João 13
IYA YONAI (GDN) vs NTLH
1 — ausente —
1 Faltava somente um dia para a Festa da Páscoa . Jesus sabia que tinha chegado a hora de deixar este mundo e ir para o Pai. Ele sempre havia amado os seus que estavam neste mundo e os amou até o fim.
2 — ausente —
2 Jesus e os seus discípulos estavam jantando. O Diabo já havia posto na cabeça de Judas, filho de Simão Iscariotes, a ideia de trair Jesus.
3 — ausente —
3 Jesus sabia que o Pai lhe tinha dado todo o poder. E sabia também que tinha vindo de Deus e ia para Deus.
4 Mu kupetagamawa idiwa ki makeya ka e mu paunamugu kipu ubupu e midi tatamai rikapupu ade surusuru mo wadubu e naureya umapu,
4 Então se levantou, tirou a sua capa , pegou uma toalha e amarrou na cintura.
5 awana wadubu kabuma mo rabineya kwebu wira manako e kanibu e tadeyau kabukabuwa ragidai eyaka eyaka mu kerapumaga bigi siruwapiyawa. E bigi siruwapupu kewowena ka e surusuru e naureya umapu ki pokaiya mu kerapu-maga ki surusurupiyawa.
5 Em seguida pôs água numa bacia e começou a lavar os pés dos discípulos e a enxugá-los com a toalha.
6 E inako siruwatamiyawa yabadawa da apunu Pita bameya bauwena ki ka Pita e notai babawena Iyesu sibu, wagubu ke; “Kaiwawoni, nau kerarani bigi ki kau eba siruwapi.”
6 Quando chegou perto de Simão Pedro, este lhe perguntou: — Vai lavar os meus pés, Senhor?
7 Ko Iyesu denai e sibu, wagubu ke; “Nau kwaesugakani ki kau karako eba kataigeya ko ewa were ki kau mibai ki katainuwagi.”
7 Jesus respondeu:
8 Ko apunu Pita ade wagubu bodaboda, wagubu ke; “Kau ka nau Kaiwawoni kawaya ki pokere nau kerarani bigi ki kau eba siruwapi.”
8 — O senhor nunca lavará os meus pés! — disse Pedro.
9 Apunu Saimoni si daikere ka Pita yona ki wainapupu ka e wagubu ke; “Kaiwawoni, kau eba nau kerarani bigi mena siruwapi ko nau idani yo nau debani ki mete siruwapi.”
9 — Então, Senhor, não lave somente os meus pés; lave também as minhas mãos e a minha cabeça! — pediu Simão Pedro.
10 Ko Iyesu wagubu ke; “Iyapana nima awanau siruwawena ki e midi ka kuduba tanai kawaya ko e kerarai mena dogiyapiyau. Wi kuduba ka tanai mena ko wi paunagau apunu mo eyaka mena ka bigibigi.”
10 Aí Jesus disse:
11 (E yogoi wagana apunai ka nima ki Iyesu e kataiya ki pokere e wagubu ke; ‘Wi paunagau apunu mo eyaka mena ka bigibigi’.)
11 Jesus sabia quem era o traidor. Foi por isso que disse: “Todos menos um.”
12 Iyesu mu kerapumaga bigi siruwa-piyawa da kamadubu, e midi tatamai ade wadubu umapu manako wirawena kanibu e wateya ade tondubu. Tondubu manako mu tadebu, wagubu ke; “Nau karako wi bamagau badidi kwaesugu-buwani ki mibai wi wainamupu bo pa mena?
12 Depois de lavar os pés dos seus discípulos, Jesus vestiu de novo a capa, sentou-se outra vez à mesa e perguntou:
13 Nau ka wi Nidiyakani Kabukabuwa Apunai sidiyamu ade wi Kaiwawoga sidiyamu ki ka wi mibai iwagamu.
13 Vocês me chamam de “Mestre” e de “Senhor” e têm razão, pois eu sou mesmo.
14 Ki pokere, nau wi Kaiwawoga ade wi Nidiyakani Kabukabuwa Apunai wi kerapuga bigi siruwapuwani ki ka wi mete kina deni deni inako waita kasiyaraiwogoi idiwoi.
14 Se eu, o Senhor e o Mestre, lavei os pés de vocês, então vocês devem lavar os pés uns dos outros.
15 Nau keyakeyai yau kwaesugubuwani ki mibai ka wi keyakeyai ki empamana manako makeya makeya kwaigamana iwana ki nana nau kabuwanibuwani.
15 Pois eu dei o exemplo para que vocês façam o que eu fiz.
16 Nau yona mibai wi nidiyani wainapu-muri; Bigabiga ragidai ki mu eba ubumoto mu kawakawaimuguma raurutamini, ade bibi kayatagubu ragidai ki mu eba ubumoto mu tonotampu ragidai ki raurutamini.
16 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: o empregado não é mais importante do que o patrão, e o mensageiro não é mais importante do que aquele que o enviou.
17 Wi nau nidibuwani yau makeya makeya kwaiwogoi ki ka wi mibi mamamai mete idiwoi.”
17 Já que vocês conhecem esta verdade, serão felizes se a praticarem.
18 Iyesu inako wagubu, ade wagubu ke; “Nau ka eba wi kuduba nene suwagubuwani. Nau winenibuwani ragidai wi kuduba nau kataineya. Mamanuga God e okai naiya tapu inako wagubu ke; ‘Apunu ki nau mete ewapuru kupeigibi apunai ki e nau tagararasinibu manako nau yogoni wagubu’. Oka ki mibai karako waunitau matarayagisi empumuri.
18 — Não estou falando de vocês todos; eu conheço aqueles que escolhi. Pois tem de se cumprir o que as
19 Nau yona yau karako wi nidiyakani da wi mibai aita ewa wenayagisi empumuri ki ka wi kataiwagi da Kunumau Kawapuwani Apunai ka nau yau kena.
19 Digo isso a vocês agora, antes que aconteça, para que, quando acontecer, vocês creiam que “
20 Nau yona mibai wi nidiyani wainapumuri; Iyapana nima nau tonopana apunai ki e diriwai kwaeyagisi ki ka e nau diriwani mete kwaeyagisi. Ade iyapana nima nau diriwani kwaeyagisi ki ka e nau Tonosinibu Apunai ki e diriwai mete kwaeyagisi.”
20 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: quem receber aquele que eu enviar estará também me recebendo; e quem me recebe recebe aquele que me enviou.
21 Iyesu yona ki wagubu eweya ka e rabinai makariwena nuwaboya waina-pupu manako yona matarau mu tadebu, wagubu ke; “Nau yona mibai wi nidiyani wainapumuri; Wi paunagau ka apunu mosi nau yogoni yagisi.”
21 Depois de dizer isso, Jesus ficou muito aflito e declarou abertamente aos discípulos:
22 E tadeyau kabukabuwa ragidai yona ki wainamupu ka mu babatagubu mu mubo mubo empepe kasiwara-tagubu, tagubu ke; “E ka nima nene wagau?”
22 Então eles olharam uns para os outros, sem saber de quem ele estava falando.
23 Iyesu madaneya ka e tadeyau kabukabuwa apunai mosi ki e nuwaiya po apunai ki ika tondawa,
23 Ao lado de Jesus estava sentado um deles, a quem Jesus amava.
24 manako apunu Saimoni si daikere ka Pita apunu ki yabu gedegedepupu sibu, wagubu ke; “Kau manupi; E nima nene wagau?”
24 Simão Pedro fez um sinal para ele e disse: — Pergunte de quem o Mestre está falando.
25 Apunu ki riyawena Iyesu madaneya kanibu sibu, wagubu ke; “Kaiwawoni, kau yogogi wagana apunai ka nima?”
25 Então aquele discípulo chegou mais perto de Jesus e perguntou: — Senhor, quem é ele?
26 Ko Iyesu denai e sibu, wagubu ke; “Nau karako yawi yau kawareya bani yadani kupani daikere kweyani ki apunai ka nau yogoni yagisi.” E inako wagubu manako bani mosi wadubu pikapana ki nana awana mo rabineya kaupupu manako wirawena apunu Saimoni Isikariyoto e gubagai si ka Diyudiyasi kwebu.
26 — É aquele a quem vou dar um pedaço de pão passado no molho! — respondeu Jesus. Em seguida pegou um pedaço de pão, passou no molho e deu a Judas, filho de Simão Iscariotes.
27 Apunu Diyudiyasi bani ki wadubu makeya ka Berokoi Apunai Seitani e rabineya supu manako Iyesu e sibu, wagubu ke; “Kau badidi kwaenugana wainapiyei ki kau garugaru mena kwaenuwagi.”
27 E assim que Judas recebeu o pão, Satanás entrou nele. Então Jesus disse a Judas:
28 E tadeyau kabukabuwa ragidai kuduba mete ika kupetagamawa idiwa yona ki waina-mupu ka mu notamaga babawena.
28 Nenhum dos que estavam à mesa entendeu por que Jesus disse isso.
29 Apunu Diyudiyasi e ka mu bowamaga madai ki sini kororai kwayubapiyawa apunai ki pokere Iyesu apunu Diyudiyasi yona ki sibu ki ka mu notamaga wagubu da e Diyudiyasi kayawagana poraga bani dai gimarapana bo gwedegwede imagei ragidai bowa madai dai tageyana ki nana sibu.
29 Como era Judas que tomava conta da bolsa do dinheiro, alguns pensaram que Jesus tinha mandado que ele comprasse alguma coisa para a festa ou desse alguma ajuda aos pobres.
30 Ko apunu Diyudiyasi bani ki wadubu manako garugaru mena kipu ubupu kemora ki rabineya tawa ki kamadubu kayawena.
30 Judas recebeu o pão e saiu logo. E era noite.
31 Apunu Diyudiyasi bauwena kayawena eweya ka Iyesu ubupu e kowakowaiyoma tadebu, wagubu ke; “Nau Kunumau Kawapuwani Apunai nau sini karako kawayayagisi. Nau badidi kwaesugani ki pokaiya ka nau Mamai e si mete kawayayagisi.
31 Quando Judas saiu, Jesus disse:
32 E Gubagai nau badidi kwaesugani ki pokaiya ka nau Mamai e si kawayayagisi, ade nau Mamai badidi kwaeyagisi ki pokaiya ka nau sini garugaru mena mete kawayayagisi.
32 E, se por meio dele a natureza gloriosa de Deus for revelada, então Deus revelará em si mesmo a natureza divina do Filho do Homem. E Deus fará isso agora mesmo.
33 Mununiyoma, nau suwagani wainapumuri; Nau mara eba rowarowa kawaya wi mete yewe idiwomu. Nau Diyu ragidai naiya tadebuwani ki maba nau karako wi mete nidiyakani yau kena; Nau karako kayasugana tawanai ki wi eba kaiwagi.
33 Meus filhos, não vou ficar com vocês por muito tempo. Vocês vão me procurar, mas eu digo agora o que já disse aos líderes judeus: vocês não podem ir para onde eu vou.
34 Nau gora waunai mosi wi negeyakani yau kena; Wi denideni kwayuba kasiwaraiwogoi idiwoi. Nau wi nota kwarikwarisiniyekeya ki maba wi kowaguma mete inako nota kwari-kwarisitamiyoi.
34 Eu lhes dou este novo mandamento: amem uns aos outros. Assim como eu os amei, amem também uns aos outros.
35 Wi inako kwaiwogoi idiwoi ki ka iyapana kuduba wi eminimoto manako kataitagisi da wi ka mibai nau yonani wainapiyamu kwaiwagamu idiwu ragidai.”
35 Se tiverem amor uns pelos outros, todos saberão que vocês são meus discípulos.
36 Iyesu inako wagubu manako apunu Saimoni si daikere ka Pita denai e manupupu, wagubu ke; “Kaiwawoni, kau tawana bani kayanugana nuwegei?”
36 Simão Pedro perguntou a Jesus: — Senhor, para onde é que o senhor vai? Jesus respondeu:
37 Ko apunu Pita e ade manupupu, wagubu ke; “Kaiwawoni, nau badidi pokere karako kau ewageya eba kayasugani? Kau ponuwagi ki ka nau kau nene mete posugani ka baganai.”
37 Pedro tornou a perguntar: — Senhor, por que eu não posso segui-lo agora? Eu estou pronto para morrer pelo senhor!
38 Ko Iyesu denai e sibu, wagubu ke; “Kau mibai nau nene ponuwagi bo? Nau nidiyani wainapi; Kemora yau rabineya ka kau mara apeya eyaka nuwagi bodaboda da kau eba kataigeya nau. Kau inako nuwogowa bodaboda manako ki eweya ka kokoroku yagisi nawaru puruyagisi.”
38 — Está mesmo? — perguntou Jesus. — Pois eu afirmo a você que isto é verdade: antes que o galo cante, você dirá três vezes que não me conhece.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 13, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.