Atos 5

Fulfulde Burkina NT (FUH_SIM) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Gorko gomma bi'eteeɗo Ananiyas e deekum Safiira, kam'en du conni ngesa muɓɓen.
1 Orot wabin Ananias aawan Sapphira hairi auman hai sawar turin hiya’aitit sabuw hitubun.
2 O suuɗi feccere ceede ɗeen, tawi deekiiko oon ina anndi. O yaari ko heddii ɗuum, o hokki nulaaɓe ɓeen.
2 Naatu kabay turin i botan, aawan i so’ob, naatu i ana baibasit auman iwa’an, turinawat bai in tur abarayah nahimaim ihouw ra’iy.
3 Piyeer wi'i: —Ananiyas, ko waɗi de Seyɗaani heewi ɓernde maa faa penanɗaa Ruuhu Ceniiɗo, cuuɗuɗaa feccere coggu ngesa ngaan?
3 Peter Ananias isan eo, “Aisim Satan not kakafin dogor wanawanan yaru’uy Anun Kakafiyin matanamaim ifuwen, a me hitutubun kabay turin o isa ibotan?
4 Wo aan e hoore maa jeynoo nga. Ko connuɗaa nga ɗuum du, wo aan jeyi ceede ɗeen. Ndelle ko waɗi de anniyiɗaa waɗude ni? Wanaa yimɓe penanɗaa koy, wo Laamɗo penanɗaa!
4 Inaso’ob iti me i o nowa, baise o a baibasitamaim sabuw hitubun, naatu sabuw hitutubun ufunamaim iti kabay i o nowa. Aisim iti na’atube isinaf? O men orot ifuw, baise God ifuw.”
5 Nde Ananiyas nannoo haala kaan fu, saami, maayii. Ɗum laatanii nanɓe ɗum ɓeen fuu kulol manngol.
5 Ananias tur iti nonowar ana maramaim an uy re morob, sabuw etei’imak tur iti hinonowar hai hibir ra’at.
6 Jokolɓe ummii, ngatti mo e kasanke, ndonndii mo, njaltini yaasin, uwi mo.
6 Oro’orot boubuh hina hirun biyan hibai hisum hibai hin rahemaim hiyai.
7 Hono leeruuji tati caggal ɗuum, deekiiko naati, tawi nanaay ko waɗi ɗuum.
7 Three hours na’atube sasawar ufunamaim aawan babin na tit, i men so’ob Ananias isan abisa mamatar.
8 Piyeer wi'i mo: —Haalanam yalla wo ɗum jaati connuɗon ngesa mooɗon ngaan naa? O wi'i: —Ayyo, nii foti.
8 Peter babin ibatiy, “Ku’o gewas anowar, aaw airi a me hitutubun baiyanaban ana fofonin iti kwabai?” Babin iya’afut eo, “Me hitutubun ana baiyan etei i nati.”
9 Ndeen Piyeer wi'i mo: —Noy de aan e gora dewruɗon faa ndaartindoɗon Ruuhu Joomiraaɗo? Inan, uwoyɓe gora ina ngara, faa ɓe njaare, aan du!
9 Peter babin isan eo, “Aisim aaw airi kwaibasit, Regah Anunin kwarutubun? Oro’orot iyab o aaw hibai hin hiya’iy i nati etawanamaim tebatabat o hina’abar kwananamih.”
10 De wakkati gooto, kanko du, o saami yeeso Piyeer, wo o maayɗo. Jokolɓe ɓeen naati, tawi o maayii. Ɓe ndonndii mo, ɓe njaltini yaasin, ɓe uwi mo ɗakkol goriiko.
10 Mar ta’imon babin Peter anamaim ra’iy rab morob, oro’orot boubuh hina hirur babin morob inu’in hi’itin hi’abar hin aawan sisibinamaim hiyai.
11 Kulol manngol nanngi kawrital goonɗinɓe e nanɓe ɗum fuu.
11 Sawar iti mamatar ekaleisia sabuw naatu sabuw afa auman iti tur hinonowar hi’oror sa’irih naatu hai hibir ra’at.
12 Nulaaɓe ɓeen ina ngaɗa maandeeji kaayniiɗi e kaayeefiiji keewɗi hakkunde yimɓe. Tawi goonɗinɓe ɓeen fuu ina kawrita ley danki Suleymaana kiin, ɓe fuu ɓe ɓernde wootere.
12 Tur Abarayah ina’inan naatu baifofofor moumurih maiyow sabuw wanawanahimaim hisisinaf. Naatu baitumatumayah hai rou’ay mar etei i Solomon ana sebosebomaim hiruru’ay.
13 Yimɓe heddiiɓe ɓeen, fay gooto e muɓɓen suusaa hawtude e maɓɓe. Ammaa yimɓe ɗoon na teddina ɓe.
13 Orot babin ufunane men karam boro hitakofanih, basit baitumatumayah hai gewasih isan sabuw wabih hibobora’ara’ah.
14 Goonɗinɓe Joomiraaɗo ɓeen ina ɓeydoroo yimɓe heewɓe, worɓe e rewɓe.
14 Naatu orot babin iyab Regah hibitumatum hina hirun kou’ay yayababar yen ra’at.
15 Faa ɗum hewtini yimɓe waddoyde nyawɓe, iɓe mburtina ɗum'en dow laabi, iɓe mballina ɗum'en e dow leese e daage, faa nde Piyeer waroyi fu, ɗowki muuɗum meema yoga maɓɓe.
15 Rou’obow nati’imaim sabuw sawusawuwih hi’abaren hitit ef gagamih yah emo’em afe’eh naatu ir yah hi’i’inuwih, saise Peter tanan ana youn afa tafahimaim tarabon isan.
16 Yimɓe heewɓe ƴuuri e gure piiliiɗe Urusaliima, ngaddi nyawɓe e wonduɓe e ginnaaji. Ɓeen fuu ndannaa.
16 Sabuw rou’ay gagamin maiyow hiru’ay, naatu bar merar afa Jerusalem sisibinamaim hima’am hai sabuw sawusawuwih naatu afa afiy kakafih hitoun buriburih hima’am hibuwih hinan etei’imak hiyayawasih.
17 Ndeen, Almaami Mawɗo e battaa'en muuɗum ɓeen, ɗum woni Saduki'en, keewi kiram.
17 Firis Gagamin ana ofonah etei naatu Sadducee hai kou’ay bairi hibusuruf tur abarayah isah yah so’ar hibobowen, naatu sinafumaim hiyai.
18 Ɓe nanngi nulaaɓe ɓeen, ɓe ommbi ɗum'en ley kasu.
18 Tur Abarayah hibow hifatumih naatu hibuwih hin dibur bar gagaminamaim hiyariyih.
19 Ammaa e jemma oon, maleyka Joomiraaɗo gooto omti dammbuɗe kasu ɗeen, wurtini ɓe, wi'i:
19 Baise gugumin wanawanan Regah ana tounamatar na etawan etei botawiyen tur abarayah iunawiyih hitit, iuwih eo, Tounamatar tur abarayah dibur barane botaitih|alt="angel frees the apostles from the prison" src="cn01911b.tif" size="col" loc="Act 5.19" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="5.19-20"
20 —Njehee ndarowee ley suudu dewal mawndu toon, mbaajoɗon yimɓe haala nguurndam goongalajam ɗam fuu.
20 “Kwanan Tafaror Bar gagamin wanawanan kwanabat iti yawas boubun ana tur tutufin sabuw etei hai tur kwana’owen.”
21 Nde ɓe nannoo ko maleyka oon wi'i fu, ɓe njehi, ɓe naatowi suudu dewal mawndu nduun gilla fajiri, iɓe njanngina. Ndeen Almaami Mawɗo oon e battaa'en muuɗum noddi waalde Saahiiɓe e mawɓe Israa'iila fuu batu. Ɓe njamiri nulaaɓe ɓeen ittowee to kasu toon, ngaddee.
21 Mar sibisib auman tur abarayah Tafaror Bar wanawanan was efanamaim hibusuruf sabuw hi’obaibiyih.
22 Ammaa nde doomooɓe ɓeen njottinoo ndeen, tawaay ɓe e ley kasu toon. Ɓe njeccii, ɓe kaaltani waalde Saahiiɓe ɓeen, ɓe mbi'i:
22 Baise hina dibur baremaim hititit hibouyuwih naatu ma’utenayah hai ukwarih himatabir maiye hina hai tur hio’wen hio,
23 —Min tawii kasu nguun ina uddii ina sokii, doomooɓe ɓeen ina keddii yaasin ina kuccunduri e dammbuɗe ɗeen, ammaa nde min udditinnoo ndeen, min tawaay fay gooto ley toon.
23 “Aki an dibur bar atitit etawan etei i tufatufbonen naatu etawan ma’utenayah auman hibatabat ai’itih, baise etawan abobotawiyen i men yait ta nati bar wanawananamaim atita’urimih.”
24 Nde mawɗo doomooɓe suudu dewal mawndu oon e hooreeɓe almaami'en ɓeen nannoo ɗum fu, ɓe mbemmbaa, ɓe kunngii faamude fuu ko ɗum waawi laataade.
24 Firis ukwarih naatu Tafaror Bar kaifenayan hai ukwarin iti tur hinonowar etei hai kasiy ra’at hio, “Iti orot isah abisa matar?”
25 Ndeen goɗɗo wari, humpiti ɓe, wi'i: —Inan, worɓe ɓe ommbunoɗon ley kasu ɓeen, ina ndarii ley suudu dewal mawndu, ina njanngina yimɓe!
25 Rubira’e orot ta na run eo, “Kwananowar oro’orot kwabow dibur kwaya’aya i Tafaror Bar wanawanan sabuw tibi’obaibiyih.”
26 Ndeen, mawɗo doomooɓe oon yaadi e doomooɓe ɓeen, ngartiri nulaaɓe ɓeen. Ammaa ɓe ngaɗiraay ɗum doole sabo iɓe kula taa yimɓe paɗɗa ɓe kaaƴe.
26 Naatu kaifenayan ukwarin ana orot afa bairi hin tur abarayah hibuwih bairi himatabir maiye, men hifair o hikwararihimih, anayabin sabuw agimamaim borabirabih hirouw hibir.
27 Nde ɓe ngartirnoo nulaaɓe ɓeen fu, ɓe ndarni ɗum'en yeeso waalde Saahiiɓe ndeen. Almaami Mawɗo oon ƴami ɓe,
27 Tur Abarayah hibuwih hina hirun Kaniser (Sanhedrin) nahimaim hibat naatu Firis Gagamin ibatiyih eo,
28 wi'i: —Min cappanii on sappannde sattunde, taa mbaajoɗon e innde gorko oon. De ndaaree ko ngaɗuɗon! On cankitii waaju mooɗon oon ley Urusaliima fuu. Katin du, oɗon njiɗi yowude dow amin wareede gorko oon.
28 “Aki tur fokarin maiyow ao fafari iti orot wabinamaim sabuw men kwani’obaiyih, naatu baise kwa abai’obaiyen i tit Jerusalem wanawanan sabuw etei tenonowar, naatu kwakok iti orot momorob ana ubar aki bain isan kwayayamatat.”
29 Piyeer e nulaaɓe ɓeen njaabii, mbi'i: —Ina tilsi neɗɗo ɗowtanoo Laamɗo, wanaa yimɓe.
29 Peter naatu tur abarayah afa bairi hiyafutih hio, “Aki i God fanan anab men orot fanahimih.
30 Laamɗo maamiraaɓe meeɗen iirtinii Iisaa mo tontuɗon e leggal de mbarɗon ɗum oon.
30 It ata a’agir hai God Jesu kwa onaf tafanamaim kwa’onaf kwa’asabun momorob i morobone God bora’ah maiye,
31 Wo kanko Laamɗo teddini faa toowni, de joƴƴini mo gere nyaamo muuɗum. Laamɗo waɗi mo hooreejo, waɗi mo kisinoowo faa o hokka Israa'iilankooɓe no tuubira, faa keɓa yaafaneede lutti muɓɓen.
31 God bora’ah yen uman ana asukwafune ima’an, bonawiyenayan naatu baiyawasayan matar, saise Israel sabuw hai ef nabotawiy dogor baikitabiren naatu notawiyen hinab.
32 Minen ngoni seedeeɓe kabaaruuji ɗiin. Ruuhu Ceniiɗo mo Laamɗo hokki ɗowtaniiɓe ɗum du na seedii ɗum.
32 Aki i iti sawar hai sifrubonayah, naatu sabuw iyab hibifanabow isan God Anun Kakafiyin bitih auman siftirurubon.”
33 Nde waalde Saahiiɓe ɓeen nannoo ɗum ndeen, tikki sanne, anniyii warude ɓe.
33 Kaniser sabuw iti tur hinonowar ana veya, gagamat yen bufutih hikokok kwanekwan i boro tur abarayah hita’asbunih.
34 Ammaa ina woodi toon gorko jeyaaɗo e waalde Farisa'en bi'eteeɗo Gamaliyel, jannginoowo Tawreeta Muusaa, tedduɗo e yimɓe fuu. Gorko oon ummii, darii hakkunde waalde Saahiiɓe ndeen, yamiri nulaaɓe ɓeen njaltinee seeɗa.
34 Baise Pharisee orot wabin Gamaliel, ofafar bai’obaiyenayan, sabuw etei iti orot hikakakafiy, kou’ay wanawanan misir iuwih tur abarayah hibuwih hitit ufunamaim mar kafai hibat.
35 Caggal ɗuum, o wi'i ɓe: —Israa'iilankooɓe, ndeenee ko'e mon e yimɓe ɓe, e ko anniyiɗon waɗude ɗuum.
35 Naatu imaibo Kaniser iuwih eo, “Taituwau Israel, abisa iti orot isah kwayayakitifuw mata toniwa’an gewas kwananotabo kwanasinaf.
36 Ɓooyaay ko Tewdas ɓangunoo. Imo jogorinoo hoore makko won ko o laatii. Ko waɗata yimɓe keme nayo ina njokkunoo mo. O waraama, jokkunooɓe mo ɓeen fuu cankitake, de ɗum fuu laatake ɓolum.
36 Kwananot iti boro’omo Theudas tit orot gagamin ta rouw eorereb naatu oro’orot etei 400 na’atube hikofan, Baise hi’a’asabun ana veya ana bai’ufununayah etei hitaragiy nanabin hin, naatu ana kou’ay re rumoromorob sawar.
37 Caggal makko, Yahuuda Galilinkeejo oon wariino wakkati limgal. Yimɓe heewɓe njokki ɗum. Kam du halkaa, jokkuɓe ɗum ɓeen fuu cankitii.
37 Nati ufunamaim Judas Galilee orot sabuw hibiyab ana veya tit, sabuw bow kou’ay busuruf, baise i auman hi’asabun naatu ana bai’ufununayah hitaragiy nanabin hin.
38 Joonin, miɗo haalana on: accee yimɓe ɓeen, celon ɓe. Sabo si anniyaaji maɓɓe e golle maɓɓe to yimɓe ƴuuri fu, ɗum fiirtoto.
38 Isan imih abisa iti boun emamatar isan au’uwi, iti orot kwaihamiyih, naatu kwa’uwih ten, anayabin orot ana notane hinayakitifuw hinasisinaf na’at boro nasawar.
39 Ammaa si tawii to Laamɗo ɗum ƴuuri du, on mbaawaa sakkaade ɗum. Kaybee, taa on kaɓu e Laamɗo!
39 Baise Godane nanan na’at, kwa men karam boro kwana’otanih, kwa boro taiyuw God bairi kwanabiyow kwana’itin.”
40 Waalde Saahiiɓe ndeen jaɓi dabare makko. Ɓe nodditi nulaaɓe ɓeen, ɓe piyi ɗum'en, ɓe cappani ɗum'en taa kaala e dow innde Iisaa katin, ɓe njoofi ɗum'en.
40 Tur Abarayah hi’afih hirun naatu hirouw. Imaibo tur fokarin maiyow hi’uwih naatu hiofafarih Jesu wabin men hinao rerereb, naatu hi’uwih hai au ubar hin.
41 Nulaaɓe ɓeen ndilli yeeso waalde Saahiiɓe ndeen. Ɓe ceyii sabo Laamɗo ndaardii ɓe iɓe poti huyfineede saabe innde Iisaa.
41 Tur Abarayah Kaniser hihamiyih hitit naatu ereyasisir auman hin, anayabin Jesu wabinamaim hibi’akir i igewasin kwanekwan.
42 Nyannde fuu ɓe njoppaay waajaade e jannginde Kabaaru Lobbo haala Iisaa Almasiihu kaan ley suudu dewal mawndu e ley galleeji.
42 Mar etei Tafaror Baremaim naatu hai baremaim sabuw hibi’obaiyih naatu tur gewasin Jesu Keriso isan sabuw hai tur hi’o’owen.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 5, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.