Marcos 14

IYA YONAI (GDN) vs NVI

Sair da comparação
NVI Nova Versão Internacional
1 Mara ki makeya ka iyapana kawakawai, Mamanuga God bameya dobopiyamu ragidai ade Mamanuga God e gorai kataimugu ragidai mete kina Iyesu weki gwaiya minimana po ki keketai kupamawa. Mara ki tetaiya ka iyapana poragamaga kawaya ki mu si ‘Mamanuga God Nu Raurunibu Poragai’ tagamu ade poraga ki rabineya ka kupe mosi ki mu si ‘Parawa Pa Pasumana Kupei’ tagamu ki mete kina.
1 Faltavam apenas dois dias para a Páscoa e para a festa dos pães sem fermento. Os chefes dos sacerdotes e os mestres da lei estavam procurando um meio de flagrar Jesus em algum erro e matá-lo.
2 Iyapana kawakawai ki Iyesu wadamana sisiyai tagamawa ko mu iyapana yawiratagamana kudumugu mete wainapamawa ki pokere mu mubo mena tagubu ke; “Iyapana ropani kawaya yewe poraga nene bautagubu ki ubumana nu yawiranimana kudeya ki pokere kamadamu da poraga yau kewoyagisi were ewa yadamu.” Mu inako tagubu.
2 Mas diziam: "Não durante a festa, para que não haja tumulto entre o povo".
3 Ki makeya ka Iyesu apunu mo si ka Simiyoni si daikere ka ‘Kwata Apunai’ ki e bameya natere Betani rabineya bauwena.
3 Estando Jesus em Betânia, reclinado à mesa na casa de um homem conhecido como Simão, o leproso, aproximou-se dele certa mulher com um frasco de alabastro contendo um perfume muito caro, feito de nardo puro. Ela quebrou o frasco e derramou o perfume sobre a cabeça de Jesus.
4 Iyapana dai tawa rabineya Iyesu mete idiwa ki ridi ki inako kwaewena emupu ka mu rabinamaga urabu mu mubo mena tagubu ke; “Ridi yau awana bagi kawaya ki gwede nana pa kwebu wira?
4 Alguns dos presentes começaram a dizer uns aos outros, indignados: "Por que este desperdício de perfume?
5 E wadubena kayawagubena iyapana gimarampena manako denai bowa madai kwempena ki e wadubena iyapana gwedegwedemaga pa mena ragidai tagebena ki ka baganai.” Mu inako tagubu manako mu ridi ki sisiba-pamawa.
5 Ele poderia ser vendido por trezentos denários, e o dinheiro dado aos pobres". E a repreendiam severamente.
6 Ko Iyesu denai wagubu ke; “Ridi yau kamadumuri midimama eba kwemuri. E bauwena nau nene badidi kwaewena ki ka bagi kawaya.
6 "Deixem-na em paz", disse Jesus. "Por que a estão perturbando? Ela praticou uma boa ação para comigo.
7 Gwede-gwede pa mena ragidai ki mu ka maramara wi mete idiwoi da wi mu waitatamiyoi ko nau marani rogobi-wagau da nau wi mete eba idiwomu.
7 Pois os pobres vocês sempre terão consigo, e poderão ajudá-los sempre que o desejarem. Mas a mim vocês nem sempre terão.
8 Ridi yau e ebo nuwaiya badidi waina-pupu nau nene kwaewena ki kuduba bagi mena. Nau posugana marai ka waunitau ki pokere e karako bauwena nau monagasinibu awana bagi kawaya yau nau debaneya kwebu wira.
8 Ela fez o que pôde. Derramou o perfume em meu corpo antecipadamente, preparando-o para o sepultamento.
9 Nau mibai nidiyani wainapumuri; Iyapana tawana tawana idiwu aita ewa nau yonani bagi kawaya wainapomoto ki ka mu ridi yau e nau nene badidi kwae-wena ki sisiyai mete wainapomoto manako e werei togomono.”
9 Eu lhes asseguro que onde quer que o evangelho for anunciado, em todo o mundo, também o que ela fez será contado em sua memória".
10 Iyesu yona ki wagubu makeya ka e tadeyau kabukabuwa apunai mosi si ka Diyudiyasi si daikere ka Isikariyoto kipu ubupu kayawena iyapana kawakawai Mamanuga God bameya dobopiyamu ragidai ki mu bamamugu bauwena manako tadebu, wagubu ke; “Nau karako waitaniyani da wi Iyesu weki gwaiya wadumuri.”
10 Então Judas Iscariotes, um dos Doze, dirigiu-se aos chefes dos sacerdotes a fim de lhes entregar Jesus.
11 E yona ki wagubu wainamupu ka kawakawai ragidai ki mu rabinamaga bagiwena poyo manako mu denai e simupu, tagubu ke; “Ki ka bagi kawaya. Kau inako waitaniyo ki ka nu denai aita bowa madai dai kau negeyamu.” Mu inako tagubu ki pokere apunu Diyudiyasi kayawena Iyesu wadamana minimana po ki yawatai kwaenepiyawa umawa.
11 A proposta muito os alegrou, e lhe prometeram dinheiro. Assim, ele procurava uma oportunidade para entregá-lo.
12 Mara karako mena idiwono da marawani ka mu ‘Parawa Pa Pasumana Kupei’ ki kupetagisi. Ko karako ka mu bususumaga wagubu ki mu makeya makeya kwaetagisi papa sipi munai mo ugwadinimoto poyo ki pokere Iyesu tadeyau kabukabuwa ragidai e bameya bautagubu manako simupu, tagubu ke; “Kau nuwageya nu bani kaigamu tawiyaigamu da kau ‘Mamanuga God Nu Raurunibu Poragai’ ki kupei kupenuwagi?”
12 No primeiro dia da festa dos pães sem fermento, quando se costumava sacrificar o cordeiro pascal, os discípulos de Jesus lhe perguntaram: "Aonde queres que vamos e te preparemos a refeição da Páscoa? "
13 Ko Iyesu ubupu e tadeyau kabukabuwa ragidai apeya tonotapu tadebu, wagubu ke; “Wi yabiriwagi natere Diyerusaremu baiwagi manako apunu mosi ika yawatau awana miniyoto kawarapoto kaniyono empumuri ki e eweya kaiwagi.
13 Então ele enviou dois de seus discípulos, dizendo-lhes: "Entrem na cidade, e um homem carregando um pote de água virá ao encontro de vocês. Sigam-no
14 E tawa bani yaroto ki wi mete ika yamuri manako wi tawa ki apunai ika tondau ki simuri, iwagi ke; Nu Nidiyau Kabukabuwa Apunai wagubu ke; ‘Nau watani bani da nau tadeyakani kabukabuwa ragidai mete kina ‘Mama-nuga God Nu Raurunibu Poragai’ ki kupei ika kupeigamu?’
14 e digam ao dono da casa em que ele entrar: ‘O Mestre pergunta: Onde é o meu salão de hóspedes, no qual poderei comer a Páscoa com meus discípulos? ’
15 Wi manu inako iwagi manako nu kupenuga watai kawaya mosi ki mu ororeya mena okukunatagubu kebari mempu kewo-wena ki e yaroto ika tawa rabinai tetaiya wi kabuwaniyoto. Nu baninuga ki wi ika tawiyaiwagi manako nu ika kupeigamu.”
15 Ele lhes mostrará uma ampla sala no andar superior, mobiliada e pronta. Façam ali os preparativos para nós".
16 Iyesu inako wagubu manako mu kayatagubu natere ki rabineya bautagubu ka mu Iyesu badidi wagubu ki makeya makeya banana-mupu manako mu ika tawiyatagubu.
16 Os discípulos se retiraram, entraram na cidade e encontraram tudo como Jesus lhes tinha dito. E prepararam a Páscoa.
17 Kemorawagana kwaewagawa ka Iyesu e tadeyau kabukabuwa ragidai ida esida kewowena kerapu apeya mete kina ika bautagubu manako mu tawa ki rabineya kupetagamawa idiwa.
17 Ao anoitecer, Jesus chegou com os Doze.
18 Ko Iyesu tadebu, wagubu ke; “Nau yona mibai nidiyani wainapumuri; Wi ba bananasinimpu baigubu yewe mete kupemei idiwei ko waunitau ka apunu mosi wi paunagau uburoto nau yogoni yagisi.”
18 Quando estavam comendo, reclinados à mesa, Jesus disse: "Digo-lhes que certamente um de vocês me trairá, alguém que está comendo comigo".
19 Iyesu yona ki wagubu wainamupu ka mu notamaga kowena nuwaboya-tagubu manako mu eyaka eyaka e manupamawa, tagamawa ke; “Kau nau nene nuwegei bo? Kau eba nau nene nuwegei?”
19 Eles ficaram tristes e, um por um, lhe disseram: "Com certeza não sou eu! "
20 Ko Iyesu denai tadebu, wagubu ke; “Ki ka wiyo, nau nidiyakani kabukabuwa ragidai ida esida kewo-wena kerapu apeya ki mosi. Karako tena yau kawareya nau mete ewapuru kupemei apunai mosi ki waunitau uburoto nau nidani yagisi.
20 Afirmou Jesus: "É um dos Doze, alguém que come comigo do mesmo prato.
21 Takari kwaya ka Mamanuga God e bonanai wainapamawa tagamawa ragidai ubumpu Kunumau Kawapuwani Apunai nau aita posugana ki yonai okamupu. Ko apunu nima nau nidani yagisi ki ka aita ewa ka e bita kawaya daganani bananapoto. Akae, apunu ki eba wenawagubena ki ka e nene baganai.” Iyesu inako wagubu.
21 O Filho do homem vai, como está escrito a seu respeito. Mas ai daquele que trai o Filho do homem! Melhor lhe seria não haver nascido".
22 Mu kupetagamawa idiwa da paunau ka Iyesu bani buredi mo wadubu Mamanuga God bameya parauwena piripiri gerepupu manako e tadeyau kabukabuwa ragidai tagebu, wagubu ke; “Bani buredi yau ka nau kwakwarepuni ki pokere tepumuri kupumuri.”
22 Enquanto comiam, Jesus tomou o pão, deu graças, partiu-o, e o deu aos discípulos, dizendo: "Tomem; isto é o meu corpo".
23 E inako wagubu manako ade kapa mo wadubu Mamanuga God bameya ade parauwena manako tagebu ewapuru mena kubamupu.
23 Em seguida tomou o cálice, deu graças, ofereceu-o aos discípulos, e todos beberam.
24 Kubamawa da kamadumpu ka e tadebu, wagubu ke; “Awana ‘waeni’ daragai yau ka nau darani. Nau Mamai naiya iyapana ropani kawaya mu iyamaga nene gwaiyaba kaimatanawena ki mibai wenawagana ki nana ka nau karako posugani manako nau darani baiyagisi kaworoto.
24 E lhes disse: "Isto é o meu sangue da aliança, que é derramado em favor de muitos.
25 Nau yona mibai suwagani wainapumuri; Awana daragai yau ki nau ewa mo eba kubarani. Ko aita ewa, nau Mamai God e gari rabineya e kasiyarai pokaiya tondoni makeya ki ka nau awana ‘waeni’ waunai mosi kubarani.”
25 Eu lhes afirmo que não beberei outra vez do fruto da videira, até aquele dia em que beberei o vinho novo no Reino de Deus".
26 Iyesu yona ki wagubu kewowena ka mu Mamanuga God e si umayo pokaiya tepamupu manako kayatagubu kaimpu ripa ‘oripi’ wenatagubu ki kweyai yamupu.
26 Depois de terem cantado um hino, saíram para o monte das Oliveiras.
27 Mu kayatagubu kaiwa ka Iyesu yona mo tadebu, wagubu ke; “Nau kataineya da wi kuduba waunitau nau kamadisinimuri kudu wakapaiwagi kaiwagi mibai ka takari kawaya ka Mamanuga God e bonanai wainapiyawa wagawa apunai mosi nau nene oka inako tapu, wagubu ke; ‘Aita ewa ka Mamanuga God papa sipi kwayuba-tamiyau apunai miniyoto poyo manako papa sipi kuduba daburipomoto mu mubo mubo kayatagisi.’”
27 Disse-lhes Jesus: "Vocês todos me abandonarão. Pois está escrito: ‘Ferirei o pastor, e as ovelhas serão dispersas’.
28 Iyesu inako wagubu manako ade tadebu, wagubu ke; “Nau posugani ade iyasugani kirani uburani ki nau yabiri kayasugani tawana Gariri rabineya wi nawanaga ika tondoni.”
28 Mas, depois de ressuscitar, irei adiante de vocês para a Galiléia".
29 Apunu Pita yona ki wainapupu ka e denai wagubu ke; “Kau nidiyei kabukabuwa ragidai dai ka bani kau kamadinimoto kudu wakapatagisi kayatagisi ko nau kau eba kamadiniyani kayasugani.”
29 Pedro declarou: "Ainda que todos te abandonem, eu não te abandonarei! "
30 Apunu Pita inako wagubu, ko Iyesu denai e sibu, wagubu ke; “Pita, nau mibai nidiyani wainapi; Kemora yau rabineya ka kau mara apeya eyaka nuwogowa bodaboda da kau eba kataigeya nau. Kau inako nuwogowa were ewa ka kokoroku apeya yagisi manako nawaru puruyagisi.”
30 Respondeu Jesus: "Asseguro-lhe que ainda hoje, esta noite, antes que duas vezes cante o galo, três vezes você me negará".
31 Iyesu inako wagubu ko apunu Pita e midi minibu, wagubu ke; “Akae, nau inako eba suwagani ko kau ponuwagi ki ka nau mete posugani.” Apunu Pita inako wagubu manako Iyesu tadeyau kabukabuwa ragidai kuduba Pita umunui kawareya ki mu mete tagubu.
31 Mas Pedro insistia ainda mais: "Mesmo que seja preciso que eu morra contigo, nunca te negarei". E todos os outros disseram o mesmo.
32 Mu kayatagubu kaiwa da tawana Gesemane bautagubu ka Iyesu mu munatapu, wagubu ke; “Wi yewe idiwoi ko nau niya mena kaniyani nau Mamai bameya gurigurisugani.”
32 Então foram para um lugar chamado Getsêmani, e Jesus disse aos seus discípulos: "Sentem-se aqui enquanto vou orar".
33 E inako wagubu manako ubupu apunu Pita yo Diyemesi yo Diyoni ki mu mena waratapu mete kayatagubu.
33 Levou consigo Pedro, Tiago e João, e começou a ficar aflito e angustiado.
34 “Nau karako nuwaboya kawaya daganani wainapakani ade nau rabinani giripakani pasurakani. Wi yewe yabu yabu idiwoi ko oro eba ukwopoi.”
34 E lhes disse: "A minha alma está profundamente triste, numa tristeza mortal. Fiquem aqui e vigiem".
35 E inako tadebu kamaditapu kanibu e ebo mena ubupu manako kwarisiwena wairau ukwapu e Mamai bameya guriguriwena, wagubu ke; “Mamai, berokoi nau karako bananapani ki kau surupi bo?”
35 Indo um pouco mais adiante, prostrou-se e orava para que, se possível, fosse afastada dele aquela hora.
36 Ade wagubu ke; “Mamai, Mamai, kau badidi wainapiyei nuwagi ki kuduba wenayagisi. Nau nuwaboyani kerarai kapa tegebi ki nau eba kubarana wainapakani ki pokere kapa ki wadi kayanuwagi. Ko Mamai, kau kaubo nuwageya ki kwaenuwagi ko eba nau nuwaneya ki kau kwaenuwagi.”
36 E dizia: "Aba, Pai, tudo te é possível. Afasta de mim este cálice; contudo, não seja o que eu quero, mas sim o que tu queres".
37 Iyesu inako guriguriwena manako e ade wirawena bauwena ka e tadeyau kabukabuwa ragidai ki ika ukwa-pamawa emitapu. Emitapu, wade yabuyabutapu, manako e apunu Pita si daikere Saimoni empupu sibu, wagubu ke; “Saimoni, kau ukwerei bo? Nau eba rowarowa kanibuwani ko kau yabu eba tondei.
37 Então, voltou aos seus discípulos e os encontrou dormindo. "Simão", disse ele a Pedro, "você está dormindo? Não pôde vigiar nem por uma hora?
38 Yabu yabu idiwoi ade Mama-nuga God bameya guriguriwogoi da gwede mosi eba baiyagisi wi rabinaga kweyoto wira. Wi nuwaga notaga ka bani kasiyara wainapiyamu ko wi kwakwarepuga ka kasiyarai pa mena.”
38 Vigiem e orem para que não caiam em tentação. O espírito está pronto, mas a carne é fraca. "
39 Iyesu inako tadebu manako wirawena kanibu e Mamai bameya naiya guriguriwena ki kawareya ade guriguriwena.
39 Mais uma vez ele se afastou e orou, repetindo as mesmas palavras.
40 E guriguriwagawa da kamadubu ka e ade wirawena bauwena manako e kowakowaiyoma ki yabu-maga ade bisi kayawena ukwapamawa emitapu. Emitapu ade wade yabu-yabutapu ko mu yona denai e siyamana ki mu babatagubu.
40 Quando voltou, de novo os encontrou dormindo, porque seus olhos estavam pesados. Eles não sabiam o que lhe dizer.
41 Ko Iyesu ade kanibu e Mamai bameya guriguriwagawa da kamadubu manako ade wirawena bauwena ka e kowakowaiyoma ki ade ukwapamawa emitapu. Emitapu ka e tadebu, wagubu ke; “Wi oro mena ukwapamu idiwu. Ko karako kewowena. Kunumau Kawa-puwani Apunai nau marani wana bauwena da nau nidani wagubu apunai baiyagisi nau wadisiniyoto manako iyapana beramaga berokoi ragidai mu idamaga rabineya nau tamusiniyoto.
41 Voltando pela terceira vez, ele lhes disse: "Vocês ainda dormem e descansam? Basta! Chegou a hora! Eis que o Filho do homem está sendo entregue nas mãos dos pecadores.
42 Ki pokere kimuri ubumuri da kaigomu. Nau yogoni wagubu apunai ki burida bauwena empumuri.”
42 Levantem-se e vamos! Aí vem aquele que me trai! "
43 Iyesu yona ki wagawa makeya ka mu apunu Diyudiyasi ika matarau bauwena emupu. E ka Iyesu e tadeyau kabukabuwa ragidai ida esida kewo-wena kerapu apeya ki apunai mosi. Diyu ragidai mu kawakawaimuguma yo Mamanuga God bameya dobopiyamu ragidai yo Mamanuga God e gorai kataimugu ragidai mete kina ki mu iyapana ropani kawaya tonotampu karako ta yo kepata inako temupu apunu Diyudiyasi bananamupu mete bautagubu.
43 Enquanto ele ainda falava, apareceu Judas, um dos Doze. Com ele estava uma multidão armada de espadas e varas, enviada pelos chefes dos sacerdotes, mestres da lei e líderes religiosos.
44 Yawatau ka yogo wagubu apunai ki iyapana ki tadebu, wagubu ke; “Nu kaigamu usi baigamu ki ka wi nau mena emisiniyoi manako apunu ki nau kiyauyauponi ki e wi naigida mena wadumuri dokodoko kaiwagi.”
44 O traidor havia combinado um sinal com eles: "Aquele a quem eu saudar com um beijo, é ele: prendam-no e levem-no em segurança".
45 Apunu Diyudiyasi inako tadebu ki pokere mu karako bautagubu ka e deni mena kanibu Iyesu bameya bauwena manako paraupupu sibu, wagubu ke; “Sidiyei Kabukabuwa Apunai.” E inako wagubu manako Iyesu kiyauyaupupu.
45 Dirigindo-se imediatamente a Jesus, Judas disse: "Mestre! ", e o beijou.
46 E kiyauyaupiyawa emupu ka iyapana ki kaimpu Iyesu wade doko-dokomupu ubumawa.
46 Os homens agarraram Jesus e o prenderam.
47 Ki makeya ka Iyesu mete iwa apunai mosi kereba wadubu iyara apunai ki mosi e wenagui mebu puru. Bidara wadubu apunai ki e ka Mamanuga God bameya dobopiyamu ragidai kawaimaga e bigabigai apunai mosi.
47 Então, um dos que estavam por perto puxou a espada e feriu o servo do sumo sacerdote, decepando-lhe a orelha.
48 Ko Iyesu iyapana ki emitapu manako tadebu, wagubu ke; “Nau ka eba yawiyawirai. Wi ta yo kepata wi tawagau kamaditampena pa baigu-mpena ka baganai ko wi gwede nana ki mete temupu nau yawirani baigubu?
48 Disse Jesus: "Estou eu chefiando alguma rebelião, para que vocês venham me prender com espadas e varas?
49 Nau maramara Mamanuga God e Tawai rabineya wi nidiyekeya kabu-kabuwa tondekeya ko wi badidi pokere mara ki makeya nau eba wadisinimupu? Ko baganai; Mamanuga God e bonanai wainapamawa tagamawa ragidai takari kawaya e yonai oka badidi tampu ki mibai karako wenayagisi.”
49 Todos os dias eu estava com vocês, ensinando no templo, e vocês não me prenderam. Mas as Escrituras precisam ser cumpridas".
50 Iyesu yona ki wagubu wainamupu ka e tadeyau kabukabuwa ragidai kuduba e kamadumpu wakapatagubu kayatagubu.
50 Então todos o abandonaram e fugiram.
51 Ko yaraga mosi aukwara mena utawena ika Iyesu eweya kaniyawa ki iyara ragidai e emupu manako mu e wadamana ki nana wadumupu paeremupu e aukwarai mena wadumupu rika,
51 Um jovem, vestindo apenas um lençol de linho, estava seguindo a Jesus. Quando tentaram prendê-lo,
52 ki pokere apunu ki ni matarau wakapawena kayawena.
52 ele fugiu nu, deixando o lençol para trás.
53 Iyapana ki Iyesu wadumpu dokodoko kayatagubu kaiwa da Mamanuga God bameya dobopiyamu ragidai mu kawaimaga tawaiya bau-tagubu. Diyu ragidai kawakawai-muguma kuduba Iyesu siyamana wirawira ki nana mete ika bautagubu dibimupu idiwa.
53 Levaram Jesus ao sumo sacerdote; e então se reuniram todos os chefes dos sacerdotes, os líderes religiosos e os mestres da lei.
54 Apunu Pita Iyesu eweya weke-wagawa yabadawa da tawa ki kakapareya tewena imatau bauwena manako kanibu iyara ragidai mata pasumpu ika idiwa ki mu paunamugu tondubu mete mata empiyawa tondawa.
54 Pedro o seguiu de longe até o pátio do sumo sacerdote. Sentando-se ali com os guardas, esquentava-se junto ao fogo.
55 Iyapana kawakawai Iyesu siyamana wirawira ki nana ika dibimupu idiwa ki mu nuwamugu e paerei mo kwaene-pamana bananapamana da mu ki pokaiya e minimana po ki nana ko mu kwaenepamawa idiwa ko mibai mo eba bananamupu.
55 Os chefes dos sacerdotes e todo o Sinédrio estavam procurando depoimentos contra Jesus, para que pudessem condená-lo à morte, mas não encontravam nenhum.
56 Iyapana ropani kawaya ubumpu mu mubo nuwamugu nuwa-mugu beratagamawa ko mu rabinamaga ka eba eyaka mena ki pokere mu mibai mo eba bananamupu.
56 Muitos testemunharam falsamente contra ele, mas as declarações deles não eram coerentes.
57 Mu inako tagamawa idiwa da tagamawa idiwa da paunau ka iyapana dai ubumpu bera inako tagubu ke;
57 Então se levantaram alguns e declararam falsamente contra ele:
58 “Apunu yau wagubu ki nu wainamipi, e wagubu ke; ‘Mamanuga God e Tawai iyapana idamugu wadumupu ki nau koritapani manako mara apeya eyaka rabineya ka nau tawa ki waunai ade yadani. Ko tawa nau yadani ki ka eba iyapana mu idamugere wadamu ki maba nau yadani.’ E inako wagubu ki nu wainamipi.”
58 "Nós o ouvimos dizer: ‘Destruirei este templo feito por mãos humanas e em três dias construirei outro, não feito por mãos de homens’ ".
59 Iyapana ki inako tagubu ko mu mete rabinamaga ka eba eyaka mena ki pokere mu mibai mo eba bananamupu.
59 Mas, nem mesmo assim, o depoimento deles era coerente.
60 Ki makeya ka mu kawaimaga ki ubupu Iyesu manupupu, wagubu ke; “Yona mu tagubu ki kau denai mo nuwagi bo pa mena? Kau sisiyagi tagubu ki kau wainapiyei mibai bo bera?”
60 Depois o sumo sacerdote levantou-se diante deles e perguntou a Jesus: "Você não vai responder à acusação que estes lhe fazem? "
61 E inako manupupu ko Iyesu yona denai mo eba wagubu ko pa tondawa ki pokere mu kawaimaga ki ubupu e ade manupupu, wagubu ke; “Mamanuga God si tepapemei e Gubagai ki kau baganai bo? Nu Iya Negeyana Apunai Keriso ki kau baganai? Kau kiya sisiyagi karako matarau nuwagi da nu wainapamu.”
61 Mas Jesus permaneceu em silêncio e nada respondeu. Outra vez o sumo sacerdote lhe perguntou: "Você é o Cristo, o Filho do Deus Bendito? "
62 Mamanuga God bameya dobo-piyamu ragidai kawaimaga yona ki wagubu ka Iyesu denai e sibu, wagubu ke; “Ki ka nau. Nau ka Kunumau Kawapuwani Apunai. Aita ewa ka nau uburani nau Mamai Kasiyarai Kawaya Apunai e idai garu deneya tondoni ki wi nau emisinimuri manako nau kunumau oroguma kawareya ade wirasugani bausugani ki wi nau mete emisinimuri.”
62 "Sou", disse Jesus. "E vereis o Filho do homem assentado à direita do Poderoso vindo com as nuvens do céu".
63 Iyesu yona ki wagawa makeya ka Mamanuga God bameya dobopiyamu ragidai mu kawaimaga ki e yabui dara wirawena manako e ubupu e eya midi tatamai wadubu tegere manako iyapana ika idiwa ki manutapu, wagubu ke; “E yona berawena Mamanuga God e si giripupu ki wi wainamupu bo? E eya wagubu ki pokere yona yau yewe kewowena wainapakani.
63 O sumo sacerdote, rasgando as próprias vestes, perguntou: "Por que precisamos de mais testemunhas?
64 Apunu yau Mamanuga God bameya berawagau ki pokere wi wainapiyamu da nu karako e bameya badidi kwaigamu?” E inako wagubu manako kawakawai ragidai ki kuduba ewapuru mena mu idamaga gurai Iyesu naureya ugwadumpu ragiragi, tagubu ke; “E Mamanuga God e si giripiyau ki pokere e denai karako poyagisi.”
64 Vocês ouviram a blasfêmia. Que acham? " Todos o julgaram digno de morte.
65 Mu inako tagubu manako mu dai kimpu ubumpu Iyesu tepotepopamawa mu idamaga e yabui bodapamawa ade dai e kwanabeya minimawa manako waegeyageyamapamawa, tagamawa ke; “Ki nima nunibu? Kau mibai Mamanuga God e Gubagai ki kau nima nunibu ki e si nuwagi da nu wainapamu.” Ta ragidai dai mete bautagubu e minimawa.
65 Então alguns começaram a cuspir nele; vendaram-lhe os olhos e, dando-lhe murros, diziam: "Profetize! " E os guardas o levaram, dando-lhe tapas.
66 Ki makeya ka apunu Pita ika imatau tondawa manako Mamanuga God bameya dobopiyamu ragidai kawaimaga e bigabigai kwaewagawa munu ridai mosi ika bauwena e em-pupu.
66 Estando Pedro em baixo, no pátio, uma das criadas do sumo sacerdote passou por ali.
67 E Pita ika mata empiyawa tondawa empupu manako yabu doko-dokopupu sibu, wagubu ke; “Kau tawana Nasareta apunumaga Iyesu e mete iwa eminibuwani.”
67 Vendo Pedro a aquecer-se, olhou bem para ele e disse: "Você também estava com Jesus, o Nazareno".
68 Ko Pita denai wagubu bodaboda, wagubu ke; “Kau nima nene nuwegei? Kau yonagi ki nau eba wainapakani.” E inako wagubu manako kipu ubupu kanibu tawa kakapareya uburawa manako ki makeya ka kokoroku wagubu.
68 Contudo ele o negou, dizendo: "Não o conheço, nem sei do que você está falando". E saiu para o alpendre.
69 E ika uburawa ka ridi ki ade bauwena e empupu manako wirawena iyapana ika idiwa ki tadebu, wagubu ke; “Apunu burida ka mu wadumupu apunai ki e mete iwa apunai mosi e kiyabui empakani.”
69 Quando a criada o viu lá, disse novamente aos que estavam por perto: "Esse aí é um deles".
70 E inako wagubu, ko Pita ade wagubu bodaboda.
70 De novo ele negou. Pouco tempo depois, os que estavam sentados ali perto disseram a Pedro: "Certamente você é um deles. Você é galileu! "
71 Apunu Pita yona ki wainapupu ka e midi minibu, wagubu ke; “Apunu ki nene iwagamu ki nau eba kataineya. Mamanuga God e kataiya da nau yona mibai suwagakani.”
71 Ele começou a se amaldiçoar e a jurar: "Não conheço o homem de quem vocês estão falando! "
72 E yona ki wagawa makeya ka e kokoroku ade wagubu wainapupu manako e wenagui paparawena Iyesu naiya badidi wagubu ki wainapupu. Iyesu naiya e inako sibu, wagubu ke; ‘Kemora yau rabineya ka kau mara apeya eyaka nuwogowa bodaboda da kau eba kataigeya nau, ko ki eweya ka kokoroku apeya yagisi manako nawaru puruyagisi.’ Iyesu naiya inako wagubu ki makeya makeya Pita wainapupu manako e rabinai makariwena yadi kipu.
72 E logo o galo cantou pela segunda vez. Então Pedro se lembrou da palavra que Jesus lhe tinha dito: "Antes que duas vezes cante o galo, você me negará três vezes". E se pôs a chorar.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 14, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.