Mateus 7

Farongoe Lea Ana Fataleka (FAR) vs VC

Sair da comparação
VC Versão Católica
1 Ma sa Jesus ka fata lau 'uri, “Nao mulu si ketoa ta wane 'e'ete, fasia God kai keto kamulu laugo.
1 Não julgueis, e não sereis julgados.
2 Dia mulu ketoa ta wane, God kai keto 'urinai laugo amulu. Ma taki te ne mulu ketoa ta wane ana, na taki nai laugo ne God kai keto kamulu ana.
2 Porque do mesmo modo que julgardes, sereis também vós julgados e, com a medida com que tiverdes medido, também vós sereis medidos.
3 'Oe too ana ta'alae baita ki, boroi ma 'oe ngatafia ga 'amu ta wane ne nia too ana ta'alae tu'u. 'Oe dia wane ne nia ada to'ona na gegeo laona maana sa tolana, boroi ma nia si ada to'ona go ta bui ano baita ne nia laona maana tala'ana.
3 Por que olhas a palha que está no olho do teu irmão e não vês a trave que está no teu?
4 Ma 'oe ka fata 'uri fuana wane 'e'ete, ‘'Oe fulia ru ne nia ta'a, alamatainia nau fa'o'olosia maurilamu.’ Boroi ma 'oe si manata go sulia ta'alae baita ne 'oe sasida ki.
4 Como ousas dizer a teu irmão: Deixa-me tirar a palha do teu olho, quando tens uma trave no teu?
5 'Oe na wane kwalabasa. 'Oe fasia basi na ta'alae 'oe ki. Sui, 'oe fi bobola fuana kwai'adomilae kau ana ta wane 'e'ete fuana ta'alae nia ki.
5 Hipócrita! Tira primeiro a trave de teu olho e assim verás para tirar a palha do olho do teu irmão.
6 “Ma nao mulu si kwatea ru abu ki fuana fa kui ki, fasia kera ka abulo, ma kera ka 'ala kamulu. Ma nao mulu si kwatea na gwaalaungi kamulu ki fuana boso ki, fasia kera ka liu ga 'ada fafona.”
6 Não lanceis aos cães as coisas santas, não atireis aos porcos as vossas pérolas, para que não as calquem com os seus pés, e, voltando-se contra vós, vos despedacem.
7 Sa Jesus ka fata lau 'uri, “Mulu ka gania God fua mulu ka ngalia ru ne mulu gani 'uria. Mulu nanisia kwaidorie kamulu ki ana God, ma nia kai 'adomi kamulu, fua mulu ka dao to'ona. Mulu ka kidikidi ana mae, ma God kai 'ifi fua mulu.
7 Pedi e se vos dará. Buscai e achareis. Batei e vos será aberto.
8 Sulia wane ne kera gani ana God, kera ngalia na ru ne kera gania. Ma wane ki ne kera nanisia ru kera doria ki ana God, kera kai dao to'ona. Ma wane ki tafau ne kera kidikidi ana mae, God kai 'ifi fuada.
8 Porque todo aquele que pede, recebe. Quem busca, acha. A quem bate, abrir-se-á.
9 “'Uri ma, sa ti amulu na maa ki, ne dia na wele 'oe nia gani 'uria fanga, ma 'oko kwatea lalau na fau fuana?
9 Quem dentre vós dará uma pedra a seu filho, se este lhe pedir pão?
10 Ma dia na wele 'oe nia gani 'uria ta ie, ma 'oko kwatea lalau fa tafo fuana? Nao 'asiana!
10 E, se lhe pedir um peixe, dar-lhe-á uma serpente?
11 Sui boroi 'ana kamulu wane ta'a ki, mulu saitamana kwatelana na ru lea ki fuana wele kamulu ki. Boroi ma na Maa kamulu ne nia 'i langi, nia lea ka liufi kamulu. 'Urinai nia kai kwatea ru lea ki fuana wane ne kera gani nia 'urida.
11 Se vós, pois, que sois maus, sabeis dar boas coisas a vossos filhos, quanto mais vosso Pai celeste dará boas coisas aos que lhe pedirem.
12 “Ta te ne mulu doria ana wane 'e'ete ki fua kera ka sasia fua mulu, mulu ka sasia laugo fuada. Sulia nia ne na fadalana na famanatalae ana taki sa Moses, ma na profet ki tafau.”
12 Tudo o que quereis que os homens vos façam, fazei-o vós a eles. Esta é a lei e os profetas.
13 Sa Jesus ka fata lau 'uri, “Mulu ka ru kau ana mae ne sukoni, sulia na taale ma na mae ne baita ma ka reba, nia leka 'uria na maea toto firi. Ma na lekalae sulia ka ngwaluda, ma na wane 'oro ki ne leka sulia na taale nai.
13 Entrai pela porta estreita, porque larga é a porta e espaçoso o caminho que conduzem à perdição e numerosos são os que por aí entram.
14 Aia, na taale ma na mae ne sukoni nia leka 'uria na maurie firi, ma lekalae sulia ka 'afitai, ma bara wane go ne kera leka sulia.”
14 Estreita, porém, é a porta e apertado o caminho da vida e raros são os que o encontram.
15 Sa Jesus ka fata lau 'uri, “Mulu ka madafi kamulu fasia na profet suke ki. Mulu madafi kamulu sulia kera ada dia wane lea ki, boroi ma manatalada ne dia kui kwasi ki ne kera doria falilamulu.
15 Guardai-vos dos falsos profetas. Eles vêm a vós disfarçados de ovelhas, mas por dentro são lobos arrebatadores.
16 Ma mulu kai ada saitamana go 'amulu na profet suke nai ki ana ru ta'a ne kera sasida ki. Kulu saitamana 'ai ki tafau ne lea naoma ka ta'a, sulia fufue ru ne kera fungu ana ki. Ma nia 'afitai ta wane ka ngeda na fufuana 'ai lea fasia na 'oko ngangara.
16 Pelos seus frutos os conhecereis. Colhem-se, porventura, uvas dos espinhos e figos dos abrolhos?
17 Ma na 'ai lea nia fungu ana fueru lea ki, ma na 'ai ta'a nia fungu laugo ana fueru ta'a ki.
17 Toda árvore boa dá bons frutos; toda árvore má dá maus frutos.
18 'Ai lea 'afitai ka fungu ana fueru ta'a, ma 'ai ta'a 'afitai ka fungu ana fueru lea.
18 Uma árvore boa não pode dar maus frutos; nem uma árvore má, bons frutos.
19 'Ai ki ne nao si fungu ana ta fueru lea, kera kai tofuda, ma kai 'ui 'anida laona ere.
19 Toda árvore que não der bons frutos será cortada e lançada ao fogo.
20 Nia ne, nau ku saea fua mulu, mulu kai ada saitamana na profet suke ana ru ne kera sasida ki.”
20 Pelos seus frutos os conhecereis.
21 Sa Jesus ka fata lau 'uri, “Nao lau wane ki tafau ne fata 'uri aku, ‘'Aofia 'ae, 'Aofia 'ae,’ ne kera kai to fainia wane ne God gwaungai fafida ki. Ma sa tifaida ne kera sasi sulia kwaidoria Maa nau 'i langi go ne, kera kai to fainia wane ne God kai gwaungai fafida ki.
21 Nem todo aquele que me diz: Senhor, Senhor, entrará no Reino dos céus, mas sim aquele que faz a vontade de meu Pai que está nos céus.
22 Ma na wane 'oro ki kera kai fata 'uri fuaku ana maedangi ana kwaiketoilae nai, ‘'Aofia 'ae, kalu fata na sulia fatalana God ana satamu, ma kalu ka ifulangainia anoeru ta'a ki ana satamu, ma kalu ka sasia ru 'oro ni kwelelae ki ana satamu.’
22 Muitos me dirão naquele dia: Senhor, Senhor, não pregamos nós em vosso nome, e não foi em vosso nome que expulsamos os demônios e fizemos muitos milagres?
23 Boroi ma nau kai fata madakwa 'uri fuada, ‘Nau nao si saitamamulu. Mulu na wane ta'a ki. Mulu leka tau kau fasi nau!’
23 E, no entanto, eu lhes direi: Nunca vos conheci. Retirai-vos de mim, operários maus!
24 “Nia ne, wane ki ne kera rongoa faoraie nau ki, ma ka sasi sulia, kera dia na wane lioto ne nia saungainia lume nia fafona mae funu 'ai ki ne nia 'elida ka koso lola lao ano.
24 Aquele, pois, que ouve estas minhas palavras e as põe em prática é semelhante a um homem prudente, que edificou sua casa sobre a rocha.
25 Na ute baita ka to, ma kafo ki ka igwa, ma na kuburu baita ka kwaea na lume nai, boroi na lume nai nao si 'asia, sulia nia uu ngasi fafona mae funu 'ai ngasi ki.
25 Caiu a chuva, vieram as enchentes, sopraram os ventos e investiram contra aquela casa; ela, porém, não caiu, porque estava edificada na rocha.
26 “Ma na wane ne kera rongoa faoraie nau ki, ma nao si sasi sulia, kera dia na wane oewanea ne saungainia na lume nia fafona one, ma nao nia si 'elia mae funu 'ai ki ka koso lola.
26 Mas aquele que ouve as minhas palavras e não as põe em prática é semelhante a um homem insensato, que construiu sua casa na areia.
27 Na ute baita ka to, ma kafo ki ka igwa, ma na kuburu baita ka kwaea na lume nai, ma na lume nai ka 'asia, ma ka takalo tafau na.”
27 Caiu a chuva, vieram as enchentes, sopraram os ventos e investiram contra aquela casa; ela caiu e grande foi a sua ruína.
28 Ana kada sa Jesus famanata na wane ki ana ru ki tafau ka sui, kera ka kwele 'asiana,
28 Quando Jesus terminou o discurso, a multidão ficou impressionada com a sua doutrina.
29 sulia sa Jesus nia famanata ana nikilalae God. Na famanatalae nia nao si dia lau famanatalae wane famanata ana taki ki.
29 Com efeito, ele a ensinava como quem tinha autoridade e não como os seus escribas.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.