João 13
Farongoe Lea Ana Fataleka (FAR) vs NVT
1 Te fa dangi naona na Fafanga ana Daofa Liue, sa Jesus nia saitamana ne na kada nia 'e karangi dao na fua nia ka leka na fasia na molagali ne, ma ka leka siana Maa nia. Ma nia kwaimani fuana fafurongo nia ki ne kera to na laona molagali ne, ma nia kwaimani fuada leka ka dao ana kada nia mae.
1 Antes da festa da Páscoa, Jesus sabia que havia chegado sua hora de deixar este mundo e voltar para o Pai. Ele tinha amado seus discípulos durante seu ministério na terra, e os amou até o fim.
2 Ma sa Jesus fainia na fafurongo nia ki, kera fanga 'ada 'i saulafi. Ma sa Saetan ka alua na manatalae laona manatana sa Jiudas, na wele sa Simon Iskariot, fua ka kwatea sa Jesus fuana malimae nia ki.
2 Estava na hora do jantar, e o diabo já havia instigado Judas, filho de Simão Iscariotes, a trair Jesus.
3 Ma sa Jesus ka saitamana ne Maa nia kwatea ka suina nikilalae ki tafau fuana. Ma nia ka saitamana laugo, ne nia leka mai fasia God, ma nia kai oli laugo siana God.
3 Jesus sabia que o Pai lhe dera autoridade sobre todas as coisas e que viera de Deus e voltaria para Deus.
4 Nia ne sa Jesus ka tatae fasia na tatafe ana fangalae, ma ka lugea na maku fafo nia, ma ka bitia na 'aba maku ni usu noni 'i salafana.
4 Assim, levantou-se da mesa, tirou a capa e enrolou uma toalha na cintura.
5 Sui nia ka 'igitainia kafo laona tiu, ma ka taufia na 'aena fafurongo nia ki, ma ka usua ana na 'aba maku ne nia bitia 'i salafana.
5 Depois, derramou água numa bacia e começou a lavar os pés de seus discípulos, enxugando-os com a toalha que estava em sua cintura.
6 Ma kada nia dao ana sa Simon Pita, nia ka fata 'uri fuana sa Jesus, “'Aofia 'ae, 'uri ma 'oe taufia laugo 'aeku ne?”
6 Quando Jesus chegou a Simão Pedro, este lhe disse: “O Senhor vai lavar os meus pés?”.
7 Ma sa Jesus olisia ka 'uri, “Ana kada ne, 'oe ulafusia 'ua na ru ne nau ku sasia amu, boroi ma 'oe kai saitamana 'i buri.”
7 Jesus respondeu: “Você não entende agora o que estou fazendo, mas algum dia entenderá”.
8 Ma sa Pita ka fata 'uri, “Nau ne, nao 'asiana 'oe si taufia 'aeku!”
8 “Lavar os meus pés? De jeito nenhum!”, protestou Pedro. Jesus respondeu: “Se eu não os lavar, você não terá comunhão comigo”.
9 Ma sa Pita ka olisia ka 'uri, “'Aofia 'ae, nao 'oe si taufia lau 'aeku taifilia go. Boroi ma 'oe taufia laugo na 'abaku, ma na gwauku!”
9 Simão Pedro exclamou: “Senhor, então lave também minhas mãos e minha cabeça, e não somente os pés!”.
10 Sa Jesus ka fata 'uri, “Sa ti ne siu ka suina, na nonina nia falu tafau na, ma nao nia si siufia lau na nonina tafau. Nia ka taufia go na 'aena. Kamulu falu tafau na, boroi ma te wane go amulu ne nao si falu.”
10 Jesus respondeu: “A pessoa que tomou banho completo só precisa lavar os pés para ficar totalmente limpa. E vocês estão limpos, mas nem todos”.
11 Sa Jesus nia saitamana ka suina sa ti ne kai 'olomaelana fuana malimae ki, ma nia ne nia ka fata 'uri, “Kamulu falu tafau na, ma te wane go amulu ne nao si falu.”
11 Pois Jesus sabia quem o trairia. Foi a isso que se referiu quando disse: “Nem todos vocês estão limpos”.
12 Ana kada sa Jesus nia taufia 'aeda ka sui, nia ka rufia lau na maku fafo nia sui, nia ka oli ka gouru fai kera. Ma nia ka ledida ka 'uri, “'Uri ma kamulu saitamana fadalana na ru ne nau sasia fua mulu?
12 Depois de lavar os pés deles, Jesus vestiu a capa novamente, retornou a seu lugar e perguntou: “Vocês entendem o que fiz?
13 Na fadalana nia 'uri: Kamulu sae nau ana wane famanata fainia na 'Aofia kamulu, ma ka bobola 'asiana fuana mulu ka sae nau 'urinai, sulia nau ne na wane famanata ma na 'Aofia kamulu.
13 Vocês me chamam ‘Mestre’ e ‘Senhor’, e têm razão, porque eu sou.
14 Ma sui boroi 'ana nau na wane famanata ma na 'Aofia kamulu, nau ku fi taufia go na 'aemulu. Nia ne kamulu ka taufia 'aemulu kwailiu laugo.
14 E uma vez que eu, seu Senhor e Mestre, lavei seus pés, vocês devem lavar os pés uns dos outros.
15 Nau ku sasia ru nai fua mulu fua ne kamulu laugo mulu kai sasia laugo dia ne nau ku sasia amulu.
15 Eu lhes dei um exemplo a ser seguido. Façam como eu fiz a vocês.
16 Ru mamana nau ku saea fua mulu, na wane rao nao nia si 'initoa ka liufia wane baita nia. Ma na wane ne ka ngali farongoa, nao si 'initoa liufia na wane ne odua.
16 Eu lhes digo a verdade: o escravo não é maior que o seu senhor, nem o mensageiro é mais importante que aquele que o envia.
17 Mulu saitamana lea ana na ru ne nau ku saea fua mulu ki. Ma dia mulu kai sasi laugo sulia, mulu kai eele mamana.
17 Agora que vocês sabem estas coisas, serão felizes se as praticarem.”
18 “Nau ku saea na ru ne ki nao lau fua mulu tafau. Nau ku saitamana ga 'aku sa tifaida ne nau ku filida. Ma nau ku saitamana te wane amulu kai 'olomaelaku fuana malimae nau ki, fua ne ka famamana Kekedee Abu be fata 'uri, ‘Na wane ne karo fanga oku, nia laugo ne na malimae nau.’
18 “Não digo estas coisas a todos vocês; conheço os que escolhi. Mas isto cumpre as Escrituras que dizem: ‘Aquele que come do meu alimento voltou-se contra mim’.
19 Na ru ne nao si dao 'ua mai, ma nia lea fua nau ku saea fua mulu ana kada ne, fua dia ana kada nia dao boroi mai, mulu ka famamana ne Nau Ne.
19 Eu lhes digo isso de antemão, para que, quando acontecer, vocês creiam que eu sou aquele de quem falam as Escrituras.
20 Ru mamana nau ku saea fua mulu, sa ti boroi 'ana ne kwaloa sa ti ne nau ku oduda kau, nia kwalo nau laugo. Ma sa ti boroi 'ana ne ka kwalo nau, nia kwaloa laugo God ne nia odu nau mai.”
20 Eu lhes digo a verdade: quem recebe aquele que envio recebe a mim, e quem recebe a mim recebe o Pai, que me enviou”.
21 Burina sa Jesus nia fata 'urinai ka sui, nia ka kwaimanatai 'asiana. Ma nia ka farongo madakwa na ana fuana fafurongo nia ki ka 'uri, “Ru mamana nau ku saea na fua mulu. Te wane amulu nia kai 'olomaelaku fuana malimae nau ki.”
21 Então Jesus sentiu profunda angústia e exclamou: “Eu lhes digo a verdade: um de vocês vai me trair!”.
22 Ana kada nai, na fafurongo ki kera ka bubu kwailiu na fuada, sulia kera nao si saitamana sa ti ne sa Jesus nia fata sulia.
22 Os discípulos olharam uns para os outros, sem saber a quem ele se referia.
23 Ma te wane ana fafurongo nia ki be sa Jesus nia kwaimani ana, nia ne gouru karangia sa Jesus.
23 O discípulo a quem Jesus amava ocupava o lugar ao lado dele à mesa.
24 Ma sa Simon Pita ka fatai ana na 'abana fuana fafurongo nai, fua nia ka ledia sa Jesus 'uria sa ti ne nia fata sulia.
24 Simão Pedro lhe fez um sinal para que perguntasse a quem Jesus se referia.
25 Na fafurongo ne ka 'idu karangia kau sa Jesus, ma ka kwalaro fuana ka 'uri, “'Aofia 'ae, sa ti ne na wane nai 'oe fata sulia?” Sa Jesus fanga 'isi fainia fafurongo nia ki|alt="Jesus eats last supper with disciples" src="lb00320b.tif" size="span" loc="JHN 13:23" copy="BFBS (Bass)" ref="13:23"
25 Então o discípulo se inclinou para Jesus e perguntou: “Senhor, quem é?”.
26 Sa Jesus ka olisia ka 'uri, “Na wane ne nau kai taufia na beret laona tiui sulu, ma nau ku kwatea fuana. Wane ne nau ku sasia ru nai fuana, nia na ne na wane nai.” Go sa Jesus nia taufia na beret laona tiui sulu, sui ka kwatea fuana sa Jiudas wele sa Simon Iskariot.
26 Jesus respondeu: “É aquele a quem eu der o pedaço de pão que molhei na tigela”. E, depois de molhar o pedaço de pão, deu-o a Judas, filho de Simão Iscariotes.
27 Ana kada nai sa Jiudas nia ngalia na beret nai, sa Saetan ka rufia na. Ma sa Jesus ka fata 'uri fuana, “'Oe 'ali'ali fainia na ru ne 'oe sasia.”
27 Quando Judas comeu o pão, Satanás entrou nele. Então Jesus lhe disse: “O que você vai fazer, faça logo”.
28 Ma na fafurongo ki ne kera gouru kalia na tatafe ni fanga nai, kera ka ulafusia te ne sa Jesus nia fata 'urinai ana fua sa Jiudas.
28 Nenhum dos outros à mesa entendeu o que Jesus quis dizer.
29 Ma sulia sa Jiudas nia na wane ne ada sulia na ngwai malefo kera, tani wane ana na fafurongo ki kera kwaisae sa Jesus nia saea fuana sa Jiudas, ne nia leka ka folia mai tani fanga ne kera bobo 'uria fuana fafanga nai, naoma nia leka ka ngalia mai tani ru fua ne kera ka kwatea fuana wane siofa ki.
29 Como Judas era o tesoureiro, alguns imaginaram que Jesus tinha mandado que ele comprasse o necessário para a festa ou desse algum dinheiro aos pobres.
30 Burina sa Jiudas ngalia na fanga be, nia ka ru 'ali'ali na 'i maa. Ma ana kada nai nia 'e rodo na.
30 Judas saiu depressa, e era noite.
31 Kada sa Jiudas nia leka na, sa Jesus ka fata 'uri, “Kada fuana fa'initolaku, na Wele nia Wane, nia dao na. Ma God kai ngalia fa'initolae sulia ru ne fuli fuaku ki.
31 Assim que Judas saiu, Jesus disse: “Chegou a hora de o Filho do Homem ser glorificado e, por causa dele, Deus será glorificado.
32 Ma dia fa'initolana God kai fatai ani nau, 'urinai God na ne kai tala fatainia 'ali'ali na fa'initolaku ani nia talana.
32 Uma vez que Deus recebe glória por causa do Filho, ele dará ao Filho sua glória, de uma vez por todas.
33 Wele nau ki 'ae, nao nau si to tau go fai kamulu. Mulu kai nani 'uri nau, boroi ma nau ku saea na fua mulu na ru be nau ku saea na fuana wane fanaonao ana Jiu ki be 'uri, ‘'Afitai mulu kai leka ana kula ne nau ku leka ana.’
33 Meus filhos, estarei com vocês apenas mais um pouco. E, como eu disse aos líderes judeus, vocês me procurarão, mas não poderão ir para onde eu vou.
34 Ma na taki falu nau ku kwatea fua mulu ne 'uri: Mulu kai kwaimani amulu kwailiu, dia laugo ne nau ku kwaimani fua mulu.
34 Por isso, agora eu lhes dou um novo mandamento: Amem uns aos outros. Assim como eu os amei, vocês devem amar uns aos outros.
35 Ma dia mulu kai to ana na kwaimanie fua mulu kwailiu, na wane ki tafau kera kai saitamana ne kamulu na fafurongo nau ki.”
35 Seu amor uns pelos outros provará ao mundo que são meus discípulos”.
36 Sui sa Simon Pita ka ledia sa Jesus ka 'uri, “'Aofia 'ae, 'i fai ne 'oe kai leka 'uria?”
36 Simão Pedro perguntou: “Para onde o Senhor vai?”. Jesus respondeu: “Para onde vou vocês não podem ir agora, mas me seguirão mais tarde”.
37 Sui sa Pita ka ledi lau ka 'uri, “'Aofia 'ae, te ne kai kwate ma ka 'afitai fua malu fuana lekalae fai 'oe ana kada ne? Sulia nau ku sasi akau na fuana maelae 'usi 'oe.”
37 “Senhor, por que não posso ir agora?”, perguntou ele. “Estou disposto a morrer pelo senhor.”
38 Sa Jesus olisia ka fata 'uri fuana, “'Uri ma 'oe sasi akau mamana fuana maelae 'usi nau? Ru mamana nau ku saea fuamu. 'I naona na karai ka angi, 'oe tofe olu ru 'oe ulafusi nau.”
38 “Morrer por mim?”, disse Jesus. “Eu lhe digo a verdade, Pedro: antes que o galo cante, você me negará três vezes.”
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 13, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.