Lucas 19
IYA YONAI (GDN) vs ARA
1 Iyesu natere Diyeriko bauwena ki ka e deni mena kayawagana kwaewagawa.
1 Entrando em Jericó, atravessava Jesus a cidade.
2 Natere ki rabineya ka purapura apunai mosi ika tondawa. E ka iyapana wairamaga denai takesi wadamawa ragidai mu kawaimaga si ka Sakiyasi.
2 Eis que um homem, chamado Zaqueu, maioral dos publicanos e rico,
3 E nuwaiya Iyesu empana ki nana wainapiyawa ko e ka apunu rogobi munta ki pokere iyapana ropani kawaya ika ubumawa ki mu e bodamupu da e Iyesu eba empupu.
3 procurava ver quem era Jesus, mas não podia, por causa da multidão, por ser ele de pequena estatura.
4 Iyesu yawatau yabadawa ki ka apunu Sakiyasi yabiri garupupu Iyesu empana ki nana ripa rowarowai mo yapu kawareya tondubu.
4 Então, correndo adiante, subiu a um sicômoro a fim de vê-lo, porque por ali havia de passar.
5 Iyesu kaniyawa da ripa ki kerareya bauwena ka e pairawena iyarau yabu tapu apunu Sakiyasi ika tondawa empupu manako e sibu, wagubu ke; “Sakiyasi, kau garugaru mena kawari. Nau karako kau tawageya kau mete idiwomu.”
5 Quando Jesus chegou àquele lugar, olhando para cima, disse-lhe: Zaqueu, desce depressa, pois me convém ficar hoje em tua casa.
6 Apunu Sakiyasi yona ki wainapupu ka e garugaru mena wairau kawapu Iyesu diriwai kwaewena manako mibi mamamai bananapupu e tawaiya kayatagubu.
6 Ele desceu a toda a pressa e o recebeu com alegria.
7 Iyesu apunu Sakiyasi tawaiya kayawena ki iyapana emupu manako mu ungwerogwerorotagubu, tagubu ke; “Apunu yau e ka bigibigi apunai ki e tawaiya daiyo kayawena.”
7 Todos os que viram isto murmuravam, dizendo que ele se hospedara com homem pecador.
8 Ko apunu Sakiyasi kipu ubupu Iyesu sibu, wagubu ke; “Kaiwawoni, kau wainapi; Nau gwedegwedeni daikere ki nau karako iyapana imagei ragidai tageyani ade nau iyapana beratapuwani mu gwedegwedemaga kuwasugubuwani ki ka nau denai apeya apeya kawareya mu ade tageyani.”
8 Entrementes, Zaqueu se levantou e disse ao Senhor: Senhor, resolvo dar aos pobres a metade dos meus bens; e, se nalguma coisa tenho defraudado alguém, restituo quatro vezes mais.
9 Apunu Sakiyasi yona inako wagubu wainapupu ka Iyesu denai e sibu, wagubu ke; “Sakiyasi, kau mete kina ka oragai apunai Eburamu e wenai. Kau iyapanagiyoma mete kina wi bamagau ka iya karako bauwena.
9 Então, Jesus lhe disse: Hoje, houve salvação nesta casa, pois que também este é filho de Abraão.
10 — ausente —
10 Porque o Filho do Homem veio buscar e salvar o perdido.
11 — ausente —
11 Ouvindo eles estas coisas, Jesus propôs uma parábola, visto estar perto de Jerusalém e lhes parecer que o reino de Deus havia de manifestar-se imediatamente.
12 “Nau apunu kawai mosi e bususui suwagani wainapumuri; Apunu ki tawana uwama kawaya mo kayawagana da e kaiwawo-wagana ki kasiyarai ika wadana manako ewa ade wirawagana bauwagana ki nana.
12 Então, disse: Certo homem nobre partiu para uma terra distante, com o fim de tomar posse de um reino e voltar.
13 E waunitau kayawagana kwaewagawa makeya ki ka e bigabiga-iyoma ida esida kewowena ki mu nene wagubu bautagubu manako e bowa madai purupupu mu eyaka eyaka tagebu, tadebu, wagubu ke; ‘Wi bowa madai yau tepumuri pokaiya upiwogoi da nau bausugani makeya ki ka nau bowa madai negebuwani ki kawayai empani. Ki kawayawena bo pa mena.’
13 Chamou dez servos seus, confiou-lhes dez minas e disse-lhes: Negociai até que eu volte.
14 Apunu ki kipu ubupu kayawena ko e eya iyapanaiyoma mu nuwamugu ka e pa mena ki pokere mu bibi ragidai tonotampu da e tawana bani kayawena ki mu mete kayatagamana manako tagamana ke; ‘Nu eba nuwanugu apunu yau nu kawainuga uburono.’
14 Mas os seus concidadãos o odiavam e enviaram após ele uma embaixada, dizendo: Não queremos que este reine sobre nós.
15 Mu inako tagubu ko apunu ki e kaiwawo kasiyarai wadubu manako ade wirawena e ebo tawaneya ade bauwena. E ika bauwena ka e garugaru mena e bigabigaiyoma ragidai mu nene wagubu bautagubu manako tadebu, wagubu ke; ‘Nau bowa madai negebuwani ki kawayai wi karako kabuwasinimuri da nau empani.’
15 Quando ele voltou, depois de haver tomado posse do reino, mandou chamar os servos a quem dera o dinheiro, a fim de saber que negócio cada um teria conseguido.
16 Yabiri ubupu apunai ki bauwena e inako sibu, wagubu ke; ‘Kaiwawoni emani, kau bowa madai nau idani rabineya tapi ki pokaiya ka nau upisugekeya da kawareya ade ida esida mena tepuwani karako negeyakani yau kena.’
16 Compareceu o primeiro e disse: Senhor, a tua mina rendeu dez.
17 E yona ki wagubu ka apunu kawai ki denai e sibu, wagubu ke; ‘Kau ka bigabiga apunai bagi upi supasupai mena kwaenugibi apunai. Nau marai munta negebuwani ki kau naigida mena kwayubapiyeya ade kau midigi eba togawena ki pokere nau karako natere ida esida mena kau idageya nakatamakani da kau mu kawaimaga uburi kwayubatamiyowa.’
17 Respondeu-lhe o senhor: Muito bem, servo bom; porque foste fiel no pouco, terás autoridade sobre dez cidades.
18 Ki eweya ka e bigabigai apunai ade mosi bauwena e yabareya ubupu manako sibu, wagubu ke; ‘Kaiwawoni emani, kau bowa madai nau idani rabineya tapi ki pokaiya ka nau upisugekeya da kawareya ade ida daikere tepuwani karako negeyakani yau kena.’
18 Veio o segundo, dizendo: Senhor, a tua mina rendeu cinco.
19 E yona ki wagubu ka apunu kawai ki denai e sibu, wagubu ke; ‘Nau karako natere ida daikere mena kau idageya nakatamakani da kau mu kawaimaga uburi kwayubatamiyowa.’
19 A este disse: Terás autoridade sobre cinco cidades.
20 — ausente —
20 Veio, então, outro, dizendo: Eis aqui, senhor, a tua mina, que eu guardei embrulhada num lenço.
21 — ausente —
21 Pois tive medo de ti, que és homem rigoroso; tiras o que não puseste e ceifas o que não semeaste.
22 Apunu kawai ki yona ki wainapupu ka e denai wagubu ke; ‘Kau paerepipi upi supasupai eba kwaenugibi. Kau kaubo nuwagibi ki pokaiya ka nau karako denai bita kau negeyani. Kau kaubo nuwagibi da gwedegwede eba nau nene ki nau tepakani ade momai nau eba upuwani ki wateya ki nau raupomu-sugakani.
22 Respondeu-lhe: Servo mau, por tua própria boca te condenarei. Sabias que eu sou homem rigoroso, que tiro o que não pus e ceifo o que não semeei;
23 Kau badidi kwaenugubena ki yonai nau karako kau nidiyani; Kau kayanugubena bowa madai kawaya-wagau ki wateya tapena da nau karako wirasugubuwani bausugubuwani ki kau bowa madai dai kawareya nau mete tegebena.’
23 por que não puseste o meu dinheiro no banco? E, então, na minha vinda, o receberia com juros.
24 Apunu kawai ki inako wagubu manako e bigabigaiyoma dai ika ubumawa ki tadebu, wagubu ke; ‘Bowa madai eyaka mena kwebuwani ki wi wadumuri bowa madai ida esida mena tepupu apunai ki e kwemuri.’
24 E disse aos que o assistiam: Tirai-lhe a mina e dai-a ao que tem as dez.
25 Ko mu denai e simupu, tagubu ke; ‘Ko kaiwawonuga, apunu ki ka ororeya mena bowa madai kawaya daganani ida esida mena ki e tepupu kewowena.’
25 Eles ponderaram: Senhor, ele já tem dez.
26 Mu inako tagubu, ko apunu kawai ki denai wagubu ke; ‘Nau nidiyani wainapumuri; Iyapana nima marai munta wadubu ki pokaiya upi naigida mena kwaewagau kwayubapiyau ki kawareya ka e ropani kawaya banana-poto. Ko iyapana nima e bameya marai munta uburau ki kawareya ka e mo eba yadini ade marai munta e bameya uburau ki mete deni mena gogayagisi.’
26 Pois eu vos declaro: a todo o que tem dar-se-lhe-á; mas ao que não tem, o que tem lhe será tirado.
27 E inako wagubu, manako ade tadebu, wagubu ke; ‘Wi karako kaiwagi nau iyaraniyoma ki nau eba kaiwawosugana ki nana tagubu ki mu kuduba tetamuri nau yabuneya yewe namutamuri.’”
27 Quanto, porém, a esses meus inimigos, que não quiseram que eu reinasse sobre eles, trazei-os aqui e executai-os na minha presença.
28 Iyesu yona ki iyapana tadebu kewowena manako yabiriwena natere Diyerusaremu kayawena.
28 E, dito isto, prosseguia Jesus subindo para Jerusalém.
29 E ripa ‘oripi’ wenatagubu kweyai ki kerareya natere Bepage yo Betani bamamugu bauwagana kwaewagawa ki ka e tadeyau kabukabuwa ragidai apeya yabiri tonotapu,
29 Ora, aconteceu que, ao aproximar-se de Betfagé e de Betânia, junto ao monte das Oliveiras, enviou dois de seus discípulos,
30 tadebu, wagubu ke; “Wi yabiriwagi natere buri yabaranugu ki kaiwagi manako wi ika baiwagi ki ka wi papa ‘donki’ mosi taburuba pokaiya kwimupu uburau ki ika empumuri ko papa ‘donki’ ki kawareya ka iyapana mo naiya eba kayawena. Wi papa ki e taburubai rikapumuri manako banana-pumuri kebomuri.
30 dizendo-lhes: Ide à aldeia fronteira e ali, ao entrardes, achareis preso um jumentinho que jamais homem algum montou; soltai-o e trazei-o.
31 Ko iyapana mo wi eminiyoto, yagisi ke; “Wi gwede nana inako kwaiwagamu papa ki e taburubai rikapiyamu,” e inako yagisi ki wi denai e simuri, iwagi ke; “Nu Nidiyau Kabukabuwa Apunai e papa ‘donki’ yau nene wagubu.”
31 Se alguém vos perguntar: Por que o soltais? Respondereis assim: Porque o Senhor precisa dele.
32 Mu kayatagubu kaiwa da buri bautagubu ki ka Iyesu badidi tadebu ki mu makeya makeya bananamupu.
32 E, indo os que foram mandados, acharam segundo lhes dissera Jesus.
33 Mu papa ‘donki’ ki rikapamawa makeya ka papa ki apunai mu tadebu, wagubu ke; “Wi asusu gwede nana baigubu papa ‘donki’ ki taburubai rikapiyamu?”
33 Quando eles estavam soltando o jumentinho, seus donos lhes disseram: Por que o soltais?
34 Ko mu denai tagubu ke; “Nu Nidiyau Kabukabuwa Apunai papa ‘donki’ yau nene wagubu.”
34 Responderam: Porque o Senhor precisa dele.
35 Mu inako tagubu manako papa ‘donki’ ki rika-mupu wadumpu Iyesu bameya kaya-tagubu. Mu ika bautagubu ka mu muga midimaga tatamai rikatampu papa ki tagaiya nakamupu manako Iyesu waitamupu da e yapu papa ‘donki’ ki kawareya tondubu kayawena.
35 Então, o trouxeram e, pondo as suas vestes sobre ele, ajudaram Jesus a montar.
36 E papa ki kawareya kayawena kaniyawa ka iyapana ropani kawaya mu muga midimaga tatamai rikatamawa yawatau nakapamawa manako Iyesu ki kawareya bauwagawa kayawagawa.
36 Indo ele, estendiam no caminho as suas vestes.
37 Iyesu kayawena kaniyawa da ripa ‘oripi’ wenatagubu kweyai ki warateya natere Diyerusaremu deneya surawa ki makeya ka e ewakumapamawa ragidai ropani kawaya mu bonanamaga eyaka mena Mamanuga God e si tepapamawa manako gwedegwede bagibagi mu mubo yabumugere emupu ki nene ka mu e paraupamawa iwa,
37 E, quando se aproximava da descida do monte das Oliveiras, toda a multidão dos discípulos passou, jubilosa, a louvar a Deus em alta voz, por todos os milagres que tinham visto,
38 tagamawa ke;
38 dizendo: Bendito é o Rei que vem em nome do Senhor! Paz no céu e glória nas maiores alturas!
39 Iyapana inako tagubu ki yonai ka Parisi ragidai dai ika ubumawa ki mu wainamupu manako mu kaimpu Iyesu simupu, tagubu ke; “Nidiyei Kabukabuwa Apunai, kau kowakowagiyoma ki ragiragi kawaya tade da mu kerekerere-tagisi.”
39 Ora, alguns dos fariseus lhe disseram em meio à multidão: Mestre, repreende os teus discípulos!
40 Mu inako tagubu, ko Iyesu denai mu tadebu, wagubu ke; “Nau nidiyani wainapumuri; Mu kerekereretagisi ki ka bowa urida ki iyapana maba bonana-maga ragiragi kawaya yona ki tagisi.”
40 Mas ele lhes respondeu: Asseguro-vos que, se eles se calarem, as próprias pedras clamarão.
41 Iyesu natere Diyerusaremu bameya bauwagana kwaewagawa ka e natere ki empupu yadi kipu,
41 Quando ia chegando, vendo a cidade, chorou
42 manako wagubu ke; “Natere Diyerusaremu ragidai, nau nuwaneya po wi nuwabagi rabineya idiwana ki yawatai naigida mena kataigamana ki nana ko wi yabuga kenewena ki pokere wi yawata ki eba empiyamu.
42 e dizia: Ah! Se conheceras por ti mesma, ainda hoje, o que é devido à paz! Mas isto está agora oculto aos teus olhos.
43 Wi iyaraguma ewa baitagisi wi naterega kawaya yau kwagarapomoto. Wi wakapaigamana yawatai kuduba ki mu deni mena bodapomoto manako wi gariga rauru-pomoto.
43 Pois sobre ti virão dias em que os teus inimigos te cercarão de trincheiras e, por todos os lados, te apertarão o cerco;
44 Mamanuga God ubupu wi iyaniyana wadiniyana bagi ki nana wi bamagau bauwena ko wi mara ki eba empamana wainamupu ki pokere wi iyaraguma ki baitagisi imatau wi ridiguma munuguma mete kina kuduba nunimoto isiyanimoto. Wi tawaguma bowa pokaiya waditampu ki kuduba mu wade rorororotamini da bowa eyaka mena kwaitana mo e wateya eba tondono.” Iyesu inako wagubu.
44 e te arrasarão e aos teus filhos dentro de ti; não deixarão em ti pedra sobre pedra, porque não reconheceste a oportunidade da tua visitação.
45 Ki eweya ka Iyesu Mamanuga God e Tawai rabineya kanibu manako iyapana ika deni deni nida kasiwara-tagamawa idiwa ki siwakeketapu.
45 Depois, entrando no templo, expulsou os que ali vendiam,
46 E tadebu, wagubu ke; “Mamanuga God e okai mo inako wagubu ke; ‘Nau Tawani ka guriguri tawai ki rabineya iyapana baitagisi nau bamaneya guriguritogo-mono idiwono.’ Ko wi ka yona ki eba wainapiyamu. Wi ka kuwa ragidai maba maramara tawa yau rabineya wekei gwaiya dibipiyamu idiwu.”
46 dizendo-lhes: Está escrito:
47 Iyesu maramara Mamanuga God e Tawai rabineya iyapana tadeyawa kabukabuwa tondawa. Mamanuga God bameya dobopiyamu ragidai, Mama-nuga God e gorai kataimugu ragidai, ade iyapana kawakawai dai mete kina e minimana po ki yanuwei teyamawa,
47 Diariamente, Jesus ensinava no templo; mas os principais sacerdotes, os escribas e os maiorais do povo procuravam eliminá-lo;
48 ko iyapana pakasi ragidai ropani kawaya e yonai marai kawai badidi wagawa ki kuduba wainapamana wainapamawa ki pokere kawakawai ragidai ki e minimana po ki yawatai mo mu eba bananamupu.
48 contudo, não atinavam em como fazê-lo, porque todo o povo, ao ouvi-lo, ficava dominado por ele.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 19, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.