João 18
Farongoe Lea Ana Fataleka (FAR) vs ARC
1 Burina sa Jesus nia foa ka suina, nia fainia fafurongo nia ki, kera ka leka kau, ma kera ka tofolo ana ododoe kera saea ana Kidron. Ma kera leka kau 'uria kula ne na oole 'ai ki nia ana.
1 Tendo Jesus dito isso, saiu com os seus discípulos para além do ribeiro de Cedrom, onde havia um horto, no qual ele entrou com os seus discípulos.
2 Ma sa Jiudas, na wane ne kai 'olomaelana sa Jesus fuana malimae nia ki, nia saitamana na ana kula nai. Sulia kada 'oro sa Jesus fainia na fafurongo nia ki, kera 'idufa leka senai.
2 E Judas, que o traía, também conhecia aquele lugar, porque Jesus muitas vezes se ajuntava ali com os seus discípulos.
3 Nia ne sa Jiudas ka talaia kau wane ni omee ki fasia Rom fainia wane ne kera folo kalia na Beu Abu God. Na fataabu baita ki, ma Farasi ki ne, kera oduda kau. Aia, wane ne leka mai ki, kera dau ana kwesu ki, ma raunge fuana firulae ki.
3 Tendo, pois, Judas recebido a coorte e oficiais dos principais sacerdotes e fariseus, veio para ali com lanternas, e archotes, e armas.
4 Ma sulia sa Jesus nia saitamana ka suina ru ne kai dao to'ona ki, nia ka fali kau 'usida, ma ka ledida ka 'uri, “Ti ne mulu nani 'uria?”
4 Sabendo, pois, Jesus todas as coisas que sobre ele haviam de vir, adiantou-se e disse-lhes: A quem buscais?
5 Kera olisia kera ka 'uri, “Kalu nani 'uria sa Jesus, na wane be fasia 'i Nasaret.”
5 Responderam-lhe: A Jesus, o Nazareno. Disse-lhes Jesus: Sou eu. E Judas, que o traía, estava também com eles.
6 Ana kada sa Jesus nia fata 'uri, “Nau na ne”, na wane nai ki kera dudu faburi, ma kera ka 'asida 'i ano.
6 Quando, pois, lhes disse: Sou eu, recuaram e caíram por terra.
7 Sui sa Jesus ka ledi kera lau ka 'uri, “Ti ne mulu nani 'uria?”
7 Tornou-lhes, pois, a perguntar: A quem buscais? E eles disseram: A Jesus, o Nazareno.
8 Sa Jesus ka fata 'uri fuada, “Nau ku saea ka suina fua mulu, ‘Nau na ne.’ Sulia nau na ne mulu nani 'uri nau mai, 'urinai mulu alamatainia wane ne ki kera leka 'ada.”
8 Jesus respondeu:
9 Sa Jesus saea ru nai fua ka famamana te ne nia saea ka suina mai suli kera, be nia fata 'uri, “Maasi 'ae, nao ta wane ana wane nau ki ne 'oe kwateda fuaku kera ka funu.”
9 para se cumprir a palavra que tinha dito: Dos que me deste nenhum deles perdi.
10 Ma sa Simon Pita to ana te naife ni sauwanee, nia lafua, ma ka kwae ana, ma ka kwae musia bali alinga 'o'olo ana te wane rao na 'inita fataabu. Na wane rao nai satana sa Malakas.
10 Então, Simão Pedro, que tinha espada, desembainhou-a e feriu o servo do sumo sacerdote, cortando-lhe a orelha direita. E o nome do servo era Malco.
11 Ma sa Jesus ka fata 'uri fua sa Pita, “'Oe alua 'amu na naife nena fulina! 'Uri ma 'oe fia ne nao nau si ru laona kada ana nonifilae ne Maa nau kwatea fuaku?”
11 Mas Jesus disse a Pedro: Mete a tua espada na bainha; não beberei eu o cálice que o Pai me deu?
12 Sui na wane folo ki, ma wane ni omee ki, fainia wane fanaonao kera, kera daua sa Jesus, ma kera ka kani fafia ro 'abana ki.
12 Então, a coorte, e o tribuno, e os servos dos judeus prenderam a Jesus, e o manietaram,
13 Ma kera ka eta talaia kau sa Jesus siana sa Anas, sulia nia ne fungo sa Kaeafas, na 'inita fataabu ana fangali nai.
13 e conduziram-no primeiramente a Anás, por ser sogro de Caifás, que era o sumo sacerdote daquele ano.
14 Ma sa Kaeafas be saea fuana wane fanaonao kera Jiu ki 'uri, “Nia lea go fuana te wane kai mae, fua ne kera nao si saungia wane ki tafau.”
14 Ora, Caifás era quem tinha aconselhado aos judeus que convinha que um homem morresse pelo povo.
15 Sa Simon Pita fainia te fafurongo lau, kera leka sulia sa Jesus. Ma na ruana fafurongo, na 'inita fataabu nai saitamana lea ana. Ma na ruana fafurongo nia ka leka burina sa Jesus, leka ka to mai laona labate ana lume na 'inita fataabu.
15 E Simão Pedro e outro discípulo seguiam a Jesus. E este discípulo era conhecido do sumo sacerdote e entrou com Jesus na sala do sumo sacerdote.
16 Sa Pita nia uu ga 'ana mai 'i maa. Sui na ruana fafurongo nia ka ru kau 'i maa, ma ka fata fuana keni ne nia folo 'afia na mae, fua ni ka talaia mai sa Pita laona.
16 E Pedro estava da parte de fora, à porta. Saiu, então, o outro discípulo que era conhecido do sumo sacerdote e falou à porteira, levando Pedro para dentro.
17 Ana kada sa Pita nia ru mai, na keni nai ka fata 'uri fuana, “Alamia 'oe ta wane laugo ana fafurongo na wane ne kera ngalia mai 'oto ne!”
17 Então, a porteira disse a Pedro: Não és tu também dos discípulos deste homem? Disse ele: Não sou.
18 Sulia kada nai kada ana uni gwarie, ne wane rao ki fainia na wane folo ki, kera ka okua na ere neneo, ma kera ka uu 'ada kalia, ma sa Pita ka uu laugo faida senai, ma ka sara laugo 'ana.
18 Ora, estavam ali os servos e os criados, que tinham feito brasas, e se aquentavam, porque fazia frio; e com eles estava Pedro, aquentando-se também.
19 Na 'inita fataabu ka ledia sa Jesus ka 'uri, “Tifaida ne na fafurongo 'oe ki? Ma na te ki ne 'oe famanata kera ana?”
19 E o sumo sacerdote interrogou Jesus acerca dos seus discípulos e da sua doutrina.
20 Ma sa Jesus ka olisia ka 'uri, “Nau ku fata sulia ru ki tafau fuana wane ki ne kera ka rongoa tafau. Nao nau si safungainia go ta ru, kada nau ku famanata wane ki. Nau ku sasia ru nai ana maedangi ki tafau laona beu fuana folae ki, ma 'i laona Beu Abu God fua ne kada wane ki kera oku mai, kera ka rongoa. Ma nao nau si fata agwa go ana ta ru.
20 Jesus lhe respondeu: Eu falei abertamente ao mundo; eu sempre ensinei na sinagoga e no templo, onde todos os judeus se ajuntam, e nada disse em oculto.
21 'Uta ne 'oe ledi nau 'urinai? 'Oe ledia lalau 'amu wane ne kera rongoa ru ne nau ku saea fuada ki. Kera ne saitamana ru ne nau ku saea fuada ki.”
21 Para que me perguntas a mim? Pergunta aos que ouviram o que é que lhes ensinei; eis que eles sabem o que eu lhes tenho dito.
22 Kada sa Jesus fata go 'urinai, te wane ana wane folo ki leka mai, ma ka fidalia, ma ka fata 'uri, “'Uta ne 'oe fata 'urinai fuana 'inita fataabu?”
22 E, tendo dito isso, um dos criados que ali estavam deu uma bofetada em Jesus, dizendo: Assim respondes ao sumo sacerdote?
23 Sa Jesus olisia ka 'uri, “Dia nau ku saea ta ru ne nia garo, 'oe saea na ru ne nau ku garo ana. Ma dia nao nau si saea go ta ru garo, 'uta ne 'oe fidali nau?”
23 Respondeu-lhe Jesus: Se falei mal, dá testemunho do mal; e, se bem, porque me feres?
24 Burina ru nai sa Anas ka kwatea na kau sa Jesus siana sa Kaeafas, na 'inita fataabu. Ma 'abana ki kera kani 'ua fafida.
24 Anás mandou-o, manietado, ao sumo sacerdote Caifás.
25 Ma kada sa Pita nia uu, ma ka sara 'ana, na wane ne kera uu senai fainia, kera fata 'uri fuana, “'Oe ta wane ana fafurongo na wane ne kera ketoa ne?”
25 E Simão Pedro estava ali e aquentava-se. Disseram-lhe, pois: Não és também tu um dos seus discípulos? Ele negou e disse: Não sou.
26 Ma te wane ana wane rao 'inita fataabu nia to laugo senai. Na wane nai nia na wanefuta na wane rao be sa Pita nia kwae musia na alingana, ma nia ka fata 'uri, “Kada be kera daua sa Jesus laona oole be, nau kwaisae nau ada to'omu laugo fainia?”
26 E um dos servos do sumo sacerdote, parente daquele a quem Pedro cortara a orelha, disse: Não te vi eu no horto com ele?
27 Ma sa Pita ka fata 'uri, “Nao! Nao lau nau be.” Ana kada nai go na karai ka angi na.
27 E Pedro negou outra vez, e logo o galo cantou.
28 Ma ana makalokalo 'i 'ofodangi, kera ka talaia sa Jesus fasia lume sa Kaeafas, 'uria lume baita sa Paelat, na wane gwaungai ana kula nai. Kada nai, fanaonao Jiu ki kera uu ga 'ada kau 'i maa, sulia dia kera ru laona lume wane ne nia nao lau na wane Jiu, kera fia ne kera kai sua naona God. Ana kada nai, kera doria kera ka to falu makwalia 'anilana na Fafanga ana Daofa Liue.
28 Depois, levaram Jesus da casa de Caifás para a audiência. E era pela manhã cedo. E não entraram na audiência, para não se contaminarem e poderem comer a Páscoa.
29 Ma sa Paelat ka ru kau siada 'i maa, ma ka ledi 'uri, “Ru 'uta ne mulu fai fafia ana wane ne fuana ketolana?”
29 Então, Pilatos saiu e disse-lhes: Que acusação trazeis contra este homem?
30 Kera olisia kera ka fata 'uri, “Wane ne nia sasia na ru ta'a ki ne kalu ka talaia mai siamu. Dia nao, nia 'afitai kalu ka talaia mai siamu.”
30 Responderam e disseram-lhe: Se este não fosse malfeitor, não to entregaríamos.
31 Sa Paelat ka fata 'uri fuada, “Dia ni 'urinai, mulu talaia kau, mulu ka ketoa sulia te ne taki kamulu ki saea.”
31 Disse-lhes, pois, Pilatos: Levai-o vós e julgai-o segundo a vossa lei. Disseram-lhe, então, os judeus: A nós não nos é lícito matar pessoa alguma.
32 Nia 'urinai, fua ka famamana te ki be sa Jesus nia saea ka suina sulia na maelana. Sulia na wane fasia 'i Rom ki, kera saungia wane ki ana na 'airarafolo.
32 (Para que se cumprisse a palavra que Jesus tinha dito, significando de que morte havia de morrer.)
33 Sa Paelat ka oli lau 'uria laona lume nia, ma ka saea mai sa Jesus siana, ma ka ledia ka 'uri, “'Uri ma 'oe ne na kingi wane Jiu ki ne?”
33 Tornou, pois, a entrar Pilatos na audiência, e chamou a Jesus, e disse-lhe: Tu és o rei dos judeus?
34 Ma sa Jesus olisi ka 'uri, “'Uri ma na ledilae ne nia leka mai fasi 'oe talamu, naoma tani wane ne kera farongo 'oe suli nau?”
34 Respondeu-lhe Jesus: Tu dizes isso de ti mesmo ou disseram-to outros de mim?
35 Ma sa Paelat ka fata lau ka 'uri, “Nau nao lau na wane Jiu ne! Na wane 'oe ki, ma na fataabu baita ki talada ne, kera talai 'oe mai siaku. Na te ta'a ne 'oe sasia?”
35 Pilatos respondeu: Porventura, sou eu judeu? A tua nação e os principais dos sacerdotes entregaram-te a mim. Que fizeste?
36 Ma sa Jesus olisia ka 'uri, “Na 'Initoe nau nao lau fasia molagali ne. Ma dia na 'Initoe nau ne ru laona molagali, na wane nau ki kera ka firu 'usi nau fasia na kwatelaku fua fanaonao Jiu ki. Na 'Initoe nau, nao lau ru laona molagali ne go.”
36 Respondeu Jesus: O meu Reino não é deste mundo; se o meu Reino fosse deste mundo, lutariam os meus servos, para que eu não fosse entregue aos judeus; mas, agora, o meu Reino não é daqui.
37 Ma sa Paelat ledia ka 'uri, “'Uri ma 'oe ta kingi ne?”
37 Disse-lhe, pois, Pilatos: Logo tu és rei? Jesus respondeu: Tu dizes que eu sou rei. Eu para isso nasci e para isso vim ao mundo, a fim de dar testemunho da verdade. Todo aquele que é da verdade ouve a minha voz.
38 Sui sa Paelat ka ledia lau ka 'uri, “'Uri ma na te ne mamanae?”
38 Disse-lhe Pilatos: Que é a verdade? E, dizendo isso, voltou até os judeus e disse-lhes: Não acho nele crime algum.
39 Boroi ma sulia na falafala kamulu, nau ka 'idufa lugea te wane fua mulu ana kada ana Fafanga ana Daofa Liue. 'Uri ma kamulu doria nau lugea na kingi Jiu ki fua mulu?”
39 Mas vós tendes por costume que eu vos solte alguém por ocasião da Páscoa. Quereis, pois, que vos solte o rei dos judeus?
40 Ma kera ka akwa koko kera ka fata 'uri, “Nao! Na wane ne nao 'oe si lugea! Kalu doria 'oe lugea mai sa Barabas!” Aia, sa Barabas nia na wane beli.
40 Então, todos voltaram a gritar, dizendo: Este não, mas Barrabás! E Barrabás era um salteador.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 18, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.