João 10
IYA YONAI (GDN) vs NVT
1 Iyesu waigugu mosi mu tadebu, wagubu ke; “Nau yona mibai wi nidiyani wainapumuri; Iyapana nima papa sipi kwagaramaga katamuruiya ki eba kaniyau ko gari asusu raurupiyau, ki e ka kuwa apunai.
1 “Eu lhes digo a verdade: quem entra no curral das ovelhas às escondidas, por sobre a cerca, em vez de passar pela porta, é certamente ladrão e assaltante!
2 Ko papa sipi kwayubatamiyau apunai ki e ka gari katamuruiya kaniyau,
2 Mas quem entra pela porta é o pastor das ovelhas.
3 manako katamuru uburau apunai gudu kwaipoto manako kaniyana apunai ki baiyagisi kwagara ki rabineya kaniyoto. E kwagara rabineya kaniyoto yogono ki ka papa sipi mu muga mamamaga ki e bonanai wainapomoto manako e mu simaga eyaka eyaka yogono waina-pomoto ki ka mu e bameya kebomoto manako e mu waratamini matarau baitagisi.
3 O porteiro lhe abre a porta, e as ovelhas reconhecem sua voz e se aproximam. Ele chama suas ovelhas pelo nome e as conduz para fora.
4 Matarau baitagisi kewoyagisi ki ka mu mamamaga ki yabiriyagisi yagisi manako mu e bonanai waina-pomoto e eweya kayatagisi.
4 Depois de reuni-las, vai adiante delas, e elas o seguem porque conhecem sua voz.
5 Ko apunu kudubai mosi baiyagisi yagisi ki ka mu e bonanai wainapomoto babapomoto manako e kudeya wakapatagisi kaya-tagisi.”
5 Nunca seguirão um desconhecido; antes, fugirão dele, pois não reconhecem sua voz.”
6 Iyesu yona ki wagubu ko waigugu ki mibai mu naigida eba wainamupu.
6 Os que ouviram Jesus usar essa ilustração não entenderam o que ele quis dizer,
7 Ko Iyesu mu ade tadebu, wagubu ke; “Nau yona mibai wi nidiyani wainapumuri; Papa sipi mu kwagara-maga ki katamurui ka nau.
7 por isso ele a explicou: “Eu lhes digo a verdade: eu sou a porta das ovelhas.
8 Naiya mena, nau eba bausugubuwani makeya, ki ka kuwa ragidai ropani kawaya bautagamawa kayatagamawa ko papa sipi mu bonanamaga wainapamawa babapamawa.
8 Todos que vieram antes de mim eram ladrões e assaltantes, mas as ovelhas não os ouviram.
9 Katamuru ka nau ki pokere iyapana nima kwagara rabineya kaniyoto nau uburakani bamaneya baiyagisi ki ka e iya waunai bananapoto manako kayayagisi bani igida yauda asusu kupono umuno.
9 Sim, eu sou a porta. Quem entrar por mim será salvo. Entrará e sairá e encontrará pasto.
10 Kuwa apunai ki e ka kuwawagana ade wi nuniyana giriniyana pasuniyana ki nana baiyagisi ko nau ka iya waunai wi negeyana ki nana bausugubuwani. Nau iya kororai wi eba negeyani ko iya mibai bagi kawaya ki mena nau wi negeyani.
10 O ladrão vem para roubar, matar e destruir. Eu vim para lhes dar vida, uma vida plena, que satisfaz.
11 Nau ka papa sipi wi naigida mena kwayubaniyana ki apunai ki pokere nau niya iyani nene eba wainapakani ko wi iyaga nene wainapakani. Nau wi nene posugani ki mete baganai.
11 “Eu sou o bom pastor. O bom pastor sacrifica sua vida pelas ovelhas.
12 — ausente —
12 O empregado foge quando vê um lobo se aproximar. Abandona as ovelhas porque elas não lhe pertencem e ele não é seu pastor. Então o lobo as ataca e dispersa o rebanho.
13 — ausente —
13 O empregado foge porque trabalha apenas por dinheiro e não se importa de fato com as ovelhas.
14 Ko nau ka papa sipi wi naigida mena kwayubaniyakani apunai. Nau kataineya wiyo ade wi kataigau nau.
14 “Eu sou o bom pastor. Conheço minhas ovelhas, e elas me conhecem,
15 Nau Mamai nau nota kwarikwarisisiniyau ade nau e nota kwarikwarisipakani ki maba ka nau wi mete inako nota kwarikwarisiniyakani. Nau niya iyani nene eba wainapakani ko nau wi iyaga nene wainapakani. Nau wi nene posugani ki mete baganai.
15 assim como meu Pai me conhece e eu o conheço; e eu sacrifico minha vida pelas ovelhas.
16 Nau papaniyoma sipi ka eba yewe mena idiwu ko nau tawana tawana kayasugani mu kwanatamani manako mu kuduba nau bonanani wainapomoto nau ewaneya kebomoto. Nau wata eyaka mena mu damutamani manako nau niya mena ika uburoni mu kwayubatamoni.
16 Tenho outras ovelhas, que não estão neste curral. Devo trazê-las também. Elas ouvirão minha voz, e haverá um só rebanho e um só pastor.
17 Nau Mamai God e nuwaiya po nau mibai ka nau naubo nuwaneya ka nau niya iyani nau iyapananiyoma mu nene tarani. Ko ewa ka nau iyani ki ade yadani.
17 “O Pai me ama, pois sacrifico minha vida para tomá-la de volta.
18 Nau Mamai kasiyara tegebu ade ragiragi kawaya sidibu da nau naubo nuwaneya ki nau niya iyani wi nene tarani ade ewa ade yadani. Ki pokere, iyapana nau asusu eba susinimoto poyo ko nau naubo nuwaneya ki mu makeya makeya kwaetagisi.”
18 Ninguém a tira de mim, mas eu mesmo a dou. Tenho autoridade para entregá-la e também para tomá-la de volta, pois foi isso que meu Pai ordenou”.
19 Iyesu inako wagubu ki pokere Diyu ragidai mu mubo mubo yona ki kawareya tagamawa.
19 Quando Jesus disse essas coisas, as opiniões dos judeus a respeito dele se dividiram outra vez.
20 Mu dai tagubu ke; “Kweya kairapu mosi e rabineya tondau ki pokere e babawena wagau. Kamadamu, e bonanai ki nu gwede nana kawareya kawareya wainapamu.”
20 Alguns diziam: “Ele está possuído por demônio e está louco. Por que ouvi-lo?”.
21 Ko dai tagubu ke; “Kweya kairapu mosi e rabineya tondibena maba ki ka e yona bagi kawaya yau eba wagubena. Keyai berokoi iyapana yabumaga kenekenei inako eba iyatapena.’
21 Outros diziam: “Ele não fala como alguém que está possuído por demônio. Pode um demônio abrir os olhos dos cegos?”.
22 Mara ki makeya ka Diyu ragidai natere kawaya Diyerusaremu rabineya mu poragamaga mo si tagamu ‘Duna Pasumana Poragai’ ki poragatagamawa idiwa. Ki ka nusuru marai.
22 Era inverno, e Jesus estava em Jerusalém na celebração da Festa da Dedicação.
23 Iyesu Mamanuga God e Tawai rabineya Oragai Apunai Soromoni Wateya kaniyawa,
23 Ele caminhava pelo templo, na parte conhecida como Pórtico de Salomão,
24 manako Diyu ragidai ropani kawaya bautagubu e kwagara-mupu manako simupu, tagubu ke; “Nu mara rowarowa kawaya kau yona matarau nuwagana wainapamana ki nawanai idiweya ko kau yona matarau mo nu eba nidibi. Karako nuwagi da nu wainapamu; Nu Iya Negeyana Apunai Keriso ki kau baganai bo?”
24 quando os líderes judeus o rodearam e perguntaram: “Quanto tempo vai nos deixar em suspense? Se você é o Cristo, diga-nos claramente”.
25 Ko Iyesu denai wagubu ke; “Nau wi ororeya mena nidibuwani ko wi nau eba sumasiniyamu. Nau Mamai e kasiyarai pokaiya kwaesugakani ki wi naigida mena emisinimpena ki ka wi nau sumasinimpena.
25 Jesus respondeu: “Eu já lhes disse, e vocês não creram em mim. A prova são as obras que realizo em nome de meu Pai.
26 Ko wi ka eba nau papaniyoma sipi. Nau bonanani ki wi eba wainapiyamu ade wi nau eba sumasiniyamu.
26 Mas vocês não creem em mim porque não são minhas ovelhas.
27 Nau papaniyoma sipi mu ka nau bonanani wainapiyamu. Nau kataineya muyo ade mu kataimugu nau ki pokere mu nau ewakumasiniyamu,
27 Minhas ovelhas ouvem a minha voz; eu as conheço, e elas me seguem.
28 manako maramara idiwana kaiwana iyai ki nau mu tageyani. Mu karako ade aita ewa eba popotagisi ade iyapana mo eba baiyagisi nau taorosiniyoto.
28 Eu lhes dou a vida eterna, e elas nunca morrerão. Ninguém pode arrancá-las de minha mão,
29 Nau Mamai gwedegwede kuduba tegebu ki ka kawaya esida ki pokere iyapana mo eba baiyagisi nau iyapananiyoma nau Mamai e idaiya taoropoto.
29 pois meu Pai as deu a mim, e ele é mais poderoso que todos. Ninguém pode arrancá-las da mão de meu Pai.
30 Nau Mamai ade nau nu ka ewapuru eyaka mena.”
30 O Pai e eu somos um”.
31 Iyesu yona ki wagawa ka Diyu ragidai mu nuwamaga pupuwena manako mu bowa dai temupu e minimana po kwaetagamawa.
31 Mais uma vez, os líderes judeus pegaram pedras para atirar nele.
32 Ko Iyesu mu ade tadebu, wagubu ke; “Nau Mamai upi bagi kawaya ebo ebo tegebu ki nau wi bamagau kwaesugekeya emisinimawa ko nau badidi maba paerepuwani da wi ki pokaiya karako nau bowa were susinimana po kwaiwagamu?”
32 Jesus disse: “Por orientação de meu Pai, eu fiz muitas boas obras. Por qual delas vocês querem me apedrejar?”.
33 Ko Diyu ragidai denai e simupu, tagubu ke; “Kau ka eba gwede bagi mo kwaenugeya da nu ki denai kau nuniyamu ko kau Mamanuga God e si giripiyei ki gwawai ka nu karako kau nuniyamu. Kau ka iyapana kaina ko kau ade nuwegei da kau ka God.”
33 Eles responderam: “Não vamos apedrejá-lo por nenhuma boa obra, mas por blasfêmia. Você, um simples homem, afirma que é Deus!”.
34 Mu inako tagubu ko Iyesu denai wagubu ke; “Wi goraga rabineya ka oka mosi inako wagau ke; ‘Wi kuduba ka wi Mamaga God nau maba.’
34 Jesus respondeu: “As próprias Escrituras de vocês afirmam que Deus disse a certos líderes do povo: ‘Eu digo: vocês são deuses!’.
35 Mamanuga God e okai tapu ki kuduba mibai mena ki pokere iyapana takari kawaya e yonai ki wainapamawa ki ka e mu ropani kawaya simaga ‘God Nau Maba’ tadebu.
35 E vocês sabem que as Escrituras não podem ser alteradas. Portanto, se aqueles que receberam a mensagem de Deus foram chamados de ‘deuses’,
36 Ko nau ka Mamanuga God e eya gubagai mibai ki pokere wi gwede nana sidiyamu da nau e si giripakani? E ebo nau winesinibu manako tonosinibu yewe wairau kawapuwani.
36 por que vocês consideram blasfêmia quando eu digo: ‘Eu sou o Filho de Deus’? Afinal, o Pai me consagrou e me enviou ao mundo.
37 E nuwaiya badidi ki nau makeya makeya kwae-sugakani da wi nau sumasinimana ki nana. Ko wi wainapiyamu da nau yona badidi suwagakani ki ka eba e wagubu ki makeya makeya nau suwagakani ki ka eba nau yonani suwagubuwani ki pokaiya nau sumasinimuri,
37 Não creiam em mim se não realizo as obras de meu Pai.
38 ko nau matakirani kwaesugakani empumuri ki mena pokaiya nau sumasinimuri. Wi nau matakirani ki empumuri sumapu-muri ki ka wi kataiwagi da nau Mamai ade nau nu ka ewapuru eyaka mena.”
38 Mas, se as realizo, creiam na prova, que são as obras, mesmo que não creiam em mim. Então vocês saberão e entenderão que o Pai está em mim, e que eu estou no Pai”.
39 Iyesu yona ki wagawa ka Diyu ragidai e wadamana dokodoko kwae-tagubu ko e mu yabumaga minibu kwekwe wirawira kayawena.
39 Novamente, tentaram prendê-lo, mas ele escapou e os deixou.
40 Iyesu ade wirawena kayawena awana Diyoudani papasi buridere apunu Diyoni naiya iyapana siruwa-tamiyawa ki wateya bauwena tondawa,
40 Foi para o outro lado do rio Jordão, perto do lugar onde João batizava no início, e ficou ali por algum tempo.
41 manako iyapana ropani kawaya e bameya bautagubu, tagubu ke; “Apunu Diyoni matakira kawaya mo eba kwaewena ko e ubupu apunu yau nene badidi wagubu ki kuduba mibai kawaya.”
41 Muitos o seguiram, comentando entre si: “João não realizou sinais, mas tudo que ele disse a respeito deste homem se cumpriu”.
42 Iyesu ika tondawa ka iyapana ropani kawaya e sumamupu.
42 E muitos ali creram em Jesus.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 10, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.