João 4

IYA YONAI (GDN) vs ARA

Sair da comparação
ARA Almeida Revista e Atualizada 1993
1 — ausente —
1 Quando, pois, o Senhor veio a saber que os fariseus tinham ouvido dizer que ele, Jesus, fazia e batizava mais discípulos que João
2 — ausente —
2 (se bem que Jesus mesmo não batizava, e sim os seus discípulos),
3 — ausente —
3 deixou a Judeia, retirando-se outra vez para a Galileia.
4 Tawana Diyudiya yo Gariri paunau ka tawana Sameriya. Iyesu nuwaiya ka tawana ki mete kayawagana waina-pupu,
4 E era-lhe necessário atravessar a província de Samaria.
5 — ausente —
5 Chegou, pois, a uma cidade samaritana, chamada Sicar, perto das terras que Jacó dera a seu filho José.
6 — ausente —
6 Estava ali a fonte de Jacó. Cansado da viagem, assentara-se Jesus junto à fonte, por volta da hora sexta.
7 — ausente —
7 Nisto, veio uma mulher samaritana tirar água. Disse-lhe Jesus: Dá-me de beber.
8 — ausente —
8 Pois seus discípulos tinham ido à cidade para comprar alimentos.
9 Karako ka Diyu ragidai yo tawana Sameriya ragidai mu rabinamaga ka mubo mubo eba eyaka mena ki pokere ridi ki denai Iyesu sibu, wagubu ke; “Kau ka Diyu apunai ko nau ka Sameriya ridai. Kau badidi pokere nau awana miniyana negeyana nuwegei?”
9 Então, lhe disse a mulher samaritana: Como, sendo tu judeu, pedes de beber a mim, que sou mulher samaritana (porque os judeus não se dão com os samaritanos )?
10 E inako wagubu ko Iyesu denai wagubu ke; “Mamanuga God e puyo kau negeyana wagubu ki kau katainugubena ade nau karako awana miniyana tegeyana nidibuwani apunai nau mete kataisinibena ki kau nau genesinibena manako nau iya maramara idiwana ki awanai kau negebena.”
10 Replicou-lhe Jesus: Se conheceras o dom de Deus e quem é o que te pede: dá-me de beber, tu lhe pedirias, e ele te daria água viva.
11 Iyesu inako wagubu manako ridi ki e ade sibu, wagubu ke; “Bada, uruba yau ka rowarowa kawaya ko kau awana kororai mo eba wadibi. Iya awanai nene nuwagibi ki kau badidi maba mini?
11 Respondeu-lhe ela: Senhor, tu não tens com que a tirar, e o poço é fundo; onde, pois, tens a água viva?
12 Nu ripakwarakwaranuga Diyaikapu awana usirai yau ukwapupu manako e eya munuiyoma ade e papaiyoma mete kina awana yau kubamawa. Ko kau karako nuwegei da kau ka nu kawainuga Diyaikapu e maba ko ade esida bo?”
12 És tu, porventura, maior do que Jacó, o nosso pai, que nos deu o poço, do qual ele mesmo bebeu, e, bem assim, seus filhos, e seu gado?
13 Ridi ki inako wagubu ko Iyesu e ade sibu, wagubu ke; “Iyapana nima awana yau kuburoto ki ka e aita awana gobai ade yogono.
13 Afirmou-lhe Jesus: Quem beber desta água tornará a ter sede;
14 Ko iyapana nima awana nau kweyani ki kuburoto ki ka e aita ewa awana gobai eba yogono. Awana nau e kweyani ki aita e rabineya awana yabai maba maramara usirapono manako e iya maramara tondono kaniyono.”
14 aquele, porém, que beber da água que eu lhe der nunca mais terá sede; pelo contrário, a água que eu lhe der será nele uma fonte a jorrar para a vida eterna.
15 Ridi ki yona ki wainapupu ka e denai Iyesu sibu, wagubu ke; “Bada, kau awanagi ki mini tege kubarani da nau awana gobani eba yogono manako ewa awana yau ki kai mo eba umoni.”
15 Disse-lhe a mulher: Senhor, dá-me dessa água para que eu não mais tenha sede, nem precise vir aqui buscá-la.
16 Ko Iyesu denai e sibu, wagubu ke; “Kau kayanuwagi kau nobomogi siyo bananapi mete ewapuru nau bamaneya baiwagi.”
16 Disse-lhe Jesus: Vai, chama teu marido e vem cá;
17 “Nau nobomoni pa mena.”
17 ao que lhe respondeu a mulher: Não tenho marido. Replicou-lhe Jesus: Bem disseste, não tenho marido;
18 manako Iyesu denai wagubu ke; “Kau yona mibai nuwagibi. Kau karako nobomogi pa mena. Kau naiya apunu ida daikere mena tauwapi da kamaditapi ko apunu karako mete iwu ki e ka eba kau nobomogi.”
18 porque cinco maridos já tiveste, e esse que agora tens não é teu marido; isto disseste com verdade.
19 Ridi ki e eya sisiyai siyawa ki wainapupu ka e denai wagubu ke; “Sidiyei Kabukabuwa Apunai, nau wainapakani da kau ka Mamanuga God e bonanai wainapiyei nuwegei apunai mosi.
19 Senhor, disse-lhe a mulher, vejo que tu és profeta.
20 Nu Sameriya ragidai nu ripakwarakwaranuguma kweya yau kawareya Mamanuga God bameya guriguritagamawa idiwa. Ko wi Diyu ragidai wi iwagamu da Mamanuga God e si tepapamana watai ka natere Diyerusaremu rabineya.”
20 Nossos pais adoravam neste monte; vós, entretanto, dizeis que em Jerusalém é o lugar onde se deve adorar.
21 — ausente —
21 Disse-lhe Jesus: Mulher, podes crer-me que a hora vem, quando nem neste monte, nem em Jerusalém adorareis o Pai.
22 — ausente —
22 Vós adorais o que não conheceis; nós adoramos o que conhecemos, porque a salvação vem dos judeus.
23 — ausente —
23 Mas vem a hora e já chegou, em que os verdadeiros adoradores adorarão o Pai em espírito e em verdade; porque são estes que o Pai procura para seus adoradores.
24 — ausente —
24 Deus é espírito; e importa que os seus adoradores o adorem em espírito e em verdade.
25 Iyesu inako wagubu manako ridi ki denai wagubu ke; “Nau kataineya da Mesaiya ki ka nu Iya Negeyana Apunai Keriso e baiyagisi ki ka e iya waunai wadamana yonai ki kuduba nu ka-buwaniyoto.”
25 Eu sei, respondeu a mulher, que há de vir o Messias, chamado Cristo; quando ele vier, nos anunciará todas as coisas.
26 Ko Iyesu denai wagubu ke; “Iya Negeyana Apunai ki karako bauwena kau mete yonaigemei nau yau kena.”
26 Disse-lhe Jesus: Eu o sou, eu que falo contigo.
27 Ki makeya ka e tadeyau kabu-kabuwa ragidai ade wiratagubu bau-tagubu. Mu Iyesu ridi ki mete yona-tagamawa emitampu ki ka mu baba-tagubu ko mu yona mo e eba simupu; ‘Kau nuwageya gwede?’ bo ‘Kau badidi pokere ridi ki mete yonaiwagamu?’ Mu inako mo eba manumupu.
27 Neste ponto, chegaram os seus discípulos e se admiraram de que estivesse falando com uma mulher; todavia, nenhum lhe disse: Que perguntas? Ou: Por que falas com ela?
28 Ridi ki awana kororai ika kama-dubu manako wirawena garugaru mena natere ki kayawena iyapana ika idiwa tadebu, wagubu ke;
28 Quanto à mulher, deixou o seu cântaro, foi à cidade e disse àqueles homens:
29 “Kebomuri da apunu mosi nau naiya badidi kwae-sugekeya ki sisiyai kuduba matarau nau sidibu ki empumuri. E ka nu Iya Negeyana Apunai Keriso burida ba bauwena bo?”
29 Vinde comigo e vede um homem que me disse tudo quanto tenho feito. Será este, porventura, o Cristo?!
30 Ridi ki inako wagubu manako e iyapana bananatapu Iyesu bameya kayatagubu.
30 Saíram, pois, da cidade e vieram ter com ele.
31 Iyapana ki waunai kebomawa makeya ka Iyesu e tadeyau kabukabuwa ragidai ika bani waramupu manako Iyesu simupu, tagubu ke; “Nidiyei Kabukabuwa Apunai, kau yabi bani dai kupi.”
31 Nesse ínterim, os discípulos lhe rogavam, dizendo: Mestre, come!
32 Ko e denai mu tadebu, wagubu ke; “Nau naubo banini dai nau bamaneya uburau ko bani ki wi eba kataigau.”
32 Mas ele lhes disse: Uma comida tenho para comer, que vós não conheceis.
33 Mu wainamupu da e pa bani kaina nene wagubu ki pokere mu mubo manu kasiwaratagubu, tagubu ke; “Iyapana mo bani dai tepupu bauwena e kwebu bo?”
33 Diziam, então, os discípulos uns aos outros: Ter-lhe-ia, porventura, alguém trazido o que comer?
34 Ko Iyesu denai wagubu ke; “Nau banini ka nau Mamai God e badidi wagubu ki kuduba nau kwaesugani ade e upi tegebu ki kuduba nau kewopani. Nau banini ka ki kena.
34 Disse-lhes Jesus: A minha comida consiste em fazer a vontade daquele que me enviou e realizar a sua obra.
35 Wi iwagamu da; ‘Siragamu apeya apeya kewoyagisi ki ka maura marai baiyagisi’. Ko nau waigugu mo suwagani wainapumuri; Wi yabuga kokora empumuri. Bani kuduba wana raiwena da raupomuigomu.
35 Não dizeis vós que ainda há quatro meses até à ceifa? Eu, porém, vos digo: erguei os olhos e vede os campos, pois já branquejam para a ceifa.
36 Raupomutagamu ragidai ka aita denai gwede bagi mosi yadini, mibai ka maramara idiwana kaiwana bani ki mu tepiyamu. Ko upitagamu ragidai ade raupomutagamu ragidai ki ka aita ewa ka mu ewapuru mena mamamatogo-mono idiwono.
36 O ceifeiro recebe desde já a recompensa e entesoura o seu fruto para a vida eterna; e, dessarte, se alegram tanto o semeador como o ceifeiro.
37 Wi iwagamu da; ‘Apunu mosi upiyagisi ade mosi raupomuyagisi’. Wi inako iwagamu ki ka wi yona mibai iwagamu.
37 Pois, no caso, é verdadeiro o ditado: Um é o semeador, e outro é o ceifeiro.
38 Kokora ki nau wi raupomuigamana ki nana tononiyani kokora ki ka iyapana dai ki naiya mena upitagubu ko wi ka bani ki pa irimagere mena raupomuiwagi.”
38 Eu vos enviei para ceifar o que não semeastes; outros trabalharam, e vós entrastes no seu trabalho.
39 — ausente —
39 Muitos samaritanos daquela cidade creram nele, em virtude do testemunho da mulher, que anunciara: Ele me disse tudo quanto tenho feito.
40 — ausente —
40 Vindo, pois, os samaritanos ter com Jesus, pediam-lhe que permanecesse com eles; e ficou ali dois dias.
41 Iyesu Mamanuga God e yonai ika Sameriya rabineya iyapana tadeyawa kabukabuwa tondawa da kamadubu ka mu ropani kawaya e yonai sumamupu,
41 Muitos outros creram nele, por causa da sua palavra,
42 manako mu ridi ki simupu, tagubu ke; “Kau naiya nidibi ko karako ka nu e yonai nu nubo wenagunugere waina-mipi ki pokere nu e sumapemei. E ka iyapana kuduba, madega kauwagau madega posiwagau nu Iya Negeyana Apunai ki ba bauwena yau kena.”
42 e diziam à mulher: Já agora não é pelo que disseste que nós cremos; mas porque nós mesmos temos ouvido e sabemos que este é verdadeiramente o Salvador do mundo.
43 Mara apeya ki kewowena eweya ka Iyesu tawana ki kamadubu manako tawana Gariri kayawena.
43 Passados dois dias, partiu dali para a Galileia.
44 E iyapana naiya tadebu, wagubu ke; ‘Mamanuga God e bonanai wainapiyau wagau apunai ki tawana tawana umono da iyapana e diriwai kwaetogomono ko e ebo tawaneya baiyagisi ki ka e eya iyapanaiyoma e diriwai eba kwaetagisi.’
44 Porque o mesmo Jesus testemunhou que um profeta não tem honras na sua própria terra.
45 Iyesu iyapana naiya inako tadebu ko e karako tawana Gariri bauwena ki ka e eya iyapanaiyoma ika idiwa e diriwai mete kwaetagubu. E natere Diyerusa-remu rabineya ‘Mamanuga God Nu Raurunibu Poragai’ ki kawareya badidi kwaewagawa ki mu mubo yabumugere emupu kewowena ki pokere mu karako e mamamai kwaetagamawa.
45 Assim, quando chegou à Galileia, os galileus o receberam, porque viram todas as coisas que ele fizera em Jerusalém, por ocasião da festa, à qual eles também tinham comparecido.
46 Iyesu ika tondawa da kamadubu, manako wirawena natere Kaina ade kayawena. Natere Kaina rabineya ka e naiya awana kasiga mo wirapupu manako awana ‘waeni’ wenapupu ki tawanai. Natere ki rabineya ka apunu kawai mosi ika bauwena ki e gubagai sigira kawaya mo ukwarawa. Ko e gubagai ki natere Kaina rabineya eba tondawa ko e natere Kaponiyamu tondawa.
46 Dirigiu-se, de novo, a Caná da Galileia, onde da água fizera vinho. Ora, havia um oficial do rei, cujo filho estava doente em Cafarnaum.
47 Apunu ki Iyesu ika bau-wena sisiyai wainapupu ka e kayawena e bameya bauwena manako sibu, wagubu ke; “Nau gubagani sigirawena powagana kwaewagau ki pokere kau nau mete kaigamu natere Kaponiyamu manako nau gubagani iyapi.”
47 Tendo ouvido dizer que Jesus viera da Judeia para a Galileia, foi ter com ele e lhe rogou que descesse para curar seu filho, que estava à morte.
48 Ko Iyesu denai wagubu ke; “Wi nau matakirani empiyamu ki wi nau sumasiniyamu ko wi nau matakirani eba empiyamu ki wi nau eba sumasiniyamu.”
48 Então, Jesus lhe disse: Se, porventura, não virdes sinais e prodígios, de modo nenhum crereis.
49 Iyesu inako wagubu ko apunu ki e ade sibu, wagubu ke; “Kaiwawoni, nau yona mibai kau nidiyakani; Nau gubagani powagana kwaewagau ki pokere garugaru mena yabi da nau mete kaigamu.”
49 Rogou-lhe o oficial: Senhor, desce, antes que meu filho morra.
50 Apunu ki yona ki kawareya inako wagubu ki pokere Iyesu e empupu, manako denai sibu, wagubu ke; “Kau gubagagi eba poyagisi. Kau wiranuwagi kau kaubo tawageya kayanuwagi.”
50 Vai, disse-lhe Jesus; teu filho vive. O homem creu na palavra de Jesus e partiu.
51 E kayawena kaniyawa da yawatau ka e kowakowaiyoma dai ki natere Kaponiyamu were bibi bau-tagubu, tagubu ke; “Kau gubagagi iyawena tondau.”
51 Já ele descia, quando os seus servos lhe vieram ao encontro, anunciando-lhe que o seu filho vivia.
52 Munu ki e mamai yona ki waina-pupu ka e bibi bautagubu ragidai ki denai manutapu, wagubu ke; “E gwede mara iyawena?”
52 Então, indagou deles a que hora o seu filho se sentira melhor. Informaram: Ontem, à hora sétima a febre o deixou.
53 Munu ki e mamai yona ki wainapupu ka e notai wagubu ke; “Akae, mara yomi madega napusi eyaka mena ki makeya ka Iyesu nau sidibu, wagubu ke; ‘Kau gubagagi eba poyagisi.” E notai ki notapiyawa kaniyawa da e tawaiya bauwena ki ka e eya ade e wainai ade e munuiyoma kuduba mete kina Iyesu sumamupu.
53 Com isto, reconheceu o pai ser aquela precisamente a hora em que Jesus lhe dissera: Teu filho vive; e creu ele e toda a sua casa.
54 Iyesu karako tawana Gariri tondawa. Naiya mena, e tawana Diyudiya eba kayawena ki makeya, ka e awana ‘waeni’ ki matakirai ika kwae-wena. Ko e karako ade bauwena ka e munu iyapupu ki matakirai kwaewena.
54 Foi este o segundo sinal que fez Jesus, depois de vir da Judeia para a Galileia.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 4, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.