Marcos 8
IYA YONAI (GDN) vs NTLH
1 Mara ki makeya ka iyapana ropani kawaya ade dai bautagubu dibi-pamawa idiwa ko mu banimaga ka pa mena. Mu banimaga ka pa mena ki pokere Iyesu mu nuwaboyamaga waina-pupu manako e tadeyau kabukabuwa ragidai mu nene wagubu bautagubu tadebu, wagubu ke;
1 Pouco tempo depois, ajuntou-se outra vez uma grande multidão. Como eles não tinham nada para comer, Jesus chamou os discípulos e disse:
2 “Nau iyapanani-yoma yau mu nuwaboyamaga waina-pakani. Mu dai ka tawana uwama kawaya were bautagubu mara apeya eyaka nu mete yewe idiweya ko mu banimaga ka pa mena.
2 — Estou com pena dessa gente porque já faz três dias que eles estão comigo e não têm nada para comer.
3 Nau mibi wetei mu tonotamani ki ka mu yamono da kasiyaramaga yawatau kewoyagisi wairorotagisi.”
3 Se eu os mandar para casa com fome, eles vão cair de fraqueza pelo caminho, pois alguns vieram de longe.
4 Iyesu inako tadebu ko e tadeyau kabukabuwa ragidai denai tagubu ke; “Tawana yau ka tawa pa mena ki pokere bani ki nu bani tepamu tageyamu da mu kupomoto?”
4 Os discípulos perguntaram: — Como vamos encontrar, neste lugar deserto, comida que dê para toda essa gente?
5 Mu inako tagubu ko Iyesu mu manutapu, wagubu ke; “Wi masura boromai badibadi ika nunumupu?” Mu denai tagubu ke; “Nu masura ida daikere kewowena daikere apeya ki mena yewe temipi.”
5 — Quantos pães vocês têm? — perguntou Jesus. — Sete! — responderam eles.
6 Iyesu yona ki wainapupu ka e iyapana kwarisitagamana wairau idiwana ki nana wagubu. E masura ida daikere kewowena daikere apeya ki e idaiya tepupu kunumau esida Mama-nuga God bameya parauwena manako bani ki geretapu e tadeyau kabukabuwa ragidai tagebu manako mu bani ki tempu iyapana tagempu kayatagubu.
6 Aí Jesus mandou o povo sentar-se no chão. Depois pegou os sete pães e deu graças a Deus. Então os partiu e os entregou aos discípulos, e eles os distribuíram ao povo.
7 Ko raubiyo rasirasi eba ropani ika mete idiwa ki mu tempu Iyesu kwemupu manako e Mamanuga God bameya ade parauwena. E parauwagawa da kamadubu, iyapana tagemana ki nana wagubu manako e tadeyau kabukabuwa ragidai raubiyo ki mete tempu iyapana tagempu kayatagubu.
7 Eles tinham também alguns peixinhos. Jesus deu graças a Deus por eles e mandou que os discípulos os distribuíssem.
8 — ausente —
8 Todos comeram e ficaram satisfeitos; e os discípulos ainda encheram sete cestos com os pedaços que sobraram.
9 — ausente —
9 As pessoas que comeram eram mais ou menos quatro mil. Jesus mandou o povo embora,
10 Ko Iyesu iyapana tonotapu kaya-tagubu manako e tadeyau kabukabuwa ragidai mete waka rabineya yamupu mu mubo mena tawana Daromanuta kayatagubu.
10 e, logo depois, subiu no barco com os seus discípulos, e foi para a região de Dalmanuta.
11 Ki eweya ka Parisi ragidai dai Iyesu kerareya wadamana da e yona mo paerepana bo eba paerepana ki empa-mana ki nana e bameya bautagubu manako manumupu, tagubu ke; “Kau kunuma kasiyarai pokaiya matakira mo kwaenuwagi da mibai bo bera ki nu kau eminiyamu.”
11 Alguns fariseus chegaram e começaram a falar com Jesus. Eles queriam conseguir alguma prova contra ele e por isso pediram que ele fizesse um milagre para mostrar que o seu poder vinha mesmo de Deus.
12 Iyesu yona ki wainapupu ka e midi togawena e debai gipupu manako e denai tadebu, wagubu ke; “Iyapana karako idiwu ragidai wi badidi pokere matakira nene maramara nau sidiyamu iwu? Nau yona mibai suwagakani; Nau matakira inako mo wi eba kabuwa-niyani empumuri.”
12 Jesus deu um grande suspiro e disse:
13 E inako wagubu kamaditapu waka kawareya ade yapu manako e kowakowaiyoma mete kina kaburu ki papasi buridere kayatagubu.
13 Então Jesus foi embora. Ele subiu no barco e voltou para o lado leste do lago.
14 Mu waka kawareya kayatagubu kaiwa ka Iyesu e tadeyau kabukabuwa ragidai wainamupu da mu masura dai eba temupu. Mu bani buredi eyaka mena ki mena wadumpu.
14 Os discípulos haviam esquecido de levar pão e só tinham um pão no barco.
15 Ko Iyesu waigugu were tadebu, wagubu ke; “Nau suwagani wainapumuri; Parisi ragidai ade apunu Erodi mete kina mu banimaga bedebede-pupu ki wi naigida mena empiyoi kaisipiyoi kwaenda mu banimaga kinokinoi ki wi pasiniyoto giriniyoto.”
15 Jesus chamou a atenção deles, dizendo:
16 Iyesu yona ki wagubu ka e tadeyau kabukabuwa ragidai baba-tagubu manako mu mubo mubo deni deni manu kasiwaratagamawa, tagamawa ke; “Nu masura dai eba tempi ki pokere e inako wagau bo?”
16 Aí os discípulos começaram a dizer uns aos outros: — Ele está dizendo isso porque não temos pão.
17 — ausente —
17 Jesus ouviu o que eles estavam dizendo e perguntou:
18 — ausente —
18 Vocês têm olhos e não enxergam? Têm ouvidos e não escutam? Não lembram
19 Nau naiya bani buredi ida daikere mena gerepuwani iyapana uratanai mena 5000 tagebuwani kupampu matetagubu gawarara ki ka wi bani pirai uburawa ki kode badibadi positampu? Wi ki waina-piyamu bo pa mena?”
19 dos cinco pães que eu parti para cinco mil pessoas? Quantos cestos cheios de pedaços vocês recolheram? Eles responderam: — Doze.
20 Mu inako tagubu manako Iyesu mu ade manutapu, wagubu ke; “Baganai, ko nau bani buredi ida daikere kewowena daikere apeya geretapuwani iyapana 4000 tagebuwani kupampu matetagubu ki ka wi bani pirai uburawa ki kode badibadi positampu?”
20 Jesus perguntou outra vez: Eles responderam: — Sete.
21 Mu inako tagubu ko Iyesu tadebu, wagubu ke; “Baganai, wi matakira ki kuduba emupu ko wi badidi pokere matakira ki mibai eba kataigubu?”
21 Então Jesus perguntou:
22 Mu natere Betaida bautagubu ka iyapana ubumpu apunu mosi e yabui kenekenei ki wadumpu Iyesu bameya bautagubu manako genemupu, tagubu ke; “Kau yabi manako kau idagi apunu yau e yabui kawareya tari da e yabui payagisi tawana empoto.”
22 Depois Jesus e os discípulos chegaram ao povoado de Betsaida. Algumas pessoas trouxeram um cego e pediram a Jesus que tocasse nele.
23 Mu inako tagubu ki pokere Iyesu kanibu apunu ki e idaiya wadubu bananapupu gari tagaiya kayatagubu manako e yabui ki puwapupu. Puwapiyawa da kamadubu ka e idai daikere daikere e yabui kawareya nakapupu ade kamadubu manako sibu, wagubu ke; “Kau gwede mo empiyei bo pa mena?”
23 Ele pegou o cego pela mão e o levou para fora do povoado. Então cuspiu, passou a saliva nos olhos do homem, pôs a mão sobre ele e perguntou:
24 Iyesu inako wagubu manako apunu ki iyarau esida yabu tapu igida yauda yabu tapu, wagubu ke; “Nau iyapana emitamakani ko nau yabuni keyai kaniyau yabadau iyapana ripa maba kaiwu kebomu emitamakani.”
24 O homem olhou e disse: — Vejo pessoas; elas parecem árvores, mas estão andando.
25 E inako wagubu ki pokere Iyesu e idai daikere daikere apunu ki e yabui kawareya ade naka-pupu ade kamadubu manako ki makeya ka apunu ki e yabui bonai keyai kani-yawa yabadawa ki kewowena manako e tawana naigida mena empiyawa.
25 Jesus pôs outra vez as mãos sobre os olhos dele. Dessa vez o cego olhou firme e ficou curado; aí começou a ver tudo muito bem.
26 Ko Iyesu apunu ki e ebo tawaiya tonopupu sibu, wagubu ke; “Kau natere buri eba kayanuwagi ko kau kaubo tawageya ki deni mena kayanuwagi.”
26 Em seguida, Jesus mandou o homem para casa e ordenou:
27 Ki eweya ka Iyesu e tadeyau kabukabuwa ragidai mete kina natere Sisaraiya Piripai ade natere dai bameya bameya mete kina ki deneya kayatagubu. Mu yawatau kayatagubu kaiwa ka Iyesu mu manutapu, wagubu ke; “Wi karako iwagi da nau wainapani; Iyapana nau sini badidi tagamu?”
27 Depois Jesus e os seus discípulos foram para os povoados que ficam perto de Cesareia de Filipe. No caminho, ele lhes perguntou:
28 “Mu dai tagamu da kau ka iyapana siruwatamiyawa apunai Diyoni ade wiranugibi baunigibi, ade dai tagamu da kau ka oragai apunai Eraidiya ade wiranugibi baunugibi, ade dai tagamu da kau ka Mamanuga God bonanai wainapiyei nuwegei ki apunai mosi.”
28 Os discípulos responderam: — Alguns dizem que o senhor é João Batista; outros, que é Elias; e outros, que é um dos
29 Mu inako tagubu ki pokere Iyesu mu ade manutapu, wagubu ke; “Ko wiyo, wi wainapiyamu da nau ka nima?”
29 — E vocês? Quem vocês dizem que eu sou? — perguntou Jesus. — O senhor é o
30 Apunu Pita yona ki wagubu ka Iyesu ubupu e tadeyau kabukabuwa ragidai ki kuduba mu umunumaga umapu, wagubu ke; “Ki kau mibai nuwegei ko nau sisiyani ki wi iyapana eba tadeyoi.”
30 Então Jesus proibiu os discípulos de contarem isso a qualquer pessoa.
31 Naiya ka Iyesu e powagana sisiyai e tadeyau kabukabuwa ragidai matarau eba tadebu ko karako ka e tadebu, wagubu ke; “Nau Kunumau Kawapuwani Apunai aita bita midi makari kawaya daganani mo bananapani. Iyapana kawakawai, Mamanuga God bameya dobopiyamu ragidai ade Mamanuga God e gorai kataimugu ragidai mete kina ki mu kuduba nau tagarara-sinimoto manako nau wadisinimoto susinimoto poyo. Nau mibai posugani ko mara apeya eyaka kewoyagisi eweya ka nau ade iyasugani kirani uburani.”
31 Jesus começou a ensinar os discípulos, dizendo: — O
32 Iyesu e powagana sisiyai matarau inako wagubu ki pokere apunu Pita kanibu Iyesu bananapupu mu mubo mena paeretagubu manako e Iyesu sisibapupu.
32 Jesus dizia isso com toda a clareza. Então Pedro o levou para um lado e começou a repreendê-lo.
33 Ko Iyesu wirawena e tadeyau kabukabuwa ragidai emitapu manako denai Pita sisibapupu, wagubu ke; “Pita, kau ka Seitani ki pokere nau taganeya kayanuwagi. Kau ka eba nau Mamai God e nuwaiya badidi ki nuwegei ko kau iyapana kaina mu notamaga ki nuwegei.”
33 Jesus virou-se, olhou para os discípulos e repreendeu Pedro, dizendo:
34 Iyesu ubupu iyapana ropani kawaya ade e tadeyau kabukabuwa ragidai mete kina ki mu nene wagubu bautagubu manako tadebu, wagubu ke; “Iyapana nima nuwaiya ka nau ewaneya kayawagana wainapiyau ki ka gwedegwede e eya iyai nene waina-piyau ki kuduba e kamadini manako nau ripa korosi kawareya makarisugani ki maba e mete bita makari nau pokanere bananapana ki kudeya e eba wainapoto ko kasiyarai kawaya e eya korosi ki kawarapoto yabadini nau ewaneya uburoto.
34 Aí Jesus chamou a multidão e os discípulos e disse:
35 Iyapana nima e ebo iyai karako nene wainapiyau ki ka e eya iyai ewa nene ki e kaupiyau. Ko iyapana nima nau pokanere ade nau yonani bagi kawaya ki pokaiya e eya iyai karako nene kaupiyau ki ka e iya mibai aita ewa yadini.
35 Pois quem põe os seus próprios interesses em primeiro lugar nunca terá a vida verdadeira; mas quem esquece a si mesmo por minha causa e por causa do
36 Iyapana mosi e eya iyai karako nene wainapiyau ade waira gwedegwedei kuduba, madega kauwagau madega posiwagau ki tepiyau manako poyagisi, ki ka e poyagisi makeya ka e gwedegwedei kuduba ki kamadini kayayagisi ko denai mo eba yadini. E eya iyai mibai ki e kaupupu kewowena.
36 O que adianta alguém ganhar o mundo inteiro, mas perder a vida verdadeira?
37 E ebo gwede-gwedei ki pokaiya iya mibai ki ade wadana ki yawatai mo pa mena.
37 Pois não há nada que poderá pagar para ter de volta essa vida.
38 Mara karako idiwei ki rabineya ka iyapana mu mubo notamaga berokoi pokaiya kwae-tagamu iwu ade Mamanuga God bameya rauru kawakawara ki berai maba kwaiwagamu idiwu. Ki pokere nima nau pokanere bo nau yonani pokaiya iyapana ki mu yabaramugu midimamayagisi ki ka nau Kunumau Kawapuwani Apunai uburani nau Mamai e tanai pokaiya nau aneyaniyoma bagi kawaya mete wirasugani bausugani makeya ki ka nau ridi bo apunu ki mete midimamapani.”
38 Portanto, se nesta época de incredulidade e maldade alguém tiver vergonha de mim e dos meus ensinamentos, então o Filho do Homem, quando vier na
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 8, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.