Lucas 4

IYA YONAI (GDN) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Mamanuga God e Keyai Tanai Bagi Kawaya Iyesu rabineya posiwena kasiyara kwebu manako Iyesu awana Diyoudani kamadubu wirawena ki makeya ka Mamanuga God e Keyai ki bauwena e yabiripupu bananapupu iyapana eba idiwu tawaneya ki kaya-tagubu.
1 Jesus, cheio do Espírito Santo, voltou do rio Jordão e foi levado pelo Espírito ao deserto.
2 Mu ika bautagubu ka Berokoi Apunai Seitani ubupu Iyesu bameya bauwena manako mara apunai apeya kewowena (40) ki rabineya ka e maramara Iyesu beraberapiyawa kerapu taisinipiyawa. Mara ki rabineya ka Iyesu bani eba kupawa ko e maramara pa umawa wadawa da ewa wetei mebu.
2 Ali ele foi tentado pelo Diabo durante quarenta dias. Nesse tempo todo ele não comeu nada e depois sentiu fome.
3 E wetei meyawa makeya ka Seitani e bameya bauwena sibu, wagubu ke; “Kau God e Gubagai baganai ki kau nuwagi da bowa yau bani wenayagisi kupi.”
3 Então o Diabo lhe disse: — Se você é o Filho de Deus, mande que esta pedra vire pão.
4 ko Iyesu denai e sibu, wagubu ke: “Mamanuga God e okai mosi inako wagubu ke; ‘Iyapana iyamaga kerarai ka eba bani mena.”
4 Jesus respondeu:
5 Ko Seitani ade ubupu Iyesu yabiri-pupu ewapuru iyarau mo yamupu manako namari maba mo garugaru mena wadubu tawana tawana, madega kauwagau madega posiwagau ki kuduba minibu siwa matarau emupu. Empamawa ka Seitani wirawena Iyesu sibu wagubu ke;
5 Aí o Diabo levou Jesus para o alto, mostrou-lhe num instante todos os reinos do mundo
6 “Gwedegwede bagibagi yau kuduba empiyei ki kasiyarai mete kina ki nau kau negeyani. Yau kuduba ka nau nene ki pokere nau nuwaneya iyapana mo kweyana wainapani ki nau e kweyani.
6 e disse: — Eu lhe darei todo este poder e toda esta riqueza, pois tudo isto me foi dado, e posso dar a quem eu quiser.
7 Ko kau naiya nau parausini nau yabaraneya kwarisinuwagi ramatagi kawareya uburi nau sini tepapi were ewa ki nau bagibagi yau kuduba kau negeyani.”
7 Isto tudo será seu se você se ajoelhar diante de mim e me adorar.
8 ko Iyesu denai e sibu, wagubu ke: “Mamanuga God e okai mosi wagubu ke; ‘Nu Mamanuga God e ebo mena si tepapomu ade e mena notapomu bigabigai kwaigomu.”
8 Jesus respondeu:
9 Berokoi Apunai Seitani Iyesu yonai ki wainapupu bananapupu natere kawaya Diyerusaremu kayatagubu manako e Iyesu wadubu Mamanuga God e Tawai ki tagaiya iyarau yamupu manako sibu, wagubu ke; “Kau God e Gubagai baganai ki kau kwarara yau sikipi wairau uburi.” E inako wagubu, ade wagubu ke;
9 Depois o Diabo o levou a Jerusalém e o colocou na parte mais alta do Templo e disse: — Se você é o Filho de Deus, jogue-se daqui,
10 “God oka yau tapu, wagubu ke;
10 pois as Escrituras Sagradas afirmam: “Deus mandará que os seus anjos cuidem de você.
11 Ade e oka yau mete tapu;
11 Eles vão segurá-lo com as suas mãos, para que nem mesmo os seus pés sejam feridos nas pedras.”
12 ko Iyesu wirawena e empupu manako denai sibu, wagubu ke; “Mamanuga God e okai mosi inako wagubu ke; ‘Wi nau kasiyarani matarau empamana ki nana asusu eba kwaiwogoi.”
12 Então Jesus respondeu:
13 Berokoi Apunai Seitani e Iyesu beraberapiyawa kerapu taisinipiyawa da kewowena manako kamadubu kayawena. Ko e eba deni mena kamadubu kayawena.
13 Quando o Diabo acabou de tentar Jesus de todas as maneiras, foi embora por algum tempo.
14 Mamanuga God e Keyai Tanai Bagi Kawaya Iyesu rabineya posiwena ki kasiyarai pokaiya ka e wirawena tawana Gariri ade kayawena. E ika bauwena ki sisiyai garugaru mena kawayawena kayawena tawana ki rabineya iyapana kuduba wainamupu.
14 Jesus voltou para a região da Galileia, e o poder do Espírito Santo estava com ele. As notícias a respeito dele se espalhavam por toda aquela região.
15 E Diyu ragidai mu gurigurimaga tawai ebo ebo ki rabineya iyapana tadeyawa kabukabuwa umawa ade iyapana kuduba e mamamai tagamawa e si esida mena tepapamawa.
15 Ele ensinava nas sinagogas e era elogiado por todos.
16 Ki eweya ka Iyesu e naiya kwempu kawaya ki wateya natere Nasareta ade bauwena. Aiyata marai ki makeya ka e maramara guriguri tawaiya kayawagawa ki pokere e karako ika Nasareta bauwena ka e inako mete kwaewena guriguri tawaiya yapu. E iyapana paunamugu Mamanuga God e okai mo iyabapana ki nana bagi ubupu,
16 Jesus foi para a cidade de Nazaré, onde havia crescido. No sábado, conforme o seu costume, foi até a sinagoga . Ali ele se levantou para ler as Escrituras Sagradas ,
17 manako mu kaimpu Mamanuga God e bonanai wainapiyawa wagawa apunai Aisaiya takari kawaya oka badidi okapupu wikumupu ki Iyesu kwemupu manako e wiku ki rikapupu wadubu rorona manako yona yau iyabapupu, wagubu ke;
17 e lhe deram o livro do profeta Isaías. Ele abriu o livro e encontrou o lugar onde está escrito assim:
18 ‘Mamanuga God e nau winesinibu, manako e eya Keyai nau rabinaneya tapu minibu siwa da nau kayasugana e yonai bagi kawaya iyapana imagei ragidai tadeyana ki nana. Umatampu dokodoko ragidai mu idamaga kerapumaga rikawagana sisiyai mu tadeyana ki nana ka e nau tonosinibu. Iyapana yabumaga kenewena ki tawana ade empamana ade iyapana bita kawaya wadamu ki bitamaga tekatekawagana ki nana ka nau bausugubuwani.
18 “O Senhor me deu o seu Espírito.
19 Mamanuga God e iyapanaiyoma iyatamana ki marai bauwena ki sisiyai nau mu tadeyani.’
19 e anunciar que chegou o tempo
20 Iyesu oka ki iyabapupu kewowena ade wikupupu tawa ki kawaimaga ade kwebu manako kwarisiwena tondubu. Iyapana kuduba tawa ki rabineya e yabu dokopamawa idiwa,
20 Jesus fechou o livro, entregou-o para o ajudante da sinagoga e sentou-se. Todas as pessoas ali presentes olhavam para Jesus sem desviar os olhos.
21 manako e tadebu, wagubu ke; “Nau oka yau iyabapekeya ki mibai karako wi yabugere makeya makeya matarawena.”
21 Então ele começou a falar. Ele disse:
22 Iyapana kuduba e badidi wagubu ki wainamupu ka mu mamamatagubu mibai ka e yonai ka midiyai kawaya. Ko mu ade notamaga babawena mu mubo mubo tagubu ke; “E ka apunu Diyosepa e gubagai diyayai wainapemei ko e badidi maba yona bagi kawaya inako wagau?”
22 Todos começaram a elogiar Jesus, admirados com a sua maneira agradável e simpática de falar, e diziam: — Ele não é o filho de José?
23 Ko Iyesu denai tadebu, wagubu ke; “Nau kataineya da iyapana tagamu yonai ki wi wirapumuri nau sidimuri, iwagi ke; ‘Iyapana Iyatamiyei Apunai, kau karako kiya iyanuwagi.’ Ade wi yona yau mete sidimuri, iwagi ke; ‘Kau natere Kaponiyamu rabineya badidi kwaenugeya wainamipi ki maba kau karako kau kiya tawanageya yewe mete kwaenuwagi da nu kau eminiyamu.’
23 Então Jesus disse:
24 Ko nau karako kawareya ade suwagani wainapumuri; Mamanuga God e bonanai wainapiyau wagau apunai e ebo tawaneya baiyagisi ki ka e eya iyapanaiyoma e diriwai eba kwae-tagisi.
24 E continuou:
25 Nau nidiyani wainapumuri; Naiya takari kawaya Mamanuga God e bonanai wainapiyawa wagawa apunai Eraidiya tondawa ki makeya ka ridi koboro ropani kawaya tawana Isiraero rabineya idiwa. Kwamura apeya eyaka ade siragamu ida daikere kewowena daikere eyaka mena ki rabineya ka nawaya mo eba bauwena ki pokere tawana kuduba ka kapoi kawaya ubupu.
25 Eu digo a vocês que, de fato, havia muitas viúvas em Israel no tempo do profeta Elias, quando não choveu durante três anos e meio, e houve uma grande fome em toda aquela terra.
26 Koboro taubanuwai ropani kawaya ika mibi wetei idiwa ko Mamanuga God e eba ubupu oragai apunai Eraidiya mu waitamaga nene tonopupu. Pa mena. Ridi kwaiyanai mosi ki tawana Saidoni natere Sarepita rabineya koborowena ki e mena bameya ka e apunu Eraidiya tonopupu.
26 Porém Deus não enviou Elias a nenhuma das viúvas que viviam em Israel, mas somente a uma viúva que morava em Sarepta, perto de Sidom.
27 Ade Mamanuga God e bonanai wainapiyawa wagawa apunai Eraisa tondawa ki makeya ka tawana Isiraero taubanuwai ropani kawaya mu kwakwarepumaga kwatakwatawena. Mu ropani kawaya inako sigiratagubu idiwa ko oragai apunai Eraisa mu mo eba iyatapu ko e ubupu tawana Siriya ragidai mu apunumaga Namani ki e mena iyapupu.” Iyesu inako wagubu.
27 Havia também muitos leprosos em Israel no tempo do profeta Eliseu, mas nenhum deles foi curado. Só Naamã, o sírio, foi curado.
28 Iyapana kuduba guriguri tawai ki rabineya Iyesu yonai wagubu ki waina-mupu ka mu nuwamaga pupuwena,
28 Quando ouviram isso, todos os que estavam na sinagoga ficaram com muita raiva.
29 manako mu kimpu ubumpu e weumpu kwenumpu matarau bautagubu manako tainimupu gari tagaiya kayatagubu. Mu nateremaga ka kweya mo kwauneya ki pokere mu e kwarareya kaupamana ki nana wainamupu.
29 Então se levantaram, arrastaram Jesus para fora da cidade e o levaram até o alto do monte onde a cidade estava construída, para o jogar dali abaixo.
30 Ko Iyesu mu yabumaga minibu manako mu pauna-mugu bauwena kayawena.
30 Mas ele passou pelo meio da multidão e foi embora.
31 Ki eweya ka Iyesu natere Kaponiyamu tawana Gariri rabineya ki kayawena umawa da bauwena manako aiyata marai ki makeya ka e iyapana ika idiwa mete tadeyawa kabukabuwa tondawa.
31 Então Jesus foi para Cafarnaum, uma cidade da região da Galileia. Ali ele ensinava o povo nos sábados.
32 Iyapana kuduba e yonai wainamupu ki mu notamaga kowena kodabamaga kamupu mibai ka e yonai ki kasiyarai ka kawaya.
32 Eles estavam muito admirados com a sua maneira de ensinar, pois Jesus falava com autoridade.
33 Diyu ragidai gurigurimaga tawai ki rabineya ka apunu mosi ika mete kina ki e rabineya kweya kairapu mosi tondawa. Apunu ki Iyesu empupu ka e bonanai ragiragi kawaya kwewena wagubu ke;
33 Havia um homem na sinagoga que estava dominado por um demônio. O homem gritou:
34 “Iyesu tawana Nasareta apunai, kau nu bamanugu badidi kwaenugana ki nana baunugibi? Kau nu giriniyana ki nana baunugibi bo? Nau kataineya kau. Kau ka Mamanuga God e bibi tononibu apunai bagi kawaya.”
34 — Ei, Jesus de Nazaré! O que você quer de nós? Você veio para nos destruir? Sei muito bem quem é você: é o Santo que Deus enviou!
35 E inako wagubu, ko Iyesu keyai berokoi apunu ki rabineya tondawa ki empupu manako siwakekepupu ragiragi kawaya sibu, wagubu ke; “Kau yona kererenuwagi apunu yau kamadi baunuwagi kayanuwagi.” E inako wagubu makeya ka keyai berokoi ki apunu ki wadubu kwisipupu iyapana yabaramugu kwenupupu manako bauwena kayawena. Ko apunu ki bidara mo eba wadubu.
35 Então Jesus ordenou ao demônio: Em frente de todos, o demônio atirou o homem no chão e saiu dele sem lhe causar nenhum ferimento.
36 Iyapana kuduba Iyesu matakira badidi kwaewena ki emupu ka mu notamaga kowena mu mubo mubo kowamuguma mete manu kasiwara-tagubu, tagubu ke; “Yau ka badidi? Yau ka kabuwa waunai mosi bo? Apunu yau e kasiyarai ka kawaya. E keyai berokoi siwakeketamiyau wagau ki ka mu e bonanai wadamu bautagamu kaya-tagamu.”
36 Todos ficaram espantados e diziam uns para os outros: — Que tipo de palavras são essas? Este homem, com autoridade e poder, expulsa os espíritos maus, e eles vão embora.
37 Mu inako tagamawa manako Iyesu badidi kwaewena ki sisiyai tawana ki rabineya tawa tawa kawayawena kayawena.
37 E as notícias a respeito de Jesus se espalharam por toda aquela região.
38 Iyesu Diyu ragidai mu guriguri-maga tawai ki kamadubu manako apunu Saimoni tawaiya kayawena. E ika bauwena ka apunu Saimoni e memenagui ridai ki muyamuyawena ika ukwarawa ki sisiyai mu Iyesu simupu,
38 Jesus saiu da sinagoga e foi até a casa de Simão. A sogra de Simão estava doente, com febre alta; e contaram isso a Jesus.
39 ki pokere e kanibu ridi kebari kawareya ukwarawa ki e madaneya ubupu manako e bonanai ragiragi kawaya sigira ki baiyonopupu. Ki makeya ka ridi ki e muyai ki kewowena manako e deni mena kipu ubupu kanibu mu diriwamaga kwaewena bani dai warapupu tagebu.
39 Aí ele foi, parou ao lado da cama dela e deu uma ordem à febre. A febre saiu da mulher, e, no mesmo instante, ela se levantou e começou a cuidar deles.
40 Kemorawagana kwaewagawa ki makeya ka iyapana ubumpu mu kowa-muguma sigisigirai ropani kawaya sigiramaga ebo ebo ki tetampu Iyesu bameya bautagubu manako e ubupu e idai mu eyaka eyaka kawarimugu tapu da mu kuduba iyatagubu gawarara.
40 Depois de anoitecer , todos os que tinham amigos enfermos, com várias doenças, os levaram a Jesus. Ele pôs as suas mãos sobre cada um deles e os curou.
41 Kweya kairapu iyapana dai rabina-mugu idiwa ki e mete siwakeketapu da mu matarau bautagubu bonanamaga ragiragi kawaya tagubu ke; “Kau ka Mamanuga God e Gubagai.” Kweya kairupu ki mu kataimugu da e ka Keriso ki pokere e mu tatamatapu da mu e sisiyai matarau eba tagamana ki nana.
41 Os demônios saíram de muitas pessoas, gritando: — Você é o Filho de Deus! Eles sabiam que Jesus era o
42 Mu ukwapamawa da nawaru dumai tarawa ki makeya ka Iyesu e eya mena kipu ubupu iyapana kuduba yabumaga sipeya gari tagaiya kayawena. Ko iyapana e kwaenepamawa iwa da bananamupu manako munamupu da e mu eba kamaditamana kayawagana ki nana.
42 Quando amanheceu, Jesus saiu da cidade e foi para um lugar deserto. Mas a multidão começou a procurá-lo, e, quando o encontraram, eles não queriam deixá-lo ir embora.
43 Ko e denai tadebu, wagubu ke; “Iyapana Mamanuga God e gari rabineya e kasiyarai pokaiya idiwana ki yonai bagi kawaya ka nau iyapana tawana tawana kuduba mu mete tadeyana ki nana. Nau Mamai ki nene nau tonosinibu bausugubuwani ki pokere nau yewe mena eba tondoni ko tawana tawana mete kayasugani dimasugoni umoni.”
43 Mas Jesus disse:
44 Iyesu tawana tawana umawa wadawa Diyu ragidai mu gurigurimaga tawai rabineya dimawagawa iyapana tadeyawa kabukabuwa umawa.
44 E ele anunciava a mensagem nas sinagogas de todo o país.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 4, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.