Lucas 2

IYA YONAI (GDN) vs VC

Sair da comparação
VC Versão Católica
1 Mara ki makeya ka apunu kawai mosi si ka Sita Ogatasi yona tono-pupu tawana Roumi rabineya iyapana kuduba mu mubo tawanamugu kayatagamana simaga tamana ki nana wagubu.
1 Naqueles tempos apareceu um decreto de César Augusto, ordenando o recenseamento de toda a terra.
2 Ki makeya ka apunu Kwiriniyasi tawana Siriya kwayuba-piyawa tondawa. Iyapana naiya mu simaga inako eba tamawa,
2 Este recenseamento foi feito antes do governo de Quirino, na Síria.
3 ko mu kawaimaga wagubu ki pokere iyapana tawana tawana idiwa ki karako wira-tagubu mu mubo tawanamugu kaya-tagubu manako simaga ika tamupu.
3 Todos iam alistar-se, cada um na sua cidade.
4 Mara ki makeya ka apunu Diyosepa natere Nasareta tondawa. Natere ki ka tawana Gariri rabineya. Apunu Diyosepa e ka oragai apunai Dewida e momai mosi ki pokere e karako oragai apunai Dewida e naterei si ka Beteriyemu e si ika tarana ki nana kayawena. (Natere Beteriyemu ka tawana Diyudiya rabineya.)
4 Também José subiu da Galiléia, da cidade de Nazaré, à Judéia, à Cidade de Davi, chamada Belém, porque era da casa e família de Davi,
5 — ausente —
5 para se alistar com a sua esposa Maria, que estava grávida.
6 — ausente —
6 Estando eles ali, completaram-se os dias dela.
7 E munu wenapana makarai wainapiyawa ko natere Beteriyemu rabineya ka iyapana posiwena ukwapamana watai pa mena ki pokere mu idiwa da e gubagai amu suwakarai ki wenawena ki ka e ubupu munu ki aukwara pokaiya sikwapupu manako kanibu papa burumakau bani kupamu ki tenamaga mo rabineya tapu ika ukwarawa.
7 E deu à luz seu filho primogênito, e, envolvendo-o em faixas, reclinou-o num presépio; porque não havia lugar para eles na hospedaria.
8 Kemora ki rabineya ka papa sipi baikamutagamawa ragidai dai ika gwabau mu papamuguma kwayuba-tamawa idiwa,
8 Havia nos arredores uns pastores, que vigiavam e guardavam seu rebanho nos campos durante as vigílias da noite.
9 manako Mamanuga God e aneyai mosi mu bamamugu matarawena. Mu aneya ki empamawa idiwa ka Mamanuga God e eya sinini tanai mu kawarimugu kawapu tawana minibu siwa manako mu kudu waina-mupu didiguramaga mete wagubu.
9 Um anjo do Senhor apareceu-lhes e a glória do Senhor refulgiu ao redor deles, e tiveram grande temor.
10 Ko aneya ki mu tadebu, wagubu ke; “Kudu eba wainapiyoi. Nau yona bagi wadubuwani kawapuwani iyapana tawana tawana kuduba wi rabinaga bagiwagana mamamaigamana ki nana.
10 O anjo disse-lhes: Não temais, eis que vos anuncio uma boa nova que será alegria para todo o povo:
11 Kemora yau rabineya ka wi Iya Negeyana Apunai wenawena oragai apunai Dewida e tawaneya. Munu wenawena ki e ka Keriso, wi Kaiwawoga.
11 hoje vos nasceu na Cidade de Davi um Salvador, que é o Cristo Senhor.
12 Ko e badidi maba wenawena ki nau karako wi nidiyani da wi kaiwagi e empumuri mibipumuri; Wi munu wawayai aukwara pokaiya sikwamupu papa burumakau bani kupamu ki tenai rabineya tampu ukwarau ki e kwaenei kwaiwagi.”
12 Isto vos servirá de sinal: achareis um recém-nascido envolto em faixas e posto numa manjedoura.
13 Aneya yona ki wagubu kewowena ka aneya ropani kawaya eba bigabigai kunumau mamataratagubu kawamupu Mamanuga God e si esida tepapamawa, tagamawa ke;
13 E subitamente ao anjo se juntou uma multidão do exército celeste, que louvava a Deus e dizia:
14 “Mamanuga God kunumau esida tondau e mena si nu tepapemei, ade waira kawareya ka e iyapanaiyoma nuwaiya po ki mu kuduba ka nuwabagi rabineya idiwono.”
14 Glória a Deus no mais alto dos céus e na terra paz aos homens, objetos da benevolência {divina}.
15 Aneya ropani kawaya ki inako tagubu ade wiratagubu kunumau kaya-tagubu ka iyapana ika gwabau idiwa ki deni deni tagubu kasiwara, tagubu ke; “Edama, natere Beteriyemu kaigamu da Kaiwawonuga e gwede yonai wagubu ki nu kwaenepamu empamu.”
15 Depois que os anjos os deixaram e voltaram para o céu, falaram os pastores uns com os outros: Vamos até Belém e vejamos o que se realizou e o que o Senhor nos manifestou.
16 Mu inako tagubu manako kimpu ubumpu garugaru mena kayatagubu kaiwa da ridi Meri yo apunu Diyosepa mete kina mu bamamugu bautagubu manako mu munu wawayai ika tena rabineya ukwarawa ki emupu.
16 Foram com grande pressa e acharam Maria e José, e o menino deitado na manjedoura.
17 Mu e emupu ka mu aneya munu ki e yonai badidi tadebu ki mu iyapana ika idiwa kabuwatampu.
17 Vendo-o, contaram o que se lhes havia dito a respeito deste menino.
18 Iyapana yona ki wainamupu ka mu kuduba notamaga kowena kodabamaga kamupu.
18 Todos os que os ouviam admiravam-se das coisas que lhes contavam os pastores.
19 Ko ridi Meri e ka yona ki kuduba wadubu doko e rabineya mena notapiyawa tondawa.
19 Maria conservava todas estas palavras, meditando-as no seu coração.
20 Papa sipi baikamutagamawa ragidai ade wiratagubu kayatagubu. Aneya bauwena mu badidi tadebu ki mu makeya makeya yabumugere emupu ki pokere mu Mamanuga God mamama-pamawa ade e si esida mena tepa-pamawa kaiwa.
20 Voltaram os pastores, glorificando e louvando a Deus por tudo o que tinham ouvido e visto, e que estava de acordo com o que lhes fora dito.
21 Pura eyaka mena kewowena eweya ka mu gubagamaga e kwakwarepui wakapamana ki marai bauwena manako aneya naiya ridi Meri eba romodowena makeya e munu wenapana si Iyesu siyana sibu ki mu makeya makeya kwaetagubu e si Iyesu simupu.
21 Completados que foram os oito dias para ser circuncidado o menino, foi-lhe posto o nome de Jesus, como lhe tinha chamado o anjo, antes de ser concebido no seio materno.
22 Oragai apunai Mosisi e gorai wagubu da ridi munu wenapoto ki ka e pura dai pa tondono manako pura ki kewoyogono makeya ka kiroto uburoto puyo mosi Mamanuga God bameya taroto. Gora inako wagubu ki pokere apunu Diyosepa e wainai Meri mete kina idiwa da gora badidi wagubu ki kwaetagamana marai bauwena ki ka mu munumaga ki wadumpu natere Diyerusaremu kayatagubu manako mu munumaga ki Mamanuga God nene tamupu.
22 Concluídos os dias da sua purificação segundo a Lei de Moisés, levaram-no a Jerusalém para o apresentar ao Senhor,
23 Mu inako kwaetagubu ki mibai ka Mamanuga God e okai mosi wagubu ke; “Munu uratanai amu suwakarai mo wenayagisi ki ka e inai mamai mu munumaga ki yadini Mamanuga God nene tamoto.”
23 conforme o que está escrito na lei do Senhor: Todo primogênito do sexo masculino será consagrado ao Senhor {Ex 13,2};
24 Ade e okai mosi wagubu ke; “Munu wenayagisi ki ka e inai mamai midiwari umago apeya bo midiwari wabarauwa munai apeya inako tepomoto manako Mamanuga God bameya puyo naka-pomoto.” Oka ki inako wagubu ki pokere Iyesu e inai mamai kayatagubu gora badidi wagubu ki makeya kwae-tagubu.
24 e para oferecerem o sacrifício prescrito pela lei do Senhor, um par de rolas ou dois pombinhos.
25 Mara ki makeya ka apunu mosi si ka Simiyoni ika natere Diyerusaremu rabineya tondawa. E ka apunu bagi mosi Mamanuga God mayapiyawa tondawa ki apunai. Mamanuga God uburana tawana Isiraero ragidai waditamana bagi ki marai bauwagana ki nana ki nawanai e tondawa ade Mamanuga God e eya Keyai Tanai Bagi Kawaya ki e rabineya mete minibu siwa.
25 Ora, havia em Jerusalém um homem chamado Simeão. Este homem, justo e piedoso, esperava a consolação de Israel, e o Espírito Santo estava nele.
26 Mamanuga God e Keyai naiya mena e kabuwapupu da nu Kaiwawonuga uburana Keriso tonopana gwaiyabai wagubu ki marai ka apunu Simiyoni e yabere empoto were ewa poyagisi,
26 Fora-lhe revelado pelo Espírito Santo que não morreria sem primeiro ver o Cristo do Senhor.
27 ki pokere Mamanuga God e Keyai ki karako bauwena apunu Simiyoni yabiripupu da e Mamanuga God e Tawai rabineya kanibu. Ki makeya ka Iyesu e inai mamai gora badidi wagubu ki makeya makeya mu munumaga bameya kwaetagamana ki nana ika bautagubu,
27 Impelido pelo Espírito Santo, foi ao templo. E tendo os pais apresentado o menino Jesus, para cumprirem a respeito dele os preceitos da lei,
28 manako apunu Simiyoni mu emitapu ka e kanibu mu munumaga ki wadubu taiyapupu manako Mamanuga God e si esida tepapupu, wagubu ke;
28 tomou-o em seus braços e louvou a Deus nestes termos:
29 “Kaiwawoni, kau naiya nau badidi gwaiyabasinibi ki kau karako makeya kwaenugibi ki pokere karako kau bigabigagi apunai nau eba bodasini ko nau nuwabagi rabineya waira yau kamadani.
29 Agora, Senhor, deixai o vosso servo ir em paz, segundo a vossa palavra.
30 Nu Iya Negeyana Apunai tonopipi ki e karako nau naubo yabunere empuwani.
30 Porque os meus olhos viram a vossa salvação
31 Iyapana kuduba, madega kauwagau madega posiwagau nu iyanuga yawatai ki kau mebi.
31 que preparastes diante de todos os povos,
32 Munu yau pokaiya ka iyapana kwaiyanai ragidai kau tanigi matarau empomoto ade e pokaiya ka kau iyapanagiyoma Isiraero ragidai nu sinuga mete kawayayagisi.”
32 como luz para iluminar as nações, e para a glória de vosso povo de Israel.
33 Iyesu e inai mamai apunu Simiyoni mu munumaga nene badidi wagubu ki wainamupu ka mu notamaga kowena kodabamaga kamupu,
33 Seu pai e sua mãe estavam admirados das coisas que dele se diziam.
34 ko apunu Simiyoni mu emitapu waditapu bagi manako e munu ki inai Meri yona yau sibu, wagubu ke; “Nau nidiyani wainapi; Mamanuga God kau gubagagi yau winepupu da e pokaiya ka tawana Isiraero ragidai ropani kawaya pisipisi-tamini gwepomoto ko ade e pokaiya ka tawana Isiraero ragidai ropani kawaya iya mete yadini. E pokaiya ka Mama-nuga God e nuwaiya badidi wainapiyau ki matarayagisi ko ade iyapana ropani kawaya e mete wereyakaurapomoto.
34 Simeão abençoou-os e disse a Maria, sua mãe: Eis que este menino está destinado a ser uma causa de queda e de soerguimento para muitos homens em Israel, e a ser um sinal que provocará contradições,
35 Iyapana ropani kawaya mu wekemaga ki e matarapoto ko kau kiya ka nuwaboya kawaya mosi aita ewa kau rabinageya ta maba ugwadiniyoto makari negeni.” Apunu Simiyoni inako wagubu.
35 a fim de serem revelados os pensamentos de muitos corações. E uma espada transpassará a tua alma.
36 — ausente —
36 Havia também uma profetisa chamada Ana, filha de Fanuel, da tribo de Aser; era de idade avançada.
37 — ausente —
37 Depois de ter vivido sete anos com seu marido desde a sua virgindade, ficara viúva, e agora com oitenta e quatro anos não se apartava do templo, servindo a Deus noite e dia em jejuns e orações.
38 Apunu Simiyoni ridi Meri siyawa da kewowena ki makeya ka ridi Ana ika mete bauwena manako Mamanuga God paraupupu. Mamanuga God natere Diyerusaremu ragidai iyatamana ki nana ki nawanai ika idiwa ragidai ki mu bamamugu ka e munu ki sisiyai mu tadeyawa.
38 Chegando ela à mesma hora, louvava a Deus e falava de Jesus a todos aqueles que em Jerusalém esperavam a libertação.
39 Apunu Diyosepa e wainai Meri mete kina Mamanuga God e gorai badidi wagubu ki makeya makeya kwaetagubu kewowena ki ka mu kimpu ubumpu wiratagubu mu mubo nateremaga Nasareta tawana Gariri rabineya ki ade kayatagubu.
39 Após terem observado tudo segundo a lei do Senhor, voltaram para a Galiléia, à sua cidade de Nazaré.
40 Mu ika bautagubu idiwa ka mu munumaga ki kawayawagawa yarawa ade Mamanuga God e deni mena wadubu bagi ki pokere e nuwai notai supasupai mena kwaewagawa ade katai ebo ebo e rabineya posiwena.
40 O menino ia crescendo e se fortificava: estava cheio de sabedoria, e a graça de Deus repousava nele.
41 — ausente —
41 Seus pais iam todos os anos a Jerusalém para a festa da Páscoa.
42 — ausente —
42 Tendo ele atingido doze anos, subiram a Jerusalém, segundo o costume da festa.
43 Poraga ki kewowena ka mu ade wiratagubu tawanamugu kayatagubu manako mu wainamupu da mu munu-maga ki iyapana kaparimugu mete ika kawarawa ko ki pa mena. Mu e ika natere Diyerusaremu rabineya kamadumpu kayatagubu.
43 Acabados os dias da festa, quando voltavam, ficou o menino Jesus em Jerusalém, sem que os seus pais o percebessem.
44 Mu kaya-tagubu kaiwa da yawatau ukwapamana kwaetagamawa ka mu munumaga ki eba emupu ki pokere mu kayatagubu tawa tawa ki mu kowamuguma bama-mugu e kwaenepamawa iwa.
44 Pensando que ele estivesse com os seus companheiros de comitiva, andaram caminho de um dia e o buscaram entre os parentes e conhecidos.
45 Mu e kwaenepamawa iwa ko eba banana-mupu ki pokere mu wiratagubu natere Diyerusaremu ade kayatagubu.
45 Mas não o encontrando, voltaram a Jerusalém, à procura dele.
46 Ika bautagubu ka mu e kwaenei kwaene-tagamawa iwa da mara apeya eyaka kewowena eweya ka mu Mamanuga God e Tawai rabineya e ika tondawa emupu. E iyapana tadeyamu kabukabuwa ragidai ki mu paunamugu tondawa mu yonamaga wainapiyawa ade yona denai mu mete manutamiyawa.
46 Três dias depois o acharam no templo, sentado no meio dos doutores, ouvindo-os e interrogando-os.
47 Iyapana kuduba e denai supasupai kawaya wagawa ki wainapamawa ka mu notamaga kowena e nene ebotau wainapamawa.
47 Todos os que o ouviam estavam maravilhados da sabedoria de suas respostas.
48 E inai mamai e kwaenepamawa iwa da iyapana kawakawai ragidai ki mu paunamugu ika tondawa emupu ka mu mete notamaga kowena manako e inai kanibu e bameya bauwena empupu sibu, wagubu ke; “Gubagani, kau gwede nana nu yabunuga minibi kayanugibi? Nau mamagi mete kina nu notanuga kowena kau kwaenegi kwaigemeya.”
48 Quando eles o viram, ficaram admirados. E sua mãe disse-lhe: Meu filho, que nos fizeste?! Eis que teu pai e eu andávamos à tua procura, cheios de aflição.
49 Ko Iyesu denai wagubu ke; “Wi gwede nana nau kwaeneni kwaiga-mawa? Nau Mamai e Tawai rabineya tondana ki nana ko ki wi kataigau bo pa mena?”
49 Respondeu-lhes ele: Por que me procuráveis? Não sabíeis que devo ocupar-me das coisas de meu Pai?
50 Ko e badidi wagubu ki mibai mu eba wainamupu.
50 Eles, porém, não compreenderam o que ele lhes dissera.
51 Iyesu ubupu mu mete kayatagubu sumawa da mu nateremaga Nasareta ki ade bautagubu manako e inai mamai wiwiratamiyawa ade mu umunumaga wadawa tondawa. Ko e inai ka badidi wenawena yau kuduba e ebo mena rabineya notapiyawa tondawa.
51 Em seguida, desceu com eles a Nazaré e lhes era submisso. Sua mãe guardava todas estas coisas no seu coração.
52 Mu munumaga Iyesu kawayawagawa yarawa ade e notai mete kawayawagawa yarawa. Mamanuga God ade iyapana mete kina e nene ebotau wainapamawa ade e mamamai tagamawa.
52 E Jesus crescia em estatura, em sabedoria e graça, diante de Deus e dos homens.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 2, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.