João 8

IYA YONAI (GDN) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Iyesu ripa ‘oripi’ wenatagubu kweyai ki yapu kayawena ukwapu nawaru puruwena,
1 [Depois todos foram para casa, mas Jesus foi para o monte das Oliveiras.
2 manako ade wirawena Mamanuga God e Tawai ki rabineya bauwena. Bauwena ka iyapana ropani kawaya e bameya bautagubu manako e kwarisiwena tondubu ika yona mu tadeyawa kabukabuwa tondawa.
2 De madrugada ele voltou ao pátio do Templo, e o povo se reuniu em volta dele. Jesus estava sentado, ensinando a todos.
3 Ki makeya ka iyapana kawakawai Mamanuga God e gorai kataimugu ragidai ade Parisi ragidai dai mete kina ridi mosi wadumpu Iyesu bameya bautagubu. Ridi ki ka mibi anikai ko e nobomoi rauru kawakawarapupu apunu mo mete iwa ki mu emupu matara ki pokere mu ridi ki karako wadumpu bautagubu iyapana ropani kawaya ki mu yabaramugu tamupu.
3 Aí alguns mestres da Lei e fariseus levaram a Jesus uma mulher que tinha sido apanhada em adultério e a obrigaram a ficar de pé no meio de todos.
4 Tamupu manako Iyesu simupu, tagubu ke; “Nidiyei Kabukabuwa Apunai, ridi yau ka e nobomoi rauru kawakawarapupu apunu mo mete iwa da nu mu emitampi matara.
4 Eles disseram: — Mestre, esta mulher foi apanhada no ato de adultério.
5 Oragai apunai Mosisi nu goranuga tapu da ridi mosi mibi anikai inako kwaeyagisi ki ka nu bowa pokaiya e miniyamu poyo. Ko kau ridi yau nene badidi wainapiyei? Nu e miniyamu poyo bo pa mena?”
5 De acordo com a Lei que Moisés nos deu, as mulheres adúlteras devem ser mortas a pedradas. Mas o senhor, o que é que diz sobre isso?
6 Mu manu ki tagubu mibai ka mu nuwa-mugu Iyesu yona denai paerepana da mu ki pokaiya e wadamana ki nana wainamupu. Ko Iyesu yona mo eba wagubu ko e kuwena e idai gurai pokaiya waira pa okapiyawa.
6 Eles fizeram essa pergunta para conseguir uma prova contra Jesus, pois queriam acusá-lo. Mas ele se abaixou e começou a escrever no chão com o dedo.
7 Mu e kawareya kawareya ade manupamawa empamawa idiwa ki pokere e pairawena mu emitapu manako tadebu, wagubu ke; “Baganai, kau nima wainapiyei da kau bigigi pa mena ki kau yabiri kiri uburi bowa pokaiya ridi yau mini.”
7 Como eles continuaram a fazer a mesma pergunta, Jesus endireitou o corpo e disse a eles:
8 E inako wagubu manako ade kuwena waira ade pa okapiyawa.
8 Depois abaixou-se outra vez e continuou a escrever no chão.
9 Iyapana e yonai ki wainamupu ka mu eyaka eyaka ridi ki kamadumpu kayatagubu. Kawakawai ragidai mu yabiri kimpu ubumpu kayatagubu manako mu ewamugu ka iyapana kuduba kayatagubu gawarara. Ko ridi ki ebo mena Iyesu mete ika idiwa.
9 Quando ouviram isso, todos foram embora, um por um, começando pelos mais velhos. Ficaram só Jesus e a mulher, e ela continuou ali, de pé.
10 Iyesu ade pairawena manako ridi ki empupu manupupu, wagubu ke; “Ridi, iyapana bani kayatagubu? Karako nima kau nidiyoto wirawira?”
10 Então Jesus endireitou o corpo e disse:
11 Ko ridi ki denai e sibu, wagubu ke; “Kaiwawoni, iyapana mo yewe pa mena.”
11 — Ninguém, senhor! — respondeu ela. Jesus disse:
12 Iyesu iyapana ade tadebu, wagubu ke; “Nau ka iyapana kuduba wi Tanai Negeyakani Apunai. Iyapana nima nau ewaneya yabadini ki ka e sisipu rabineya eba tondono ko e iya yawatai ki taneya maramara tondono kaniyono.”
12 De novo Jesus começou a falar com eles e disse:
13 Parisi ragidai yona ki wainamupu ka mu denai e simupu, tagubu ke; “Kau kiya sisiyagi nuwegei ade kau kiya sigi tepapiyei ki pokere kau yonagi ki mibai pa mena.”
13 Os fariseus disseram a Jesus: — Agora você está falando a favor de você mesmo. Por isso o que você diz não tem valor.
14 Ko Iyesu denai mu ade tadebu, wagubu ke; “Nau niya sisiyani suwagu-buwani ki ka nau eba berasugubuwani mibai ka nau tawana bani were bausugu-buwani ki ade kayasugani ki ka nau naubo mena kataineya. Ko tawana ki wi mo eba kataigau.
14 Jesus respondeu:
15 Wi ka waira yau notai pokaiya nari kasiwaraiwagamu idiwu ko nau wi mo eba nariniyakani.
15 Vocês julgam de modo puramente humano; mas eu não julgo ninguém.
16 Wi bera berokoi kwaiwagamu ki denai mo nau wi nidibena ki ka nau yona mibai mena wi nidibena mibai ka nau Tono-sinibu Apunai badidi kabuwasinibu ki mena nau makeya makeya mena wi nidibena.
16 E, se eu julgar, o meu julgamento é verdadeiro porque não julgo sozinho, pois o Pai, que me enviou, está comigo.
17 Wi wiga goraga rabineya ka mu oka inako tampu, tagubu ke; ‘Iyapana apeya gwede mo ewapuru emupu ki baitagisi ewapuru tagisi matara ki mibai.’
17 Na
18 Ki pokere, wainapumuri; Nau naiya badidi empuwani sisiyai suwagubuwani ki ka eba nau niya mena suwagubuwani ko ki ka ade nau Mamai tonosinibu ki e mete nau sisiyani ki wagubu. Ki pokere, nau yonani yau nidibuwani ki mibai.”
18 Eu dou testemunho a respeito de mim mesmo, e o Pai, que me enviou, também dá testemunho a meu respeito.
19 Iyesu inako wagubu, ko iyapana ki e ade manumupu, tagubu ke; “Ko kau mamagi ka bani?”
19 — Onde está o seu pai? — perguntaram. Jesus respondeu:
20 Iyesu Mamanuga God e Tawai rabineya ‘Puyo Nakapiyamu Wateya’ ika iyapana yona ki tadeyawa kabukabuwa tondawa. Ko e marai eba bauwena ki pokere mu e eba wadumupu.
20 Jesus disse essas coisas quando estava ensinando no pátio do Templo, perto da caixa das ofertas. Ninguém o prendeu porque ainda não tinha chegado a sua hora.
21 Iyesu mu ade tadebu, wagubu ke; “Nau kamadiniyani kayasugani ki ka wi nau kwaeneni kwaiwogoi ko wi beraga berokoi ki pokere wi bigiga pokaiya ka wi aita popoiwagi. Nau kayasugani tawanai ki wi kwaitana eba kaiwagi.”
21 Jesus disse outra vez:
22 Iyesu inako wagubu ki pokere Diyu ragidai mu kawakawaimuguma ubumpu mu mubo deni deni manu kasiwaratagamawa, tagamawa ke; “Nu e eweya eba kaigamana wagubu ki mibai ka badidi? E ebo wadewagana ki yonai wagubu bo?”
22 Os líderes judeus disseram: — Ele diz que nós não podemos ir para onde ele vai! Será que ele vai se matar?
23 Ko Iyesu denai mu tadebu, wagubu ke; “Wi ka waira yau ragidai ko nau ka kunuma apunai. Wi ka yewe wairau wenaigubu ko nau ka pa mena.
23 Jesus continuou:
24 Nau Mamai Tonosinibu Kawapuwani Apunai ka nau baganai ko nau sisiyani ki nau ororeya mena wi nidibuwani kewowena. Wi eba mibipumuri da nau ka eyo ki ka wi wibo paerega pokaiya popoiwagi, ko ki ka wi wibona.”
24 Por isso eu disse que vocês vão morrer sem o perdão dos seus pecados. De fato, morrerão sem o perdão dos seus pecados se não crerem que “
25 Iyesu inako wagubu ko mu e ade manumupu, tagubu ke; “Ko kau ka nima?”
25 — Quem é você? — perguntaram a Jesus. Ele respondeu:
26 E denai mu ade tadebu, wagubu ke; “Ki nau ororeya mena wi nidibuwani kewowena. Nau wi wade supasupaniyana ki nana yona kawaya daganani mo kawareya ade nidiyana wainapakani ko nau Tonosinibu Apunai badidi wagau ki mena nau makeya makeya wi nidiyani. E badidi wagau ki kuduba ka mibai.”
26 Existem muitas coisas a respeito de vocês das quais eu preciso falar e as quais eu preciso julgar. Porém quem me enviou é verdadeiro, e eu digo ao mundo somente o que ele me disse.
27 Iyesu inako wagubu ko mu eba wainamupu da e Mamanuga God nene wagubu ki pokere e mu ade tadebu, wagubu ke;
27 Eles não entenderam que ele estava falando a respeito do Pai.
28 “Wi nau Kunumau Kawapuwani Apunai aita iyarau bagisinimuri makeya ki wi kataiwagi da nau ka eyo. Ki makeya ka wi mete kataiwagi da nau yona kuduba wi nidiyekeya ki ka nau Mamai badidi kabuwasiniyawa ki mena nau makeya makeya wi nidiyekeya.
28 Por isso Jesus disse:
29 Nau Tono-sinibu Apunai e ka maramara nau mete ewapuru idiwei. E nau eba kamadisini-yoto mibai ka nau badidi kwaesugakani ki ka nau e nuwaiya badidi ki mena kwaesugakani.”
29 Quem me enviou está comigo e não me deixou sozinho, pois faço sempre o que lhe agrada.
30 Iyesu yona ki wagubu makeya ka iyapana ropani kawaya e sumamupu.
30 Quando Jesus disse isso, muitos creram nele.
31 Iyesu ubupu Diyu ragidai e sumamupu ki tadebu, wagubu ke; “Wi nau yonani nidibuwani ki makeya makeya kwaiwogoi ki ka wi mibai nau iyapananiyoma.
31 Então Jesus disse para os que creram nele:
32 Ade wi nau yonani nidibuwani ki mibai mete wainapumuri ki ka yona mibai ki uburoto berokoi badidi umanibu dokodoko ki rikapoto manako wadiniyoto bagi.”
32 e conhecerão a verdade, e a verdade os libertará.
33 Iyesu inako wagubu ko mu denai e simupu, tagubu ke; “Nu ka oragai apunai Eburamu e ripakwarakwaraiyoma. Nu ka eba yabayababa da iyapana nu wadinimoto dokodoko manako nu mu bigamaga kwaigomu. Ko kau gwede nana nidiyei da gwede mosi nu umanibu dokodoko? Gwede mosi nu eba umanibu dokodoko wainapemei.”
33 Eles responderam: — Nós somos descendentes de Abraão e nunca fomos escravos de ninguém. Como é que você diz que ficaremos livres?
34 Ko Iyesu denai wagubu ke; “Nau yona mibai wi nidiyani wainapumuri; Iyapana nima bera berokoi kwaewagau ki ka nota berokoi ki e wadubu doko-doko.
34 Jesus disse a eles:
35 Bigabiga mena kwaewagau apunai ki e ka kawai apunai e tawaiya maramara eba tondono. Ko kawai apunai ki e eya gubagai ki e ka mara-mara e mamai tawaiya tondono.
35 O escravo não fica sempre com a família, mas o filho sempre faz parte da família.
36 Ki pokere, Mamanuga God e Gubagai nau uburani nota berokoi wi umanibu dokodoko ki rikapani ki ka nota berokoi ki deni mena kewoyagisi ko ewa mo wi eba umaniyoto dokodoko.
36 Se o Filho os libertar, vocês serão, de fato, livres.
37 Nau kataineya da wi ka oragai apunai Eburamu e momai. Ko nau yonani kabuwaniyakani ki wi rabinagau eba supu ki pokere wi nau susinimana po mete wainapiyamu.
37 Eu sei que vocês são descendentes de Abraão; porém estão tentando me matar porque não aceitam os meus ensinamentos.
38 Nau Mamai badidi kabuwasinibu ki makeya makeya nau wi nidiyakani ko wi wibo mamaga badidi nidiyau ki mena wi makeya makeya kwaiwagamu.”
38 Eu falo das coisas que o meu Pai me mostrou, mas vocês fazem o que aprenderam com o pai de vocês.
39 Iyesu inako wagubu ko mu denai tagubu ke; “Nu mamanuga ka Eburamu.”
39 — O nosso pai é Abraão! — responderam eles. Então Jesus disse:
40 Nau Mamai yona mibai mena nau sidibu ki mena nau wi nidiyakani ko wi nau susinimana po ki nana waina-piyamu. Oragai apunai Eburamu bera inako mo eba kwaewena,
40 Mas eu lhes tenho dito a verdade que ouvi de Deus, e assim mesmo vocês estão tentando me matar. Abraão nunca fez uma coisa assim!
41 ki pokere wi mamaga ka eba Eburamu. Wi mamaga ka apunu kudubai mosi. E berai badidi kwaewagau kabuwaniyau ki wi karako makeya makeya kwaiwagamu.”
41 Vocês estão fazendo o que o pai de vocês fez. Eles responderam: — Nós não somos filhos ilegítimos; nós temos um Pai, que é Deus!
42 Ko Iyesu denai mu tadebu, wagubu ke; “Wi Mamanuga God e munuiyoma maba idimpibena ki ka wi nuwaga notaga nau bamaneya tondibena, mibai ka nau naubo asusu eba bausugubuwani ko nau Mamai nau tonosinibu yewe kawapuwani.
42 Jesus disse a eles:
43 Nau nidiyani wainapumuri; Wi mamaga ka wi wenaguga bodapupu ki pokere nau yonani suwagakani ki wi naigida eba wainapiyamu.
43 Por que é que vocês não entendem o que eu digo? É porque não querem ouvir a minha mensagem.
44 Wi mamaga ka Berokoi Apunai Seitani ki pokere wi nuwagau ka e badidi kwaewagau ki wi kawareya inako mete kwaiwagamana waina-piyamu. Berokoi Apunai Seitani e ka kerareya mena minimini popo kwae-wagawa. E ka yona bera kuduba ki mamai, mibai ka e rabineya ka bera mena posiwena.
44 Vocês são filhos do Diabo e querem fazer o que o pai de vocês quer. Desde a criação do mundo ele foi assassino e nunca esteve do lado da verdade porque nele não existe verdade. Quando o Diabo mente, está apenas fazendo o que é o seu costume, pois é mentiroso e é o pai de todas as mentiras.
45 Nau yona mibai mena wi nidiyakani ko wi ubumu wi mamaga Seitani e diriwai mena kwaiwagamu ki pokere nau yonani ki wi eba sumapiyamu.
45 Mas, porque eu digo a verdade, vocês não creem em mim.
46 Nau bera berokoi mo eba kwaesugubuwani emisinimupu. Nau yona mibai mena wi nidiyekeya ki pokere wi nau sumasini-mpena, ko wi nau eba sumasiniyamu.
46 Qual de vocês pode provar que eu tenho algum pecado? Se digo a verdade, por que não creem em mim?
47 Mamanuga God e munuiyoma ki mu ka e yonai wainapomono sumapomono. Ko wi ka eba e munuiyoma ki pokere e yonai ki wi mete eba wainapamana sumapamana wainapiyamu.”
47 A pessoa que é de Deus escuta as palavras de Deus. Vocês não escutam as palavras de Deus porque vocês não são dele.
48 Iyesu inako wagubu, ko Diyu ragidai gagayatagubu manako denai tagubu ke; “Nu mibai iwegemei; Kau ka tawana Sameriya ragidai mu apunu-maga mosi. Kau rabinageya ka kweya kairapu mosi tawawena tondau.”
48 Eles disseram a Jesus: — Por acaso não temos razão quando dizemos que você é
49 Mu inako tagubu, ko Iyesu denai mu tadebu, wagubu ke; “Kweya kairapu mosi nau rabinaneya eba tondau. Nau Mamai God e si mena nau tepapakani ko wi ubumu nau sini kaupiyamu.
49 Jesus respondeu:
50 Nau ka eba iyapana nau sini tepapamana ki nana suwagakani. Nau Mamai e mena nau sini tepapiyau ko ki e ewa nau nene uburoto yagisi.
50 Não procuro conseguir elogios para mim mesmo; mas existe alguém que procura consegui-los para mim, e ele é o Juiz.
51 Nau yona mibai wi nidiyani wainapumuri; Iyapana nima nau yonani wainapoto makeya makeya kwaeyagisi ki ka karako ade aita ewa ki e eba poyagisi.”
51 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: quem obedecer aos meus ensinamentos não morrerá nunca.
52 Diyu ragidai yona ki wainamupu ka mu Iyesu kawareya ade kirapamawa, tagamawa ke; “Karako ka nu kataigibi kewowena da keyai berokoi mosi kau rabinageya tondau. Oragai apunai Eburamu e powena ade Mamanuga God e bonanai wainapamawa tagamawa ragidai ki mu mete popotagubu gawarara ko kau nuwagibi da, ‘Iyapana nima nau yonani wainapoto makeya makeya kwaeyagisi ki ka e eba poyagisi’, kau inako nuwagibi ki badidi maba?
52 Então eles disseram: — Agora temos a certeza de que você está dominado por um demônio! Abraão e todos os
53 Nu ripakwarakwaranuga kawai Eburamu e ka naiya takari kawaya mena powena ade Mamanuga God e bonanai waina-pamawa tagamawa ragidai ki mu mete popotagubu gawarara. Ko kau ka nima? Kau wainapiyei da mu kuduba ka kau kobageya bo? Nu wainapemei da kau kiya kawai gisipiyei.”
53 Será que você é mais importante do que Abraão, o nosso pai, que morreu? E os profetas também morreram! Quem você pensa que é?
54 — ausente —
54 Ele respondeu:
55 — ausente —
55 Vocês nunca conheceram a Deus, mas eu o conheço. Se eu disser que não o conheço, serei mentiroso como vocês; mas eu o conheço e obedeço ao que ele manda.
56 Wi ripakwarakwaraga Eburamu nau wenasugana yonai takari kawaya wainapupu ki ka e nau nene mamamawena. Ade e nau wenasugu-buwani emisinibu ki ka e ade mamama kawaya daganani mete wainapupu.”
56 Abraão, o pai de vocês, ficou alegre ao ver o tempo da minha vinda. Ele viu esse tempo e ficou feliz.
57 Diyu ragidai yona ki wainamupu ka mu Iyesu kawareya ade kirapamawa, tagamawa ke; “Kau ka munu waunai. Kau kwamuragi ka eba apunai apeya ade ida esida mena (50) kewowena. Oragai apunai Eburamu e ka ororeya mena powena were kau wenanugibi ko kau e matarau empipi nuwegei?”
57 — Você não tem nem cinquenta anos e viu Abraão? — perguntaram eles.
58 Mu inako tagubu ko Iyesu denai wagubu ke; “Nau yona mibai wi nidiyani wainapumuri; Oragai apunai Eburamu eba wenawena makeya ki ka nau tondekeya yabedekeya da karako.”
58 — Eu afirmo a vocês que isto é verdade: antes de Abraão nascer, “ — respondeu Jesus.
59 Iyesu yona ki wagawa ka iyapana e bowa were minimana po kwaetagubu. Ko e weki gwaiya Mamanuga God e Tawai ki kamadubu bauwena kayawena.
59 Então eles pegaram pedras para atirar em Jesus, mas ele se escondeu e saiu do pátio do Templo.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 8, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.