
8 E inako wagubu, ko piyara apunai ki garugaru mena denai wagubu ke; “Kaiwawoni, ki pa mena. Kau ka apunu bagi kawaya ko nau ka eba bagi da kau nau tawaneya yari. Kau pa yona mena nuwagi manako nau bigabigani apunai iyayagisi.
8 O oficial romano respondeu: — Não, senhor! Eu não mereço que o senhor entre na minha casa. Dê somente uma ordem, e o meu empregado ficará bom.
9 Nau mete kina ka iyapana kawakawai dai mu kobamugu ade nau kobaneya ka piyara dai mete kina. Nau mu kayatagamana suwagani ki mu kayatagisi. Nau mu kebomana suwagani ki mu kebomoto. Ade nau bigabigani apunai nau bigani mo kwaewagana siyani ki e nau bigani ki kwaeyagisi.”
9 Eu também estou debaixo da autoridade de oficiais superiores e tenho soldados que obedecem às minhas ordens. Digo para um: “Vá lá”, e ele vai. Digo para outro: “Venha cá”, e ele vem. E digo também para o meu empregado: “Faça isto”, e ele faz.
10 Iyesu yona ki wainapupu, ka e notai wagubu ke; “Akae, apunu yau e sumai ka kawaya.” E inako notapupu manako wirawena iyapana ropani kawaya e ewakumapamawa ika ubu-mawa ki tadebu, wagubu ke; “Nau nidiyani wainapumuri; Tawana Isiraero ragidai wi paunagau ka nau apunu yau e sumai maba mo eba bananapuwani.
10 Quando Jesus ouviu isso, ficou muito admirado e disse aos que o seguiam:
11 Nau yona mibai nidiyani wainapu-muri; Iyapana kwaiyanai ragidai tawana tawana kuduba madega kau-wagau madega posiwagau were bai-tagisi manako kebomono Mamanuga God e gari rabineya kunumau wi ripakwarakwaraguma Eburamu, Aisiki ade Diyaikapu mete kina mu mete ewapuru mamamatogomono bani kupomono idiwono.
11 E digo a vocês que muita gente vai chegar do Leste e do Oeste e se sentar à mesa no
12 Wi Diyu ragidai wi ka Mamanuga God e gari rabineya idiwana ki ragidai ko wi eba suma-iwagamu ki pokere Mamanuga God uburoto wi teniyoto matarau gari tagaiya sisipu rabineya isiyaniyoto manako wi ika makariwogoi uwariga sisiripiyoi ‘aige, aige’ iwogoi idiwoi.”
12 Mas as pessoas que deviam estar no Reino serão jogadas fora, na escuridão. Ali vão chorar e ranger os dentes de desespero.
13 Iyesu inako wagubu manako wira-wena piyara apunai ki sibu, wagubu ke; “Kau tawageya ade kayanuwagi. Kau nau sumasinibi ki pokere kau bigabigagi apunai ki iyayagisi.”
13 E Jesus disse ao oficial: E naquele momento o empregado do oficial romano ficou curado.
14 Ki eweya ka Iyesu apunu Pita e tawaiya kayawena. Apunu Pita e memenagui ridai muyamuyawena ika kebari kawareya ukwarawa,
14 Jesus foi à casa de Pedro e viu a sogra dele de cama, com febre.
15 ki pokere Iyesu kanibu e idai ridi ki kawareya tapu manako ki makeya ka e muyamuyawena ki deni mena kewowena manako e kipu ubupu kanibu Iyesu diriwai kwaewena bani dai warapupu kwebu.
15 Jesus tocou na mão dela, e a febre saiu dela. Então ela se levantou e começou a cuidar dele.
16 Kemorawagawa ka iyapana ubumpu kowamuguma kweya kairapu rabinamugu idiwa ki tetampu Iyesu bameya bautagubu manako e yona mena pokaiya keyai berokoi kuduba ki siwakeketapu bautagubu kayatagubu ade sigira ragidai kuduba mete iyatapu.
16 Depois do pôr do sol, o povo levou até Jesus muitas pessoas que estavam dominadas por demônios. E ele, apenas com uma palavra, expulsava os espíritos maus e curava todas as pessoas que estavam doentes.
17 Mamanuga God e bonanai waina-piyawa wagawa apunai Aisaiya takari kawaya wagubu oka tapu ki mibai wana wenawena yau kena. E oka tapu ki inako wagubu ke; ‘Sigira ebo ebo nu umeme dokodokonibu ki e rikapupu wadubu kayawena.’
17 Jesus fez isso para cumprir o que o profeta Isaías tinha dito: “Ele levou as nossas doenças e carregou as nossas enfermidades.”
18 Iyapana ropani kawaya bautagubu Iyesu kwagaramupu emitapu ka e tadeyau kabukabuwa ragidai tadebu da e yo mu ewapuru waka kawareya kaburu papasi daikere kayatagamana ki nana wagubu.
18 Jesus viu a multidão em volta dele e mandou os discípulos irem para o lado leste do lago.
19 Ki makeya ka Mama-nuga God e gorai ki kataiya apunai mosi bauwena Iyesu sibu, wagubu ke; “Sidiyei Kabukabuwa Apunai, kau kayanuwagi tawa tawa umowa ki nau kau ewakumaniyoni mete iwomu.”
19 Um mestre da Lei chegou perto dele e disse: — Mestre, estou pronto a seguir o senhor para qualquer lugar aonde o senhor for!
20 E inako wagubu, ko Iyesu denai e sibu, wagubu ke; “Taku kamarai ki mu ka waira umuneya ukwapamu gawara-maga mete kina. Ade midiwari iyarau iwu ki mu ka tawamaga ripa kawareya mete kina. Ko nau Kunumau Kawa-puwani Apunai gawara nau ukwarana bo aiyatasugana ki watai mo pa mena.”
20 Jesus respondeu:
21 E tadeyau kabukabuwa apunai mosi bauwena e sibu, wagubu ke; “Kaiwawoni, kamadisini da nau yabiri kayasugani nau mamai powena ki ononopani were ewa ki nau bausugani kau ewageya kayasugani.”
21 E outro, que era seguidor de Jesus, disse: — Senhor, primeiro deixe que eu volte e sepulte o meu pai.
22 Apunu ki inako wagubu, ko Iyesu denai e sibu, wagubu ke; “Iyapana keyaimaga powena ragidai ki mu mena ubumoto popotagubu ragidai onono-tamini, ko kau kiya uburi nau ewaneya yabodowa.”
22 Jesus respondeu:
23 Iyesu e tadeyau kabukabuwa ragidai mete kina waka kawareya yamupu.
23 Jesus subiu num barco, e os seus discípulos foram com ele.
24 Mu kayatagubu kaiwa ka nusuru kawaya mo garugaru mena bauwena towawa wirawena yabadubu waka rabineya posiwena da waka waunitau kaburu surana kwaewagawa. Ko Iyesu ika waka rabineya ukwarawa,
24 De repente, uma grande tempestade agitou o lago, de tal maneira que as ondas começaram a cobrir o barco. E Jesus estava dormindo.
25 ki pokere e tadeyau kabukabuwa ragidai kaimupu e wadumupu yabuyabu manako simupu, tagubu ke; “Kaiwawo-nuga, nu waunitau popoigamana kwaigemei ki pokere garugaru mena waitaniyo.”
25 Os discípulos chegaram perto dele e o acordaram, dizendo: — Socorro, Senhor! Nós vamos morrer!
26 Mu inako tagubu, ko Iyesu denai tadebu, wagubu ke; “Wi gwede nana kudu wainapiyamu? Wi sumaga ka eba kawaya.” E inako wagubu manako ubupu ragiragi kawaya nusuru towawa tadebu manako ki makeya ka nusuru pamenawena, towawa bigawena, manako kaburu kwarisiwena ukwapu.
26 — Por que é que vocês são assim tão medrosos? — respondeu Jesus. — Como é pequena a fé que vocês têm! Ele se levantou, falou duro com o vento e com as ondas, e tudo ficou calmo.
27 Iyapana kuduba matakira ki emupu ka mu notamaga kowena kodabamaga kamupu, tagubu ke; “Apunu yau e ka nima? E bonanai ragiragi kawaya wagubu makeya ka nusuru yo towawa e umunui wadumupu.”
27 Então todos ficaram admirados e disseram: — Que homem é este que manda até no vento e nas ondas?!
28 Iyesu e tadeyau kabukabuwa ragidai mete kina waka kawareya kayatagubu kaiwa da papasi buridere Gadara ragidai mu tawanamugu bau-tagubu. Bautagubu ka iyapana apeya ika idiwa ki Iyesu emupu manako matarau bautagubu. Mu tawa rabineya eba idiwa ko popotagubu ragidai nakapiyamu wateya ki ragumaga rabineya ukwapamawa. Kweya kairapu iyapana apeya ki mu rabinamugu idiwa ki kasiyara tagemawa da mu yawira kwaetagamawa ki pokere tawana ki ragidai mu kudumugu wainapamawa ragu ki yawatai deneya eba iwa.
28 Quando Jesus chegou à região de Gadara, no lado leste do lago da Galileia, foram se encontrar com ele dois homens que estavam dominados por demônios. Eles vinham do cemitério, onde estavam morando. Eram tão violentos e perigosos, que ninguém se arriscava a passar por aquele caminho.
29 Iyapana apeya ki Iyesu ika bauwena emupu ka mu kwetagubu bonanamaga ragiragi kawaya e simupu, tagubu ke; “Nu katainugu da kau ka God e Gubagai. Nu bita wadamana marai ki eba bauwena ko nu nawananuga tondau ki pokere kau karako gwede berapana ki nana nu bamanugu baunugibi?.” Mu inako tagubu.
29 Eles começaram a gritar: — Filho de Deus, o que o senhor quer de nós? O senhor veio aqui para nos castigar antes do tempo?
30 Karako kweya madanai daikere eba uwama ka papa boyo ropani kawaya eba bigabigai buri sipura-tagamawa idiwa.
30 Acontece que perto dali estavam muitos porcos comendo.
31 Kweya kairapu papa boyo ki emitampu ka mu Iyesu genemupu, tagubu ke; “Kau nu siwakekeniyana ki nana baunugibi ki kau tononiyo da nu kaigamu bo buri rabinamugu teteigamu idiwomu.”
31 E os demônios pediram a Jesus com insistência: — Se o senhor vai nos expulsar, nos mande entrar naqueles porcos!
32 “Ki baganai, kaiwagi.” Iyesu inako wagubu manako ki makeya ka keyai berokoi ki kimpu ubumpu iyapana apeya ki kamaditampu matarau bautagubu kayatagubu kaiwa da bo ki rabinamugu tetetagubu. Ki makeya ka bo ki kuduba yabaramaga babawena kweya ki erida mena garugarumupu kaburu sikisiki-mupu manako nonamaga kubabu da mu kuduba popotagubu gawarara.
32 — Pois vão! — disse Jesus. Os demônios foram e entraram nos porcos, e estes se atiraram morro abaixo, para dentro do lago, e se afogaram.
33 Bo baikamutagamawa ragidai ika idiwa badidi wenawena ki mu mubo yabumugere emupu ki ka mu wakapa-tagubu kayatagubu natere ki rabineya badidi wenawena sisiyai ade iyapana apeya rabinamugu kweya kairapu idiwa mu bamamugu badidi wenawena ki sisiyai mete kina iyapana tademawa iwa.
33 Os homens que tomavam conta dos porcos fugiram e chegaram até a cidade. Lá contaram tudo isso e também o que havia acontecido com os dois homens que estavam dominados por demônios.
34 Iyapana yona ki wainamupu ka mu kuduba Iyesu empamana ki nana kayatagubu manako mu e bameya bautagubu ka mu e baiyonomupu da e mu tawanamaga ki kamadana kayawagana ki nana simupu.
34 Então todos os moradores daquela cidade saíram para se encontrar com Jesus; e, quando o encontraram, pediram com insistência que fosse embora da terra deles.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 8, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.