Atos 19
Version Pular Fuuta-Jallon (FUF) vs AAI
1 Fewndo ko Apoloosi on woni Korenti, tawi Puulusa kaɲun taƴitoyii leyɗe dowje ɗen, haa o hewtoyii Efeesi, o fotti ɗon e taalibaaɓe goo.
1 Apollos Corinth ma’am ana veya Paul tafaram ta ta oyaw wanane run tit remor na Ephesus tit. Nati’imaim bai’ufununayah sabuw afa titaurih.
2 O wi'i ɓen: «Hara on heɓii Ruuhu Seniiɗo on wa ko gomɗinɗon?»
2 Naatu bai’ufununayah ibatiyih, “Kwabitumatum ana maramaim Anun kakafiyin re iwani?” Hiya’afut hio, “Aki nati Anun Kakafiyin ana tur men kafa’imo hio anowar.” |alt="map" src="Pauljr3.tif" size="col" ref="Acts 19.2"
3 Onsay o wi'i ɓe: «Awa ko honno lootiranoɗon?»
3 Basit Paul ibatiyih, “Bo kwa bapataito i menatan kwabai?” Hiya’afut hio, “John Baptist nowan.”
4 Puulusa wi'i: «Yaayaa ko fii tuubuubuyee looti, e hoore ɗun himo wi'aynoo yimɓe ɓen yo ɓe gomɗin aroyoowo ɓaawo makko on, ɗun ko Iisaa.»
4 Paul iuwih eo, “John ana bapataito i dogor baikitabiren kakafih hibihamiyen isan. Naatu orot ta wabin Jesu i ufunamaim nan baitutumin isan iuwih.
5 Ɓay ɓe nanii ɗin konguɗi makko, ɓe *lootaa maande kisiyee e innde Iisaa Joomi on.
5 Tur iti na’atube eo hinonowar ufunamaim etei Regah Jesu wabinamaim bapataito hibai.
6 Onsay Puulusa *fawi juuɗe mun ɗen e hoore maɓɓe, Ruuhu Seniiɗo on ari e maɓɓe, ɓe woni e wowlugol e *haalaaji janani, wowla ko Alla longini ɓe.
6 Naatu Paul uman tafah yara’aten yoyoban ana veya Anun Kakafiyin re iwanih menah botabir tur ta ta hio naatu tur Godane nan hi’orerereb.
7 Tawi ɓen yimɓe ko wa ɓe sappoo e ɗiɗo.
7 Orot nah etei i 12 iti kou’ay wanawanan.
8 Onsay Puulusa naati ka juulirde, o yewtiri ɗon pellital. E nder lebbi tati himo yewtidude e maɓɓe o fellintinana ɓe ko yowitii e fii *laamu Alla ngun.
8 Paul Kou’ay Bar run itafofor sumar tounu wanawanan sabuw bairi hio, God ana aiwob isan sabuw iuwih dogoroh rouw tafofofor.
9 Kono ɓay woɓɓe wonii e sattinkinagol e angal gomɗingol e aybingol laawol Joomi on e hakkunde jamaa on, o sortii hakkunde maɓɓe, o ƴetti taalibaaɓe ɓen o waɗi ɓe feere, o woni e yewtidugol e maɓɓe ɲande woo ka duɗal oo wi'eteeɗo Tiranuusu.
9 Baise sabuw afa dogoroh fokar, men kafa’imo hikok boro hititumatum naatu bebeyanamaim Regah ana ef gewasin isan tur kakafih maiyow hi’o. Basit Paul ihamiyih naatu bai’ufununayah buwih bairi hin. Veya matan yimo Tyrannus ana bai’obaiyen efanamaim ma bi’obaibiyih.
10 Ɗun neeɓi yeru duuɓi ɗiɗi, haa kala hoɗuɗo *Aazii humpitii fii daaluyee Joomiraaɗo on, ɗun ko Yahuudiyankeeɓe ɓen e *Gereekiyankeeɓe ɓen fow.
10 Iti na’atube ma sinaf kwamur rou’ab sawar, naatu sabuw etei nati Asia wanawanan Jew naatu Ufun Sabuw etei Regah ana tur hinowar.
11 Tawi Allaahu on no waɗaynoo kaawakeeji moƴƴi hawniiɗi rewrude e Puulusa,
11 Paul wanawananamaim God ina’inan fokarih maiyow sisinaf.
12 haa ka tawata hiɓe yahaynoo ɓe ƴetta disaaje maa lince ɗe Puulusa meemaynoo ɗen, ɓe adda, ɓe waɗa e nawnuɓe ɓen, ɓen ndikka, jinnaaji bonɗi ɗin kadi yalta e maɓɓe.
12 Paul ana agesaf naatu ana faifuw i biyan gubamin hibai hin sawusawuwih biyah hiyayanowahih i hiyayawas naatu afiy kakafih auman i hibibihir.
13 Yahuudiyankeeɓe goo, jindaynooɓe wi'a no raɗoo jinna, woni e jantagol e hoore ɓen ɓe jinnaaji woni e mun innde Iisaa Joomi on, hara hiɓe wi'a: «Mi yamirii on yaltugol e innde Iisaa, on mo Puulusa woni waajaade fii mun!»
13 Jew sabuw afa bar merar ta ta hirun hitit sabuw iyab biyahimaim afiy kakafih hitar sumih hima’am Regah Jesu wabinamaim hinununih. Naatu hai tur i iti na’atube hio, “Demon kakafih hinununih seven Paul ana orot wabin Jesu isan ebibinan i wabinamaim kwa abi’a’ari kwatit!”
14 Tawi ɓen waɗaynooɓe ɗun ko ɓe njeeɗiɗo, ɓen-le ko ɓe ɓiɓɓe oo wi'eteeɗo Sekubaa, tawaaɗo e hooreeɓe *yottinooɓe sadaka Yahuudiyankeeɓe ɓen.
14 Naatu Jew hai Firis Gagamin wabin Skeva natunatun etei seven i iti na’atube auman hisisinaf.
15 Ngin jinnawii jaabii ɓe, wi'i: «Miɗo andi Iisaa, miɗo andi kadi ko hombo woni Puulusa, kono onon ko on homɓe?»
15 Baise afiy kakafin iuwih eo, “Jesu i ayu aso’ob naatu Paul auman i ayu aso’ob, bo kwa iyab?”
16 Onsay on neɗɗo mo ngin jinnawii woni e mun yani e maɓɓe, o waawi ɓe fow e hoore doole tiiɗuɗe, haa ɓen dogi yalti e ndun suudu ɓe ɓornaaki, e hoore hiɓe barminaa.
16 Naatu orot nati afiy kakafih hiwan ma’am misir bow yow tar, hai faifuw seb nunih ufun hitit segar biyah ererara ana bar hihamiy hibihir.
17 Kala Yahuudiyankeejo e Gereekiyankeejo hoɗuɗo Efeesi andi fii ɗun, kulol nangi ɓe ɓe fow, onsay innde Iisaa Joomi on mawninaa.
17 Jew sabuw etei naatu Ufun Sabuw etei iyab nati Ephesus wanawanan hima’am iti tur hinonowar ana veya, etei yah birubir fafar, naatu Regah Jesu Keriso wabin bora’ara’aten gagamin maiyow hitin.
18 Onsay buy e aruɓe e gomɗinde ari qirritii, weeɓiti boneeji ɗi ɓe waɗunoo.
18 Sabuw moumurih na’in iyab hina bai’ufununayah himamatar bebeyanamaim hitit abisa kakafin hisisinaf isan etei hi’e’en.
19 Ɓawto ɗun, yimɓe buy waɗaynooɓe mbilankaaku, addi defte mun, ɓe sunni ɗe yeeso fow. Coggu majje on jittaa, tawaa ko tammaaji kaalisi guluuji cappanɗe jowi.
19 Sabuw moumurih na’in iyab hikwerakwer hai buk hibow hina hibutuw naatu sabuw etei matahimaim hi’afusar. Naatu buk ta’ita’imon hai baiyan hibiyab i 50,000 drachma ana fofonin. Paul Efasis hai kwerakwer buk hi’afusar bat i’itah|alt="Paul watching Ephesians burn books" src="cn02003B.tif" size="col" loc="Act 19.19" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="19.19"
20 Ko nii, daaluyee Joomiraaɗo on woni layirde semba e hoore doole.
20 Sinaf fairih iti himamataramaim Regah ana tur tasasar tit naatu busuruf ra’at ana fair bai yen.
21 Ɓawto ɗun Puulusa eɓɓani fii yahugol Yerusalaam, hara ko Masedonii e Akaaya o rewri. O wi'i: «Si mi iwii ɗon, bee mi hewtoya Roomu.»
21 Sawar iti himamatar ufunamaim Paul ana not bogaigiwas Akaiya naatu Masedonia tafaram hairi wanawanahiwat remor na. Naatu na Jerusalem titamih ana not bogaigiwas eo, “Iti tafaram anabinanawan ufunamaim ayu boro anan Rome ana’itin.”
22 Onsay o immini wallindirteeɓe makko ɗiɗo Masedonii, ɗun ko Timotee e Arastuusa, kanko o luttiti Aazii ɗon seeɗa.
22 Basit ana baibais orot rou’ab Timothy, Erastus hairi iyafarih hin Masedonia wanawanan hima, i baise veya au gagaminaka Asia wanawanan imaim ma.
23 Onsay jiiɓoldu tiiɗundu waɗi sabu laawol Joomi on.
23 Nati ana veya’amaim yare kakafin anababatun Ephesus wanawanan matar, anayabin Regah ana Ef isan.
24 Tawi no e nden saare siyaakeejo wi'eteeɗo Dimitiriyuusu, tafaynooɗo rewirkoy tosokoy tafiraakoy kaalisi, hara ko nandintinaakoy e rewirdu allaajo maɓɓe debbo wi'eteeɗo *Artemiisi on. Tawi ɗun no wondannoo e ɓe o tafidaynoo ɓen tono tiiɗuɗo.
24 Orot wabin Demetrius silver imaim sawar ebu’ur temamatar i nati’imaim ma’am. Iti orot i god babin wabin Artemis ana kwafiren gagamin ana yumatabe, silver amaim bu’ur sabuw hitotobon. Naatu nati bowabowamaim kabay gagamin maiyow bai ana sabuw isah rur.
25 On mooɓindiri ɓe o tafidaynoo ɓen, kamɓe e ɓe ɓe kafidunoo mecce goote ɓen, o wi'i ɓe: «On fow hiɗon andi, fii men on ko e ɗee golle ɗoo humii,
25 Basit ana bowayah etei e’af ayuwih naatu sabuw afa i bairi hai bowabow ta’imon auman e’af hiru’ay iuwih eo “Au sabuw kwanaso’ob, ata bowabow iti’imaim kabay gagamin tatain erur.
26 awa kadi hiɗon yi'ude, hiɗon nanude ko woni feƴƴude kon, hara hinaa Efeesi ɗoo tun, fayda ko e nder Aazii on fow wonde, oo wi'eteeɗo Puulusa no murtinde jamaa ɗuuɗuɗo, fellintinira ɓe wi'ugol wonde allaaji moƴƴiniraaɗi juuɗe neɗɗanke wonaa allaaji.
26 Naatu boun iti orot Paul abisa esisinaf i kwa taiyuw matamaim kwa’itin naatu tainimaim kwanonowar, god orot umahimaim tibiwa’an i men kafa’imo godamih.” Tur iti na’atube eo i orot babin moumurih maiyow yah ikitabir. Iti sawar i men Ephesus wanawanan akisin emamatar, baise Asia wanawanan etei kafa’imo nisawar.
27 Ɗun non hinaa fii hayfingol mecce men ɗen tun, kono ko liɓugol fii nduu rewirdu oo allaajo debbo mawɗo wi'eteeɗo Artemiisi e ɓoorugol teddungal makko ngal, on mo Aazii fow e aduna on fow woni rewude.»
27 Iti ata bowabow i kakafin wanawanan run naatu ata bowabow wabin boro na’af, men wabit akisin na’af, baise god babin Artemis ana kwafiren bar gagamin auman boro yabin en namatar. Naatu sabuw nati Asia wanawanan, naatu tafaram wanawanan sabuw etei iti god babin hikakafiy hikwakwafir boro nuhih nabur.”
28 Ɓay ɓe nanii ɗin konguɗi, ɓe heewi tikkere, ɓe nangi e ewnagol, wi'a: «Artemiisi Efeesiyankooɓe ɓen ko mawɗo!»
28 Sabuw hiru’ay hima iti tur hinonowar higagamat himisir hiwow hio, “Ephesus ana god Artemis akisinamo i turobe gagamin.”
29 Onsay saare nden fow jiiɓondiri, ɓe wubbidi, ɓe saalori ɓee Masedoniyankooɓe ɓe Puulusa jindidaynoo, ɗun ko Gayuusi e Aristarke, ɓe naɓori ɓe ka fijirde mawnde.
29 Basit nati bar merar gagamin wanawanan uruw ra’at, na hibuyuw ne hibuyuw hinunuw. Masedonia orot rou’ab Gaius Aristakus hairi Paul bairi hinanawan hinan hibuwih hinunuw hin sabuw hai rou’ay efan gagaminamaim hitit.
30 Puulusa kadi faalaa hollitaade jamaa on, kono laatii taalibaaɓe ɓen jaɓaali.
30 Paul akisin i kok sabuw nahimaim tatit, baise bai’ufununayah hi’otan.
31 Hay woɓɓe e hooreeɓe Aazii ɓen, ɓe tawata ko yiɓɓe makko kanko Puulusa, ɓe nuli woɓɓe e makko ko jeeja mo fii wota o yahu ka fijirde mawnde.
31 Nati tafaram wanawanan hai orot gagamih, iyab Paul ana ofonah auman tur hiyafar hifefeyan men hikok boro tan kou’ay ana efan gagaminamaim yumatan ta’ototait.
32 Tawi woɓɓe no ewnoo goɗɗun goo, ɓeya kadi no ewnoo goɗɗun goo, ko fii jiiɓaare nden no woni hakkunde dental ngal, e hoore ɗun ɓurɓe ɓen andaa wuren ko honɗun mooɓindiri ɓe.
32 Nati ana veya’amaim kou’ay ana efanamaim uruw i na’at, sabuw afa nati’imaim i tur ta hiwow hio, sabuw afa ni’imaim ibo tur ta hiwow hio. Naatu sabuw au moumurihika i men kafai hiso’ob aisim hina iti kou’ayamaim hitit.
33 Onsay woɓɓe e hakkunde jamaa on lowi oo wi'eteeɗo Aleksander mo Yahuudiyankeeɓe ɓen feƴƴini yeeso dental ngal. Kanko Aleksander o towni jungo, tawi himo faalaa sifanaade jamaa on.
33 Naatu Jew sabuw afa Alexander hibonawiy hitit nahine bat, naatu sabuw afa roube’aten tur hitin, imaibo Alexander umanamaim sabuw rutanih awah fot naatu i taiyuwin wasfafarin isan ana tur eo.
34 Ɓay ɓeya andii ko o Yahuudiyankeejo, fow ewnodi wa saa'iiji ɗiɗi, hiɓe wi'a: «Artemiisi Efeesiyankooɓe ɓen ko mawɗo!»
34 Baise nati veya’amaim i hi’inan Alexander i Jew orot, imih sabuw etei au ta’imon hiwow sawar ta’imon isan hio inan hours rou’ab sawar. “Ephesus ana god Artemis akisinamo i turobe Gagamin!”
35 Onsay hoore kaydi on ɗahi yimɓe ɓen, o wi'i ɓe: «Ko onon yo Efeesiyankooɓe, hara ko hombo woni andaa wonde saare Efeesi nden ko ngaynaakoore rewirdu oo allaajo debbo mawɗo wi'eteeɗo Artemiisi, awa kadi ko nde ngaynaakoore nandolla makko iwruɗo ka kammu on?
35 Inan yomaninamaim bar merar ana kirumayan sabuw rou’ay gagamin eotatanih inan nuwarob e’afuw basit eo, “Ephesus ana orot ana babin! Sabuw etei hiso’ob Ephesus bar merar i god gagamin Artemis ma’uh ema’am. Iti kabay kakafiyin marane hea’obow re’er boun iti inu’in auman ma’uh ema’am.
36 Ɓay ɗun hinaa ko yeddinii, wonee deeƴuɓe, hara on waɗiraali huunde hawjere.
36 Iti sawar i boro men yait ta nayaubamih, isan imih kwa yate enub kwamare naatu men abisa ta nota’e mata nakabiy kwanasinafumih.
37 Ko fii on addii ɓee yimɓe, ɓe tawata bonnaa ka hormorde, ɓe hoynaa kadi allaajo men debbo on.
37 Kwa iti orot kwabow kwana ai’itih i men Tafaror Bar ana sawar ta hi’afiy o ata god babin isan tur kakafih hi’omih.
38 Si tawii non Dimitiriyuusu oo, e siyaakeeɓe ɓe o kafidi mecce ɓen no galdidi e goɗɗo, haray no woodi ɲaawirɗi e ɲaawooɓe lamminaaɓe fii mun, yo ɓe wullito e ɓen.
38 Baise Demetrius ana bowayah orot bairi orot babin isan hai gamin tur afa hinama’am na’at, ata orot gagamih tur nowarayah i tema’am. Naatu tur nowar yababan yabaituturin isan ana efan i bobotawiyin inu’in boro hinan imaim hiyabaitutur.
39 Si tawii non hiɗon mari goɗɗun ko ɓeyditii e ɗun, haray ko ka dental ardinaangal ngal ɗunɗon moƴƴintee.
39 Baise yababan tur gagaminaka omih na’at i kwanan Kou’ay Bar gagaminamaim orot tur nowarayah matahimaim a yababan kwanaorereb tur nowarayah boro hinayabunei.
40 — ausente —
40 Naatu boun hibubuyuw isan hina’af tanarun hinabibatiy boro tanao kwanekwan, anayabin tur ana’an it men taso’ob naatu it men karam boro asir tanao tanifufuwen.”
41 — ausente —
41 Iti eo ufunamaim, sabuw iuwih hai ubar hin.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 19, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.