Atos 20

Aadi keyri: linjiila iisaa almasiihu (FFM) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Nde fitina oo yawti ndee, Pool mooɓti taalibaaɓe ɓee, waajii ɗum'en. Caggal ɗum, waynii ɗum'en, feewi Makedoniya.
1 Sabuw hibuyuw in sawar nuwarob ea’afuw ufunamaim, Paul bai’ufununayah etei e’af ayuwih koufair tur itih naatu eo tuturih. Imaibo ihamiyih au Masedonia na’at in.
2 O seeki ndiin leydi, omo waajoo yimɓe ɓee haalaaji keewɗi. Caggal ɗum, o yehi Yuunan.
2 Naatu Masedonia ana uman men sanet imaim bar merar ta ta run tit baitumatumayah isah binan koufair itih remor na Greek tit.
3 O waɗi ton lebbi tati. O lanndinii faa o naata laana faade Siriya. Kaa caggal nde Yahuudiyankooɓe ndawridi faa njammboo mo, o anniyii wirfitoraade laawol Makedoniya.
3 Nati’imaim sumar tounu ma, naatu au Syria na’at na isan bobobuna Jew sabuw rabinamih hiyayakitufuw tur nowar. Imih i ana not bogaigiwas matabir maiye Masedonia awat na.
4 Ɓee ɗoo ɗowtunoo mo: Sopater ɓii Pirrus jeyaaɗo Bereya, e Aristarka e Sekundus jeyaaɓe Tesaloniiki, e Gayus jeyaaɗo Derbe e Timote e Tikikus e Torofim jeyaaɓe leydi Asiya.
4 Orot iti na’atube i hitur bairi hin, Berea bar merarane i orot Fairahus natun Sopater, Thessalonica’ane i Aristakus, Secundus hairi, Derbe’ine i Gaius, naatu Asia’ane i Tychicus, Trofimus hairi, naatu Timothy.
5 Ɓeen ardii min, ndoomoyi min Torowas.
5 Iti oro’orot i wa ta hibai wan hirabon Troas imaim hima aki hikaifi.
6 Minen, min naati laana faade Filipa caggal iidi mo buuru ƴuufinaaka. E ley balɗe joy min kewtii ɓe Torowas, min ngaɗi ɗon yontere.
6 Faraw Wanawanan Yeast En ana hiyuw sasawar ufunamaim Philipi imaim wa abai, veya umat roun ufunamaim Troas imaim ai ta’imon, nati’imaim fur ta’imon ama.
7 Ɲannde aranndeere e yontere, tawi miɗen mooɓtii faa min taƴa buuru. Pool ana waajoo yimɓe ɓee, nde wonnoo omo anniyii wittude janngo mum. O jokki e waaju oo faa hejjere jemma.
7 Fur antoro’ot ebubusurufimaim, bai’ufununayah etei rafiy kakafiyin baimasibin isan abita’ay ana veya, Paul binan sabuw iuwih naatu mar natot boro nan, imih kutuw binan in fainaiwan tit.
8 Lampaaji keewɗi ana ngonnoo e ley suudu dowuuru ndu min mooɓtinoo e muuɗum nduu.
8 Naatu bar tafan aki ama’amamaim i ramef moumurih na’in hitoto’ab.
9 Suka jokolle biyeteeɗo Ewtikus ana jooɗii dow falanteere. Ko Pool juutini waaju muuɗum oo koo, Ewtikus ɗaanii ɗoyngol teddungol. O saami iwde e falanteere sooro tataɓo ngoo. Nde ɓe ɓamti mo ndee, tawi o maayii.
9 Bar ana sou awanamaim i orot boubun wabin Eutikas ma Paul ana binan nonowar. Baise Paul kutuw binan ma nowar inan busuruf matan fot taf koukuw. Naatu naniyan meyemeye matan anababatun fot ikitabir bar noyate tafan ana tet tounu imaim hima’am raiy rab easabun, hire murubin hibai hibora’ah.
10 Kaa Pool jippii, hippii e makko, ɓami mo e juuɗe muuɗum, wii:
10 Baise Paul raiy orot isnowah kwafure rouh eo, “Men kwaniyababan, yawasin inu’in.”
11 Nii Pool ŋabbiti, taƴi buuru, ɲaami. Caggal ɗum, o jokki waaju makko faa weenndoogo, o witti.
11 Imaibo matabir maiye yen bar tafan rafiy bai imasib eaan. Naatu fai manin ma binan in mar tot basit ihamiyih.
12 Suka jokolle oo naɓtaa ana wuuri. Ɗum ɓuuɓini ɓerɗe maɓɓe sanne.
12 Orot yawasin hibai hin au bar dogoroh ereyasisir auman.
13 Minen, min adii wirfitaade, min naati laana faade Assos ɗo min kaani naatinde Pool, sabi o anniyiiɗo yaarude ton koyɗe.
13 Wa abai arabon an Asos atit naatu Paul iu’uwi na’atube baiwaninamih arun, anayabin i ababawat boro ufui rarabon.
14 Nde min tawondiri Assos ndee, min naanni mo laana, min peewi Mitilene.
14 Tafaram Asos imaim bairi abitar ana veya na wa afe’en yen bairi ana Mitilin atit.
15 Min iwi ɗon e laana, min njottoyii janngo mum yeeso ruunde Kiyos. Faɓɓi-janngo mum min ƴaɓɓorii bannge ruunde Samos, faɓɓiti-janngo mum min njottii Miletus.
15 Mar to wa ainatit ana Kios nuw aihamiy, veya bairou’abin ufunamaim Samos nuw a’afuwabon, naatu veya baitounin ana Miletus atit.
16 Pool fellisii ƴaɓɓoraade Efeesu, sabi o yiɗaa neeptude e leydi Asiya ndii, omo heɲoo yottaade Urusaliima ɲannde iidi Pantekot so tawii ana laatoo.
16 Paul Ephesus baihamiyin mutufor yan rabon isan ana not bogaigiwas, men kok boro veya gagamin Asia wanawananamaim tama, anayabin bimatkabiy ana kok i Jerusalem natitabo Pentecost ana veya nab.
17 Nde Pool wonnoo Miletus ndee, nelani hooreeɓe deental goonɗinɓe Efeesu ɓee.
17 Miletus imaim Paul Ephesus ekaleisia orot ukwarih na bairi o isan isah tur iyafar.
18 Nde ɓe ngari ndee, o wii ɓe:
18 Naatu hina hititit ana veya iuwih eo “Ayu boubuntoro’ot ana Asia wanawanan atit bairi mi’itube tama’am i kwa kwaso’ob.
19 Mi golliranii Joomiraaɗo leyɗinkinaare fuu, kaɲum e gonɗi keewɗi e torraaji Yahuudiyankooɓe kewtiiɗi kam ɗii.
19 Taiyuwu ayara’iyu Regah ana akir wairafin na’atube yawas fokarin wanawanan wainabu abow eremamaturu auman, Jew sabuw asabunu isan hiyakitifuw men anot.
20 Oɗon anndi mi suuɗaali on huunde fuu ko nafata on, mi waajike on, mi jannginii on hakkunde yimɓe kaɲum e ley galleeji mooɗon.
20 Kwa kwaso’ob ayu kwa isa abibinan ana veya men kafa’imo abir, a baibais ana tur ta abotanimih, en baise etei bebeyanamaim bar arun atit a binan kwanowar.
21 Mi tinndinii Yahuudiyankooɓe e Yunaninkooɓe fuu tuubana Laamɗo, ngoonɗina Joomiraaɗo meeɗen Iisaa.
21 Jew sabuw naatu Ufun Sabuw isah i bebeyan hai kakafih baihamiyen God isan tatabir naatu Regah Jesu baitutumin isan auwih.
22 Jooni, miɗo nii jokki e Ruuhu Ceniiɗo, miɗo yaha Urusaliima, mi anndaa ko hewtoytoo kam ton,
22 Naatu boun Anun kakafiyin fatumu, i ana kokomaim au Jerusalem anan, men aso’ob nati’imaim boro abisa isou namatar.
23 so wanaa ko Ruuhu Ceniiɗo oo hollata kam: ley geelle ɗee fuu ana wiya kam geƴƴelle e torra ana ndoomi kam.
23 Ta’imonamo Anun Kakafiyin bimatnuwu i aso’ob, bar merar ta ta anarun anatitit dibur naatu biyababan i nati’imaim hima tekakaifu.
24 Kaa miin, mi jataaki nguurndam am e maayde am fuu so mi heɓii yottinirde golle mo Iisaa Joomiraaɗo halfini kam oo seyo. Oon golle woni seettaade Kabaaru Lobbo haala hinnee Laamɗo.
24 Baise ayu taiyuw au yawas ai’itin i men sawar gagamin ta. Ayu au kok i bowabow Regah Jesu bitu i ana bow yomanin ana’asa’ub, naatu nati bowabow i tur gewasin God ana manaw ana kabeber isan anao rerereb.
25 Jooni, miɗo anndi on njiitataa kam kasen, onon ɓe ngondunoo-mi so miɗo waajoo ɗum'en haala Laamu Laamɗo oo ɓee.
25 Naatu boun kwa iyab wanawanamaim ama aremor God ana aiwob isan a binan kwanonowar aso’ob boro men kwana’itu maiye.
26 Ɗum waɗi so miɗo seettanoo on hannde ɗum ɗoo: so tawii gooto e mooɗon halkiima, wanaa sabaabu am.
26 Isan imih boun kwa etei matamaim akukurereb, o yait ef inasa’ir inan inamomorob ana bit men ayu anab.
27 Sabi mi waajike on anniyaaji Laamɗo fuu, mi suuɗaali on fay huunde.
27 Anayabin God abisa not yayakitifuw etei akurereb kwanowar sawar men ta abotan au’uf abatamih.
28 Ndeenee ko'e mooɗon, ndeenon sewre nde Ruuhu Ceniiɗo oo ɗaldi on ndee, laato-ɗon durooɓe deental goonɗinɓe Laamɗo ngal, sabi ƴiiƴam makko o soottitorii ngal.
28 Taiyuw mata toniwa’an kwanakaifi, naatu bobaituw Anun Kakafiyin kwa babamaim ya’aya kwanakaifih. God ana ekaleisia kwaninabatan gewas, anayabin i taiyuwin Natun momorobomaim sinaf nati sabuw hina nowan himatar.
29 Miin, miɗo anndi caggal am yimɓe bonɓe cooroto e ley mooɗon hono no pobbi nii, kasen duu ɗi njokkan e sewre ndee.
29 Ayu aso’ob kwa ana bihamiy ufunamaim haru kakafih boro hinan wanawan hinarun bobaituw hinatar giyigiyih.
30 Fay e ley mooɗon daɲan worɓe immiiɓe ana mbaajoo waajuuji peneeji faa pooɗa taalibaaɓe ɓee njokka caggal muuɗum'en.
30 Kwa taiyuw a kou’ay wanawananamaim auman orot afa boro hinamisir turobe hinabotabir hinifufuwen, saise bai’ufununayah boro i hini’ufnunih.
31 Ɗum nee, njeertee! Miccito-ɗon duuɓi tati, jemma e ɲalooma, mi ŋoottaali waajoraade gooto e mooɗon fuu gonɗi.
31 Imih mata toniwa’an! Kwamur tounu bairi tama fai mar erematuru abimatnuwih i kwananot.
32 Jooni, mi halfinii on Laamɗo, kaɲum e konngol hinnee muuɗum baawngol naɓude on yeeso e ley goonɗinal, hokka on ko resani sennaaɓe ɓee fuu.
32 Naatu boun kwa i God ana tafafarenamaim ayayariyi naatu i ana manaw ana kabeber turamaim nawowabi kwanayen abisa ana sabuw baitihimih eo kwa auman nowamih nit.
33 Abada mi muuyaali fay huunde e mon, wanaa kaalisi, wanaa kaŋŋe, wanaa kaddule.
33 Ayu men kafai orot babin ta ana gold o ana silver isan abahiy o ana ar ana faifuw isan abahiyamih.
34 Onon e ko'e mooɗon, oɗon anndi juuɗe am ɗee kumti haajuuji am e haajuuji wonduɓe am.
34 Kwa etei kwaso’ob, ayu taiyuwu umau’umaim sawar abisa isah abiyababan asinaf himatar abow, naatu bow turou’unah hibiyababan afaram hibow karam.
35 Mi hollii on e kabaaruuji ɗii fuu, kinaa ngolliron non, mballon lo'uɓe tawa oɗon miccitoo ɗii ɗoo haalaaji ɗi Joomiraaɗo men Iisaa haali kaɲum e hoore muuɗum: «Hokkude ɓuri mbelko'aaku diina hokkoreede.»
35 Ayu ef etei ai’obaiyi, kwanabow raro nababan, saise nati’imaim boro sabuw aurih fair en kwanibaisih. Ata Regah Jesu taiyuwin awanamaim iti tur eo i kwananot ’Baitinin ana baigegewasin i ra’at men tabaib na’atube.”
36 Nde Pool tilinoo haalde ɗum ndee, kaɲum e maɓɓe fuu ɓe ndiccii, ɓe nduwii.
36 Paul eo sasawar ufunamaim sun yowen bairi hiyoyoban.
37 Ɓe fuu ɓe mboyi bojji mawɗi, ɓe kippii e Pool, ɓe caɓɓindii ɗum.
37 Sabuw etei erererey auman hirouh himamay naatu hio tutur.
38 Ko ɓeydi suŋlinde ɓe ko o wii ɓe njiitataa mo kasen koo. Caggal ɗum, ɓe liwndii mo faa to laana too.
38 Etei hai yababan ra’at anayabin tur iti na’atube eo isan, ayu boro men ana’iti maiye naatu hinawiy bairi hin wa biyan hitit.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 20, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.