João 3
IYA YONAI (GDN) vs NVT
1 Apunu mo si ka Nikodimasi. E ka Parisi apunai Diyu ragidai mu kawaimaga mosi.
1 Havia um fariseu chamado Nicodemos, líder religioso entre os judeus.
2 Kemora mo rabineya ka e Iyesu bameya bauwena manako sibu, wagubu ke; “Nidiyei Kabukabuwa Apunai, nu katainugu da Mamanuga God kau winenibu manako kau e yonai nu kabuwaniyana ki nana baunugibi. E kasiyarai kau eba negebena ki ka matakira kawakawaya kwaenugei ki kau eba kwaenugubena.”
2 Certa noite, veio falar com Jesus e disse: “Rabi, todos nós sabemos que Deus enviou o senhor para nos ensinar. Seus sinais são prova de que Deus está com o senhor”.
3 Apunu Nikodimasi inako wagubu, ko Iyesu denai e sibu, wagubu ke; “Nau yona mibai kau nidiyani wainapi; Kau wena waunai wenanuwagi ki kau aita Mamanuga God e gari rabineya mara-mara tondowa kaniyowa. Ko kau wena waunai inako eba wenanuwagi ki kau iya waunai ki eba wadi ade Mamanuga God e kasiyarai pokaiya e gari rabineya maramara eba tondowa kaniyowa.”
3 Jesus respondeu: “Eu lhe digo a verdade: quem não nascer de novo, não verá o reino de Deus”.
4 Iyesu inako wagubu wainapupu ka apunu Nikodimasi babawena manako e denai wagubu ke; “Nau ka apunu kawaya ko nau badidi maba ade wenasugani? Nau inani rabineya tesugani ade wena-sugani bo?”
4 “Como pode um homem velho nascer de novo?”, perguntou Nicodemos. “Acaso ele pode voltar ao ventre da mãe e nascer uma segunda vez?”
5 Ko Iyesu ade wagubu ke; “Nau yona mibai kau nidiyani wainapi; Kau awana ade Mamanuga God e eya Keyai ki kasiyarai pokaiya eba wenanuwagi ki kau Mamanuga God e gari rabineya eba kaniyo.
5 Jesus respondeu: “Eu lhe digo a verdade: ninguém pode entrar no reino de Deus sem nascer da água e do Espírito.
6 Nu inanuguma mamanuguma mu ka nu kwakwarepunuga mena wenapiyamu, ko nu keyainuga iyai ki ka Mamanuga God e ebo mena e eya Keyai pokaiya nu negeyau.
6 Os seres humanos podem gerar apenas vida humana, mas o Espírito dá à luz vida espiritual.
7 Ki pokere, kau ade wenanugana yonai nidibuwani ki kau notagi eba babayogono.
7 Portanto, não se surpreenda quando eu digo: ‘É necessário nascer de novo’.
8 Nau keyakeyai mo suwagani wainapi; Obo ki ebo yawateya baiyagisi kayayagisi. Kau e mumugarai wainapi ko obo ki bani deneya bauwagau ade bani deneya kayawagau ki kau eba kataigeya. Ki maba, wi Mamanuga God e Kasiyarai pokaiya wenaiwagi ki ka wi iya waunai ki mibai mete kataiwagi ko wi badidi maba wena waunai ki wenaigubu ki wi eba kataigau.”
8 O vento sopra onde quer. Assim como você ouve o vento, mas não é capaz de dizer de onde ele vem nem para onde vai, também é incapaz de explicar como as pessoas nascem do Espírito”.
9 Apunu Nikodimasi yona ki waina-pupu ka e kawareya Iyesu ade manu-pupu, wagubu ke; “Ko ki ka badidi maba?”
9 “Como pode ser isso?”, perguntou Nicodemos.
10 Iyesu apunu Nikodimasi empupu manako denai e sibu, wagubu ke; “Nikodimasi, kau ka apunu kawaya tawana Isiraero ragidai mu tadeyei kabukabuwa apunai mosi, ki pokere nau nidibuwani ki kuduba kau katai-nugubena.
10 Jesus respondeu: “Você é um mestre respeitado em Israel e não entende essas coisas?
11 Nau yona mibai kau nidiyani wainapi; Nu badidi emipi bo wainamipi ki sisiyai nu wi nidimei ko nu yonanuga ki wi eba sumapiyamu.
11 Eu lhe digo a verdade: falamos daquilo que sabemos e vimos e, no entanto, vocês não creem em nosso testemunho.
12 Ki pokere, nau yewe wairau badidi matarau empuwani ki sisiyai suwaga-kani manako wi nau eba sumasiniyamu ki ka nau kunuma ki wi eba empiyamu ki sisiyai suwagani ki ka wi nau mete eba sumasinimana diyayai wainapakani.
12 Se vocês não creem em mim quando falo de coisas terrenas, como crerão se eu falar de coisas celestiais?
13 Kunumau Kawapuwani Apunai nau niya mena ka kunuma usi empuwani.
13 Ninguém jamais subiu ao céu, exceto aquele que de lá desceu, o Filho do Homem.
14 Oragai apunai Mosisi e eya iyapanaiyoma iyatamana ki nana ka e gwabau ubupu motamota keyakeyai mo kaitepupu ripa teyapu naureya umapu. Ki maba ka iyapana ubumoto Kunumau Kawapuwani Apunai nau wadisinimoto ripa naureya iyarau nau bagisinimoto,
14 E, como Moisés, no deserto, levantou a serpente de bronze numa estaca, também é necessário que o Filho do Homem seja levantado,
15 da iyapana nima nau sumasiniyono ki ka e iya waunai yadini manako mara-mara tondono kaniyono.
15 para que todo o que nele crer tenha a vida eterna.
16 Mamanuga God e iyapana kuduba, madega kau-wagau madega posiwagau wi kawaya daganani nota kwarikwarisinibu ki pokere e eya Gubagai eyaka mena wi iyaga nene nau tonosinibu da iyapana nima nau sumasiniyono ki ka e eba giriyagisi poyagisi ko maramara tondono kaniyono.
16 “Porque Deus amou tanto o mundo que deu seu Filho único, para que todo o que nele crer não pereça, mas tenha a vida eterna.
17 Mamanuga God ubupu nau tonosinibu kawapuwani ki ka nau iyapana kuduba wi iya waunai negeyana ki nana bausugubuwani ko eba nau idani gurai wi naurigau ugwa-diniyana ragiragi ki nana bausugu-buwani.
17 Deus enviou seu Filho ao mundo não para condenar o mundo, mas para salvá-lo por meio dele.
18 Iyapana nima nau sumasiniyau ki ka e baganai. Mamanuga God eba uburoto e idai gurai iyapana ki e naureya ugwadini ragiragi. Ko iyapana nima Mamanuga God e Gubagai eyaka mena nau eba sumasiniyau ki ka e ororeya mena paerepupu ki pokere Mamanuga God ororeya mena e idai gurai iyapana ki e naureya ugwadubu ragiragi kewo-wena.
18 “Não há condenação alguma para quem crê nele. Mas quem não crê nele já está condenado por não crer no Filho único de Deus.
19 Nau Mamai wi dunaga nau tonosinibu yewe wairau kawapuwani, ko wi bigiga pokaiya sisipu ki diriwai mena kwaiwagamu. Wi nuwagau tanai apunai nau pa mena ki pokere Mamanuga God e idai gurai wi naurigau ugwadau ragiragi.
19 E a condenação se baseia nisto: a luz de Deus veio ao mundo, mas as pessoas amaram mais a escuridão que a luz, porque seus atos eram maus.
20 Iyapana nima bera berokoi kwaewagau ki ka e tanai apunai nau midi ragiragisiniyau mibai ka e eba nuwaiya tanai ki deneya kayayagisi da tanai tawana miniyoto siwa manako e berai berokoi ki kuduba matarapoto.
20 Quem pratica o mal odeia a luz e não se aproxima dela, pois teme que seus pecados sejam expostos.
21 Ko iyapana nima yona mibai mena wainapiyau ade makeya makeya kwaewagau ki ka e tanai ki deneya kayayagisi manako tanai ki tawana miniyoto siwa e upi bagi kawaya Mamanuga God e kasiyarai pokaiya kwaewena ki kuduba matarapoto.”
21 Mas quem pratica a verdade se aproxima da luz, para que outros vejam que ele faz a vontade de Deus”.
22 — ausente —
22 Então Jesus e seus discípulos saíram de Jerusalém e foram à região da Judeia. Jesus passou um tempo ali com eles, batizando.
23 — ausente —
23 Nessa época, João também batizava em Enom, perto de Salim, pois havia ali bastante água, e o povo ia até ele para ser batizado.
24 — ausente —
24 Isso aconteceu antes de João ser preso.
25 Mara ki makeya ka apunu Diyoni e kowakowaiyoma dai ubumpu nu idanuga kerapunuga rikapamana bususui ki kawareya Diyu apunai mosi mete deni deni tagamawa kasiwara idiwa.
25 Surgiu uma discussão entre os discípulos de João e certo judeu a respeito da purificação cerimonial.
26 Mu apunu Diyoni bameya bautagubu manako simupu, tagubu ke; “Nidiyei Kabukabuwa Apunai, nu naiya awana Diyoudani papasi buridere mete idiweya manako kau apunu mosi bauwagana ki e sisiyai nu nidiyeya, apunu ki karako bauwena iyapana buri siruwatamiyau. Iyapana kuduba karako e bameya kayatagamu ko kau mu kamadiniyamu.”
26 Os discípulos de João foram falar com ele e lhe disseram: “Rabi, o homem que o senhor encontrou no outro lado do rio Jordão, aquele de quem o senhor deu testemunho, também está batizando. Todos vão até ele”.
27 Mu inako tagubu ko apunu Diyoni ubupu denai mu tadebu, wagubu ke; “Mamanuga God e ebo mena kataiya. E nima kasiyara kweyoto ki apunai uburoto upi makeya makeya kwae-yogono. Ko e nima kasiyara eba kweyoto ki apunai eba uburoto upi ki kwaeyagisi.
27 João respondeu: “Ninguém pode receber coisa alguma, a menos que lhe seja concedida do céu.
28 Wi kataigau da nau naiya mena nidibuwani da nau ka eba wi Iya Negeyana Apunai Keriso. Nau ka Iya Apunai ki e yawata gewagewai bausugu-buwani.
28 Vocês sabem que eu lhes disse claramente: ‘Eu não sou o Cristo. Estou aqui apenas para preparar o caminho para ele’.
29 Anikawagana apunai ki e mena ridi uworoto ko e tagawaiwitai e madaneya mena pa uburono e waretai ki e bonanai mena wainapono ade e mamamai yogono. Nau karako mamama ki maba wainapakani.
29 É o noivo que se casa com a noiva; o amigo do noivo simplesmente se alegra de estar ao lado dele e ouvir seus votos. Portanto, muito me alegro com o destaque dele.
30 E ka esida ko nau ka erida. E kasiyarai ka kawaya-yogono yarono ko nau kasiyarani ka mareyayogono surono.”
30 Ele deve se tornar cada vez maior, e eu, cada vez menor”.
31 Apunu Diyoni inako wagubu, ade wagubu ke; “Kunumau Kawapu Apunai e mena ka kawaya. Iyapana ade gwedegwede kuduba ka e kobaiya. Yewe wairau wenawena apunai ki ka yewe wairau ki yonai mena e kataiya. Ko kunuma were kawapu apunai ki e ka kawaya esida.
31 Aquele que veio do alto é superior a todos. Nós somos da terra e falamos de coisas terrenas, mas ele veio do céu e é superior a todos.
32 E badidi usi empupu bo wainapupu ki sisiyai e yogono ko iyapana e yonai ki eba wainapamana wainapomoto ade e eba sumapomoto.
32 Ele dá testemunho daquilo que viu e ouviu, mas como são poucos os que creem no que ele diz!
33 Ko iyapana nima Kunumau Kawapu Apunai e yonai wainapiyau ade sumapiyau ki ka Mamanuga God badidi kwaewagau ki e mete mibipiyau.
33 Todo aquele que aceita seu testemunho confirma que Deus é verdadeiro.
34 Mamanuga God e Tonopupu Apunai ki e rabineya ka Mamanuga God e eya Keyai ki tanai posiwena minibu siwa ki pokere apunu ki yonayogono ki ka e Mamanuga God e eya yonai ki mena makeya makeya yogono tondono.
34 Pois ele foi enviado por Deus e fala as palavras de Deus, porque Deus lhe dá, sem limites, o Espírito.
35 Mamanuga God e Gubagai kawaya daganani nota kwarikwarisipiyau ki pokere e ubupu gwedegwede kuduba e Gubagai idaiya nakapupu.
35 O Pai ama o Filho e pôs tudo em suas mãos.
36 Iyapana nima Mamanuga God e Gubagai sumapiyau ki ka maramara tondana kaniyana iyai ki e mete wadubu kewo-wena. Ko iyapana nima Mamanuga God e Gubagai e yonai kwenupiyau ki ka iya waunai ki e eba yadini ade Mamanuga God e nuwai iyapana ki bameya maramara pupuyogono tondono.”
36 E quem crê no Filho de Deus tem a vida eterna. Quem não obedece ao Filho não tem a vida eterna, mas a ira de Deus permanece sobre ele.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 3, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.