Hebreus 10
IYA YONAI (GDN) vs NTLH
1 Mamanuga God e gorai oragai ki ka gora waunai ki keyakeyai, ko keyakeyai ki ka eba gora waunai ki mete eyaka mena. Gwedegwede bagi-bagi aita ewa wenayagisi ki sisiyai ka gora oragai ki dabeya mena nu kabuwa-niyau. Gora ki pokaiya ka iyapana kwamura kwamura ki kawareya kawareya papa naumu pasumu puyo nakapiyamu ko iyapana Mamanuga God nene inako kwaetagamu ragidai ki mu rabinamugu ka bigi eba kewowena.
1 A lei dada por Moisés não é um modelo completo e fiel das coisas verdadeiras; é apenas uma sombra das coisas boas que estão para vir. Os mesmos sacrifícios são oferecidos sempre, ano após ano. Portanto, como pode a lei, por meio desses sacrifícios, aperfeiçoar as pessoas que chegam perto de Deus?
2 Iyapana Mamanuga God inako nota-piyamu e si tepapiyamu ragidai gora ki pokaiya mu bigimaga deni mena surupena maba ki ka mu ewa bigi ki eba wainampibena ade puyo kawareya kawareya inako eba nakampibena.
2 Se as pessoas que adoram a Deus tivessem sido purificadas dos seus pecados, não se sentiriam mais culpadas de nenhum pecado, e todos os sacrifícios terminariam.
3 Ko mu papa ki kwamura kwamura naumu pasumu ki pokaiya ka mu kataitagamu da mu bigimaga ika tondau, eba kewo-wena,
3 Em vez disso esses sacrifícios, realizados ano após ano, servem para fazer com que as pessoas lembrem dos seus pecados.
4 mibai ka papa burumakau yo papa gote mu daramaga kwaitana nu biginuga rabinanugu uburau ki eba surupoto. Pa mena.
4 Pois o sangue de touros e de bodes não pode, de modo nenhum, tirar os pecados de ninguém.
5 Ki pokere, Keriso yewe wairau kawarana kwaewagawa ki makeya ka e Mamanuga God yona yau sibu, wagubu ke;
5 Por isso Cristo, ao entrar no mundo, disse: “Tu, ó Deus, não queres animais oferecidos em sacrifícios nem ofertas de cereais, mas preparaste um corpo para mim.
6 Mu papa kumerekumere naumu pasumu ade mu bigimaga nene bani ebo ebo kau nene puyo mete nakapiyamu, ko mu kwaetagamu ki pokaiya kau eba mamamanugei.
6 Não te agradam as ofertas de animais queimados inteiros no altar nem os sacrifícios oferecidos para tirar pecados.
7 Ki pokere nau suwagubuwani ke; Mamai God, nau yau kena. Kau nuwageya nau badidi kwaesugana wainapiyei ki nau makeya kwaesugani. Kau goragi ki wikui rabineya ka mu nau nene inako okamupu.’
7 Então eu disse: — Estou aqui, ó Deus; venho fazer a tua vontade, assim como está escrito a meu respeito no
8 Yabiri ka Keriso yona yau wagubu ke; ‘Mu papa kumerekumere naumu pasumu puyo ebo ebo kau nene naka-piyamu ade mu bigimaga nene bani ebo ebo puyo mete nakapiyamu ki kau eba nuwageya ade mete eba mamamanugei.’ Keriso inako wagubu ko gora oragai wagubu da iyapana makeya makeya inako kwaetagamana ki nana.
8 Primeiro ele disse: “Tu não queres sacrifícios ou ofertas de animais, e não te agradam as ofertas dos animais queimados inteiros no altar nem os sacrifícios oferecidos para tirar pecados.” Ele disse isso embora todos os sacrifícios sejam oferecidos de acordo com a lei.
9 Ko ki eweya ka e yona yau mete wagubu ke; ‘Mamai, nau yau kena. Kau nuwageya nau badidi kwaesugana wainapiyei ki nau makeya makeya kwaesugani.’ Keriso yona wagubu ki mibai ka iyapana naiya papa naumawa pasumawa puyo ebo ebo mete nakapamawa ki kuduba ka Mamanuga God koritapupu manako e Keriso wadubu wata ki tapu.
9 Depois ele disse: “Estou aqui, ó Deus, para fazer a tua vontade.” Assim Deus acabou com todos os antigos sacrifícios e pôs no lugar deles o sacrifício de Cristo.
10 Mama-nuga God e nuwaiya badidi waina-piyawa ki kuduba ka Iyesu Keriso makeya makeya kwaewena e eya midi kwakwarepui mara eyaka mena puyo nu nene tapu manako ki pokaiya nu biginuga kuduba surupupu.
10 E, porque Jesus Cristo fez o que Deus quis, nós somos purificados do pecado pela oferta que ele fez, uma vez por todas, do seu próprio corpo.
11 Mamanuga God bameya dobo-piyamu ragidai mu ka papa naumu pasumu upi kiyabui eyaka mena ki maramara kawareya kawareya kwae-tagamu ko ki pokaiya ka mu iyapana bigimaga eba surupiyamu. Pa mena.
11 Todo sacerdote judeu cumpre todos os dias os seus deveres religiosos e oferece muitas vezes os mesmos sacrifícios, mas estes nunca poderão tirar pecados.
12 Ko Keriso e ka nu biginuga ki denai mara eyaka mena e eya midi kwa-kwarepui puyo tapu powena manako e kwaewena ki kasiyarai eba kewoyagisi ko mara mara tondono kaniyono. E kwaewena kewowena ki eweya ka e kwarisiwena Mamanuga God e idai garu deneya tondubu tondau.
12 Porém Jesus Cristo ofereceu só um sacrifício para tirar pecados, uma oferta que vale para sempre, e depois sentou-se do lado direito de Deus.
13 E ika nawana tondono kaniyono da Mamanuga God uburoto Keriso e iyaraiyoma kuduba kwanatamini e kerarai kobaiya naka-tamini kewoyagisi ki makeya.
13 Ali Jesus está esperando até que Deus ponha os seus inimigos como estrado debaixo dos pés dele.
14 Mara eyaka mena ka e eya midi kwakwarepui puyo tapu manako ki pokaiya ka iyapana gwedewau mu bigimaga e surupupu ragidai ki ka mu maramara Mamanuga God e yabuiya supasupai bagi mena idiwono.
14 Assim, com um sacrifício só, ele aperfeiçoou para sempre os que são purificados do pecado.
15 Mamanuga God e eya Keyai Tanai Bagi Kawaya yona ki mete mibipiyau. Yabiri ka e yona yau wagubu ke;
15 E o Espírito Santo também nos dá o seu testemunho sobre isso. Primeiro ele diz:
16 ‘Mara ewa baiyagisi ki ka nau gwaiyaba waunai mosi wi negeyani manako nau gorani ki nau wi yabaragau tarani ade wi rabinagau mete okapani. Nau wi Kaiwawoga yona yau suwagakani.’
16 “Quando esse tempo chegar, diz o Senhor, eu farei com o povo de Israel esta Porei as minhas leis no coração deles e na mente deles as escreverei.”
17 Ade ewa ka e wagubu ke;
17 Depois ele diz: “Não lembrarei mais dos seus pecados nem das suas maldades.”
18 Mamanuga God wagubu da nu biginuga kuduba ki e deni mena notagogapupu ki pokere nu biginuga ki puyoi mosi nu e bameya ewa eba tamamu. Ki pa mena.
18 Assim, quando os pecados são perdoados, já não há mais necessidade de oferta para tirá-los.
19 Kowaniyoma, Keriso nu nene powena ki ka e nu yawatanuga mebu da nu ‘Mamanuga God e Watai Tanai Kawaya’ ki wateya ka nu yabarayabara kaigamu.
19 Por isso, irmãos, por causa da morte de Jesus na cruz nós temos completa liberdade de entrar no Lugar Santíssimo .
20 E nu nene powena ki pokaiya ka Mamanuga God e Tawai ki katamurui aukwara pokaiya bodamupu ki aukwarai tegerewena manako e iya yawatai waunai e eya midi kwakwarepui pokaiya nu nene mebu.
20 Por meio da cortina, isto é, por meio do seu próprio corpo, ele nos abriu um caminho novo e vivo.
21 Nu doboniyau apunai bagi kawaya esida e karako Mamanuga God e tawai rabineya nu nene yabiyabiri uburau,
21 Nós temos um Grande Sacerdote para dirigir a casa de Deus.
22 ki pokere nu nuwanuga notanuga eyaka mena ragiragi kawaya Mamanuga God suma-pomu ade e bameya yabarayabara kaiwomu. Nu badidi paerepemeya nu rabinanugu maramara nidiyawa wirawira ki e deni mena surupupu kewowena ade awana negai pokaiya ka e nu midinuga kwakwarepunuga kuduba mete siruwapupu.
22 Portanto, cheguemos perto de Deus com um coração sincero e uma fé firme, com a consciência limpa das nossas culpas e com o corpo lavado com água pura.
23 Mamanuga God badidi kwaewagana gwaiyabai wagubu ki kuduba e kwaeyagisi ki pokere e ewa nu puyo negeyana wagubu notapemei nawanai idiwei ki notai nu denai mena yodomu doko ko eba kamadamu.
23 Guardemos firmemente a esperança da fé que professamos, pois podemos confiar que Deus cumprirá as suas promessas.
24 Nu deni deni waita kasiwaraigomu ade iyapana bamamugu bagi mena kwaigamana deni deni nota kwarikwarisi kasiwaraigamana ki notai mete notapomu idiwomu.
24 Pensemos uns nos outros a fim de ajudarmos todos a terem mais amor e a fazerem o bem.
25 Nu ewapuru dibipemei Mamanuga God e si tepapemei ki ka bagi kawaya ki pokere nu eba kamadamu. Ko iyapana dai ki ewapuru dibipamana notai kamadumpu ki mu maba nu inako eba kwaigomu. Nau suwagani naigida mena wainapumuri; Nu Kaiwawonuga e marai rogobiwagau ki pokere nu deni deni togi kasiwara-igomu idiwomu.
25 Não abandonemos, como alguns estão fazendo, o costume de assistir às nossas reuniões. Pelo contrário, animemos uns aos outros e ainda mais agora que vocês veem que o dia está chegando.
26 Iyapana gwedewau Mamanuga God e yonai mibai ki mu wainamupu ko ewa ade kamadumpu mu mubo nuwa-mugu bigi kwaetagamu ki ka mu bigi-maga surupana apunai mosi eba tondau da e ewa baiyagisi e midi kwakwarepui mu nene puyo taroto. Ki pa mena.
26 Pois, se continuarmos a pecar de propósito, depois de conhecer a verdade, já não há mais sacrifício que possa tirar os nossos pecados.
27 Ki pokere mu bamamugu ewa badidi wenawagana ki mena kudeya mu wainapomono idiwono. Mara baiyagisi da Mamanuga God e idai gurai iyapana kuduba nu naurinugu ugwadiniyoto ragiragi ko ki eweya ka e uburoto e midi ragiragipamawa ragidai ki kuduba tetamini mata kawaya ki nonareya nakatamini uratamono.
27 Pelo contrário, resta apenas o medo do que acontecerá: medo do Julgamento e do fogo violento que destruirá os que são contra Deus.
28 Iyapana gwedewau oragai apunai Mosisi e gorai tapu ki tagararamupu manako iyapana apeya bo apeya eyaka ubumoto iyapana ki mu paeremaga emupu ki tagisi matara ki ka kawakawai ragidai ubumoto paere ragidai ki eba nuwanuwatamini ko mu idamaga gurai mu naurimugu ugwaditamini ragiragi manako deni mena namutamini.
28 Quem desobedece à lei de Moisés é condenado sem dó à morte, se for julgado culpado depois de ouvido o testemunho de duas pessoas, pelo menos.
29 Iyapana ki mu paeremupu ki pokere mu denai bita kawaya ki wadumupu, ko paere kawaya daganani esida ka yau kena; Iyapana gwedewau Mamanuga God e Gubagai taisi kurakurapiyamu mugu siyamu bo gwaiyaba waunai e darai pokaiya mu bigimaga surupana wagubu ki mu sumamupu ko ewa tagararamupu manako dara ki mibai pa mena kororai simupu bo ade mu paeremaga denai bita mubo wadamana ki Mamanuga God e Keyai pokaiya rikapupu deni mena waditapu bagi ki mu mete wereyakaurapiyamu, iyapana inako kwaetagamu ki mu bamamugu ka badidi maba wenayagisi? Akae, mu yabaramugu ka bita kawaya daganani esida mu nawanamaga tondau.
29 Então, o que será que vai acontecer com os que desprezam o Filho de Deus e consideram como coisa sem valor o sangue da aliança de Deus, que os purificou ? E o que acontecerá com quem insulta o Espírito do Deus, que o ama? Imaginem como será pior ainda o castigo que essa pessoa vai merecer!
30 ‘Bimbinai ki nau kwaesugani ade denai ki nau mu tageyani.’ Nima inako wagubu ki nu katainugu. E ade wagubu ke; ‘Nau ka Kaiwawo, nau idani gurai nau iyapananiyoma mu naurimugu ugwaditamani ragiragi.’ Nima inako wagubu ki nu mete katainugu.
30 Pois sabemos quem foi que disse: “Eu me vingarei, eu acertarei contas com eles.” E quem também disse: “O Senhor julgará o seu povo.”
31 Akae, nu Mamanuga God maramara tondau kaniyau apunai e nuwapupui rabineya sumamu ki ka berokoi kawaya.
31 Que coisa terrível é cair nas mãos do Deus vivo!
32 Wi naiya suma wauneya suma-igamawa makeya badidi maba idiwa ki wi notaga eba gogayagisi. Mamanuga God e tanai wi kawarigau minibu siwa ki eweya ka bita yo midi makari ebo ebo wi bamagau bauwagawa ko wi eba kekeraigubu ko wi watagau mena ragiragi kawaya ubumawa.
32 Lembrem do que aconteceu no passado. Naqueles dias, depois que a luz de Deus os iluminou, vocês sofreram muitas coisas, mas não foram vencidos na luta.
33 Mara dai ka iyapana bautagamawa iyapana paunamugu wi kiranimawa wereya-kauranimawa ade girinimawa pasu-nimawa. Ade mara dai ka iyapana bautagamawa wi kowaguma giritamawa pasutamawa ki ka wi baigamawa mu madanimugu ubumawa togitamawa.
33 Alguns foram insultados e maltratados publicamente, e em outras ocasiões vocês estavam prontos para tomar parte no sofrimento dos que foram tratados assim.
34 Mu dai dibura rabineya idiwa ki ka wi mu nuwaboyamaga wainapamawa ade mu bitamaga daikere ki wi mete wadamawa. Piyara ragidai bautagamawa wi gwedegwedega asusu yabayababa tepamawa ki wi eba nuwaboyaigamawa ko wi rabinagau mamama mete waina-pamawa mibai ka wi puyoga usi kunumau wi nawanaga uburau ki mena wi notapamawa idiwa. Puyo ki eba berokotagisi ko maramara idiwono kaiwono.
34 Vocês participaram do sofrimento dos prisioneiros. E, quando tudo o que vocês tinham foi tirado, vocês suportaram isso com alegria porque sabiam que possuíam uma coisa muito melhor, que dura para sempre.
35 Ki pokere wi naiya Mamanuga God nene kasiyarai kawaya yabara-yabara inako ubumawa ki wi karako eba kamadumuri. Wi ragiragi kawaya inako kwaiwogoi yamoi ki ka Mamanuga God wi puyoga bagi kawaya mosi aita ewa negeni.
35 Portanto, não percam a coragem, pois ela traz uma grande recompensa.
36 Ki pokere kwarisiwagi giruru maba ki kobaiya teteiwagi manako Mamanuga God e nuwaiya badidi wainapiyau ki wi makeya makeya ragiragi kawaya kwaiwogoi yamoi da wi buridere baiwagi ki ka Mamanuga God uburoto wi puyoga bagi kawaya gwaiyabanibu ki wi negeni.
36 Vocês precisam ter paciência para poder fazer a vontade de Deus e receber o que ele promete.
37 Nau nidiyani wainapumuri; Mamanuga God e okai mosi wagubu ke;
37 Pois, como ele diz nas Escrituras Sagradas : “Um pouco mais de tempo, um pouco mesmo, e virá aquele que tem de vir; ele não vai demorar.
38 Gwedewau nau yabuneya supasupai mena idiwu ragidai ki mu nau sumasinimono manako mu sumamaga ki pokaiya idiwono.
38 E todos aqueles que eu aceito terão fé em mim e viverão. Mas, se uma pessoa voltar atrás, eu não ficarei contente com ela.”
39 Ko nu ka eba iyapana iyamaga kaupiyamu wiratagamu ewamugere kayatagamu ragidai ki mu maba. Nu sumanuga pokaiya ka nu iya ki yadamu.
39 Nós não somos gente que volta atrás e se perde. Pelo contrário, temos fé e somos salvos.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Hebreus 10, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.