João 6
Ipqitchuat Makpiġaat - Agaayyutim Uqałhi Iñupiatun (ESKNT) vs VC
1 Taavruma aquagun Jesus ikaaŋaruq taagatchiaŋanun narvaŋan Galilee-m. Taamna narvaq taggisiqaqmiuq Tiberias-mik.
1 Depois disso, atravessou Jesus o lago da Galiléia {que é o de Tiberíades.}
2 Iñugiallapiaqtuat malilgiññiġaat, atakkii iliŋisa qiñiqługich quviqnaqtuat savaaŋi iłuaqsiraġaił̣ikun atniġñaqtuanik.
2 Seguia-o uma grande multidão, porque via os milagres que fazia em beneficio dos enfermos.
3 Jesus qimiġaamun mayuqhuni, aquvinniqsuq maliġuaqtiniḷu.
3 Jesus subiu a um monte e ali se sentou com seus discípulos.
4 Jew-ŋuruat niġiqpagvikaaŋat taggisiqaqtuaq Apqusraaqtitaułiġmik tarani qalliñiqsuq.
4 Aproximava-se a Páscoa, festa dos judeus.
5 Jesus qiñiqługich iñugiallapiaqtuat iñuich utlautiruat iŋmiñun nipliutiniġaa Philip, “Nakiñ tauqsiġayaqpisa niġisuiġutiksraŋatnik ukua iñuich?”
5 Jesus levantou os olhos sobre aquela grande multidão que vinha ter com ele e disse a Filipe: Onde compraremos pão para que todos estes tenham o que comer?
6 Taavrumiŋaguuq nipliutiniġaa Philip uuktuaqługu, Jesus-ŋum iḷisimaanikkaluaqługu sułiksrani.
6 Falava assim para o experimentar, pois bem sabia o que havia de fazer.
7 Philip-ŋum kiuniġaa, “Malġuk kavluutik akiaknik naamayumiñaitchut qaqqiaqsisigisaġuptigik iñullaa mikiruuramikunniiñ niġiyumiñaqsiḷugu.”
7 Filipe respondeu-lhe: Duzentos denários de pão não lhes bastam, para que cada um receba um pedaço.
8 Maliġuaqtit iḷaŋata, Andrew, Simon Peter-m aniqataa, nipliqsuq,
8 Um dos seus discípulos, chamado André, irmão de Simão Pedro, disse-lhe:
9 “Uvvauvani nukatpiaġruk piqaġniqsuq tallimanik qaqquuranik barley-nik suli qaluuraaŋnik. Aglaan suugisivat taapkua itna iñugiaktigiruami iñuŋmi?”
9 Está aqui um menino que tem cinco pães de cevada e dois peixes... mas que é isto para tanta gente?
10 Jesus nipliutigai, “Iñuich aquvititchigik.” Ivigaaŋupluniguuq tamanna. Iñuk iluqani aquvinniqsuq. Aŋutiłhiñat 5,000-siyuŋnaq.
10 Disse Jesus: Fazei-os assentar. Ora, havia naquele lugar muita relva. Sentaram-se aqueles homens em número de uns cinco mil.
11 Jesus-ŋum qaqqiaq tigu'amiuŋ, Agaayyun quyaniġaa agaayupluni, autaaġutaupluniasrii iñuŋnun aquppiruanun. Taatnatunsuli iñiqtaqaġniqsuq qalukkun. Aasrii iluqatiŋ niġiñiqsut pisuiġataqhutiŋ.
11 Jesus tomou os pães e rendeu graças. Em seguida, distribuiu-os às pessoas que estavam sentadas, e igualmente dos peixes lhes deu quanto queriam.
12 Niġisuiḷḷakmata, Jesus nipliutigai maliġuaqtini, “Iḷakupayaat katitchigik aasrii iksisruŋaqasri.”
12 Estando eles saciados, disse aos discípulos: Recolhei os pedaços que sobraram, para que nada se perca.
13 Katitchi'amiŋ, immiġñiġaich qulit malġuŋnik aguupmaich iḷakuatnik tallimaniñ barley-niñ qaqquuraniñ iñuich niġġivigikkaŋatñiñ.
13 Eles os recolheram e, dos pedaços dos cinco pães de cevada que sobraram, encheram doze cestos.
14 Iñuich qiñiqamitruŋ quviqnaqtuaq savaaq Jesus-ŋum iñiqtaŋa nipliġñiqsut, “Iḷumutun una ilaaŋuniqsuq. Tarra sivuniksriqirauniqsuq aggiqsuksrautauruaq nunam iñuiñun.”
14 À vista desse milagre de Jesus, aquela gente dizia: Este é verdadeiramente o profeta que há de vir ao mundo.
15 Jesus-ŋum kaŋiqsiñiġaa iñuŋnun umialiguqtinniałiksrani nunuriḷuni. Taatnaqhuni unitḷugich aullaumiugallaŋniqsuq qimiġaanun kisimi.
15 Jesus, percebendo que queriam arrebatá-lo e fazê-lo rei, tornou a retirar-se sozinho para o monte.
16 Unnuksraaqman maliġuaqtai narvamun utlautiniqsut.
16 Chegada a tarde, os seus discípulos desceram à margem do lago.
17 Umiamun iki'amiŋ utiaqsiñiqsut Capernaum-mun ikaaqługu narvaq. Unnuaġuqman Jesus-ŋum utlanġiññiġaisuli.
17 Subindo a uma barca, atravessaram o lago rumo a Cafarnaum. Era já escuro, e Jesus ainda não se tinha reunido a eles.
18 Anuġiġuutiqpauraġniġai qaiḷġuutipḷugich.
18 O mar, entretanto, se agitava, porque soprava um vento rijo.
19 Maliġuaqtit iputlutiŋ piñasrunik naagaqaa sisamanik mile-lanik iglianigmiullu, qiñiaqsiñiġaat Jesus pisruktuaq imiġmi qalliruaq umiamun. Aasrii iliŋich iqsitchallapiaġniqsut.
19 Tendo eles remado uns vinte e cinco ou trinta estádios, viram Jesus que se aproximava da barca, andando sobre as águas, e ficaram atemorizados.
20 Jesus-ŋum nipliutiniġai, “Iqsiñasri! Uvaŋauruŋa.”
20 Mas ele lhes disse: Sou eu, não temais.
21 Taapkua ikiyumaliqsipiaġniġaat, aasrii ikipman taimmaiñaq umiam tikiñŋaniktiġniġaa sivuniġikkani.
21 Quiseram recebê-lo na barca, mas pouco depois a barca chegou ao seu destino.
22 Uvlutqikman iñuich iñugiaktuat aullanġitchuat tamaaniaŋaniñ narvam, iḷitchuġiniġaat atausrisualuk umiaq taraniitilaaŋanik. Jesus aullaqataunġił̣ha maliġuaqtimigun suli itqaġiniġaat kisimiŋ maliġuaqtaiñ aullałhat.
22 No dia seguinte, a multidão que tinha ficado do outro lado do mar percebeu que Jesus não tinha subido com seus discípulos na única barca que lá estava, mas que eles tinham partido sozinhos.
23 Atlat umiat Tiberias-miñ tulaagaqsiñiqsut qaniŋanun niġiqpagviata Atanġuruaq agaayutrianikman.
23 Nesse meio tempo, outras barcas chegaram de Tiberíades, perto do lugar onde tinham comido o pão, depois de o Senhor ter dado graças.
24 Iñugiaktuat kaŋiqsima'amitruŋ Jesus taraniinġił̣ha unniiñ maliġuaqtai, umianun ikiplutiŋ Capernaum-mun aullaġniqsut pakakługu.
24 E, reparando a multidão que nem Jesus nem os seus discípulos estavam ali, entrou nas barcas e foi até Cafarnaum à sua procura.
25 Narvam igḷuani iñuich Jesus paqitnamitruŋ, nipliutiniġaat, “Iḷisautrii! Qaŋaaglaan mauŋaqpich?”
25 Encontrando-o na outra margem do lago, perguntaram-lhe: Mestre, quando chegaste aqui?
26 Jesus-ŋum kiugai, “Iḷumutuullapiaqtuamik nipliutigipsi, paqitkipsitña takku niġił̣ł̣apsigun qaqqiamik pisuiġataqhusri piqutigitlusruŋaqnagich qiñikkasri quviqnaqtuat savaatka saŋŋigikkapkun.
26 Respondeu-lhes Jesus: Em verdade, em verdade vos digo: buscais-me, não porque vistes os milagres, mas porque comestes dos pães e ficastes fartos.
27 Sakuugutiqaqasri niqimik piunġiqsaqtuamik aglaan sakuugutiqaġitchi niqimun ittuaksramun isruitchuamun iñuułiġmun. Taamna niqi Iñuum Iġñiŋan qaitkisigaa ilipsitñun, takku Agaayyutim Aapam nalunaiqsaġigaa iłuaġikkaułhagun Ilaa.”
27 Trabalhai, não pela comida que perece, mas pela que dura até a vida eterna, que o Filho do Homem vos dará. Pois nele Deus Pai imprimiu o seu sinal.
28 Tamatkua apiqsruġaat, “Suruksrauvisa savaaqaġniaġupta Agaayyutim savaaŋiñik?”
28 Perguntaram-lhe: Que faremos para praticar as obras de Deus?
29 Jesus kiugai, “Uvva savaaq savaaġitqukkaŋa Agaayyutim ilipsitñun, ukpiqsritqugaasri ilaanik tuyuġikkaġmiñik.”
29 Respondeu-lhes Jesus: A obra de Deus é esta: que creiais naquele que ele enviou.
30 Tamatkua kiugaat, “Sumik qiñikkiġayaqpisigut quviqnaqtuamik saŋŋipkun, uvagut qiñiġlugu ukpiqsritḷasriḷuta ilipnik. Sumik iñiqtaqaġayaqpich?
30 Perguntaram eles: Que milagre fazes tu, para que o vejamos e creiamos em ti? Qual é a tua obra?
31 Sivulliavut niġimarut taiyuutiliŋmik Manna-mik qaqqumik pakmakŋaqtamik suviksraiḷaami atripḷugu uqautigimaruaq iŋiḷġaan uqałiġmi, itna, ‘Ilaan qaitchigai qaqqumik niqiksraŋatnik pakmakŋa.’”
31 Nossos pais comeram o maná no deserto, segundo o que está escrito: Deu-lhes de comer o pão vindo do céu {Sl 77,24}.
32 Jesus nipliqsuq, “Iḷumun nipliutigipsi, taimña Moses niqiqaqtitchiruq ilipsitñik pakmakŋa timiłhiñamun ittuamik, taiyuutiliŋmik Manna-mik. Uvvaaglaan Aapaa qaitchigaasri iñuunaqtuamik iḷumutuuruamik niqiksramik pakmakŋa qiḷaŋmiñ.
32 Jesus respondeu-lhes: Em verdade, em verdade vos digo: Moisés não vos deu o pão do céu, mas o meu Pai é quem vos dá o verdadeiro pão do céu;
33 Uvvatakku niqiksraq Agaayyutim qaisaŋa ilaaŋuruq atqaqtuaq pakmakŋa iñuułiġmik qaitchipḷuni nunam iñuiñun.”
33 porque o pão de Deus é o pão que desce do céu e dá vida ao mundo.
34 Tamatkua nipliutiniġaat, “Ataramik qaitchisigut taavrumiŋa niqiksramik.”
34 Disseram-lhe: Senhor, dá-nos sempre deste pão!
35 Jesus-ŋum nipliutigai, “Uvaŋa atrigigaaŋa qaqqiam niqiksrauruam timikun, uvaŋa kaŋigigaaŋa iñuutlasrił̣iksram iñuutchikun. Iñuk utlautiruaq uvaŋnun niġisulitqikkumiñaitchuq, suli ukpiqsriruaq uvapkun imiġulitqikkumiñaitchuq.
35 Jesus replicou: Eu sou o pão da vida: aquele que vem a mim não terá fome, e aquele que crê em mim jamais terá sede.
36 Aglaan uvaŋa uqautianikkipsi arguaqtułłapsigun, takku ilipsi qiñiġaluaqłuŋa savaaġikkapkun ukpiqsrisunġitchusri.
36 Mas já vos disse: Vós me vedes e não credes...
37 Kiñapayaaq Aapaa qaisaŋa uvaŋnun utlautigisiruq. Aasrii kiñapayaaq uvaŋnun utlautiruaq saqitchumiñaitchiga.
37 Todo aquele que o Pai me dá virá a mim, e o que vem a mim não o lançarei fora.
38 Takku atqaqtuŋa pakmakŋa tuyuġirima pitqutigikkaŋa iñiqtaġityaqługu, pisułłapkuunġitchuaq.
38 Pois desci do céu não para fazer a minha vontade, mas a vontade daquele que me enviou.
39 Uvvauna pisułiġigaa tuyuġirim uvamnik tammaitqunġił̣iksraġa nalliatnikunniiñ qaisaġianikkaŋiñiñ uvaŋnun aglaan iluqaisa aŋitqiksillugich iñuułiġmun uvlumi aqulliġmi.
39 Ora, esta é a vontade daquele que me enviou: que eu não deixe perecer nenhum daqueles que me deu, mas que os ressuscite no último dia.
40 Uvvauna Aapaa pisułiġigaa iluqatiŋ qiñiqtuat iġñiġuruamik suli ukpiqsriruat ilaanik piqałiksraŋat isruitchuamik iñuułiġmik aasrii uvaŋa makititkisipḷugich iñuułiġmun aqulliġmi uvlumi.”
40 Esta é a vontade de meu Pai: que todo aquele que vê o Filho e nele crê, tenha a vida eterna; e eu o ressuscitarei no último dia.
41 Jew-ŋuruat uqapiḷuutigiaqsiñiġaat ilaan niplił̣hagun, itna, “Uvaŋa niqiksrauruŋa atqaqtuaq pakmakŋa.”
41 Murmuravam então dele os judeus, porque dissera: Eu sou o pão que desceu do céu.
42 Iliŋich nipliġñiqsut, “Jesus-ŋunġitpauna, Joseph-ŋum iġñiŋa? Uvagut iḷisimagivut aapaŋalu aakaŋalu. Qanuqhunimi nipliava atqaġnipḷuni pakmakŋa?”
42 E perguntavam: Porventura não é ele Jesus, o filho de José, cujo pai e mãe conhecemos? Como, pois, diz ele: Desci do céu?
43 Jesus kiugai, “Uqapiḷuguiqitchi!
43 Respondeu-lhes Jesus: Não murmureis entre vós.
44 Kiñaunniiñ uvaŋnun utlautilguitchuq kisianik Aapauruam tuyuġirima uvaŋnun utlautipkaqmani. Aasrii uvaŋa aŋitqiksitkisigiga iñuułiġmun uvlumi aqulliġmi.
44 Ninguém pode vir a mim se o Pai, que me enviou, não o atrair; e eu hei de ressuscitá-lo no último dia.
45 Sivuniksriqirit aglausimaruat, ‘Agaayyutim iñupayaat iḷisautigisigai.’ Kisupayaaq naalaġniruaq Aapamik suli iḷitchiyumaruaq Ilaaniñ utlautiraqtuq uvaŋnun.
45 Está escrito nos profetas: Todos serão ensinados por Deus {Is 54,13}. Assim, todo aquele que ouviu o Pai e foi por ele instruído vem a mim.
46 Kia-unniiñ qiñiqsimaitchaa Aapa, aglaan kisimi Agaayyutmiqnisauruam qiñiqsimagaa Aapa.
46 Não que alguém tenha visto o Pai, pois só aquele que vem de Deus, esse é que viu o Pai.
47 Iḷumutuuruamik nipliutigipsi, kiñapayaaq ukpiqsriruaq isruitchuamik iñuułiqaqtuq.
47 Em verdade, em verdade vos digo: quem crê em mim tem a vida eterna.
48 Uvaŋa qaqqiaŋuruŋa iñuunaqtuaq.
48 Eu sou o pão da vida.
49 Ilipsi sivulliasri niġimaŋŋaġmiŋ pakmakŋaktamik qaqqumik suviksraiḷaami tuqurut timimikkun.
49 Vossos pais, no deserto, comeram o maná e morreram.
50 Aglaan qaqqiaq atqaqtuaq pakmakŋa itniittuq, kiapayaaq niġikpagu tuquyumiñaitchuq.
50 Este é o pão que desceu do céu, para que não morra todo aquele que dele comer.
51 Uvaŋa iñuunaqtuaq qaqqiaq atqaqtuaq pakmakŋa. Kiñapayaaq iñuk niġigumi taavrumakŋa qaqqiamiñ iñuugisiruq taimuŋa, aasrii timiga qaqqiaŋuruq qaisaksraġikkaġa nunam iñui iñuutlasritquplugich.”
51 Eu sou o pão vivo que desceu do céu. Quem comer deste pão viverá eternamente. E o pão, que eu hei de dar, é a minha carne para a salvação do mundo.
52 Taatnaqman Jew-ŋuruat uqaatchagutiniqsut iŋmiknun aasrii apiqsruqługu, “Qanuġuni uuma iñuum timimiñik niqiksriññiaqpatigut?”
52 A essas palavras, os judeus começaram a discutir, dizendo: Como pode este homem dar-nos de comer a sua carne?
53 Jesus-ŋum kiugai, “Iḷumutuuruamik nipliutigipsi, ilipsi niġiñġitchupsiuŋ timaa Iġñiŋan piqaġumiñaitchusri iñuułiġmik ilipsitñi.
53 Então Jesus lhes disse: Em verdade, em verdade vos digo: se não comerdes a carne do Filho do Homem, e não beberdes o seu sangue, não tereis a vida em vós mesmos.
54 Kiñapayaaq niqiniktuaq timimnik suli iminiktuaq augikkamnik isruitchuamik iñuułiññaktaqtuq, aasrii aŋitqiksitkisigiga iñuułiġmun aqulliġmi uvlumi.
54 Quem come a minha carne e bebe o meu sangue tem a vida eterna; e eu o ressuscitarei no último dia.
55 Uvvatakku timiga iḷumun niqiksrauruq, suli auga iḷumun imiksrauruq.
55 Pois a minha carne é verdadeiramente uma comida e o meu sangue, verdadeiramente uma bebida.
56 Kisupayaaq niqiqaqtuaq timimnik suli imiqaqtuaq augikkamnik iñuuruq uvapkun suli iñuugisipḷuni piqasriutiluni uvaŋni.
56 Quem come a minha carne e bebe o meu sangue permanece em mim e eu nele.
57 Iñuuruam Aapam tuyuġipluŋa, suli uvaŋaptuuq iñuuruŋa ilaagun, taatnatuntuuq kiña niqiqaqtuaq uvamnik iñuugisipmiuq uvapkun.
57 Assim como o Pai que me enviou vive, e eu vivo pelo Pai, assim também aquele que comer a minha carne viverá por mim.
58 Iñuum taamna qaqqiaq niqigigumiuŋ iñuugisiruq qaŋavak taimuŋa. Taamnauruŋa qaqqiaq atqaqtuaq pakmakŋa atriginġisaŋa qaqqiam sivulliapsi niġitchaŋat, naagaunniiñ tuquplutiŋ.”
58 Este é o pão que desceu do céu. Não como o maná que vossos pais comeram e morreram. Quem come deste pão viverá eternamente.
59 Taatnaġniġai Jesus-ŋum iḷisautriñiġmiñi katraġviŋmi Capernaum-mi.
59 Tal foi o ensinamento de Jesus na sinagoga de Cafarnaum.
60 Iñugiaktuat maliġuaqtaiñ tusraaplugu nipliġñiqsut, “Taamna iḷisauttun akuqtułiksraŋa sakiqnaqtuq. Kia naalaġnigisivauŋ?”
60 Muitos dos seus discípulos, ouvindo-o, disseram: Isto é muito duro! Quem o pode admitir?
61 Uqautigaluaqtitnaniguuq, Jesus-ŋum kaŋiqsimapmitchaŋi maliġuaqtini uqapiḷuktuat tamarrumuuna uqaġikkaġmigun. Taatnaqługich nipliutiniġai, “Taavruma nipim piyummataiqsitkaqsivasri?
61 Sabendo Jesus que os discípulos murmuravam por isso, perguntou-lhes: Isso vos escandaliza?
62 Isrummatigisriuŋ qiñiłiksraŋa Iġñiŋan Iñuum utiaqsikpan sivuani irvigimakkaġmiñun. Taatnaaqsikpan nikaliġukkayaġniqpisi?
62 Que será, quando virdes subir o Filho do Homem para onde ele estava antes?...
63 Ipqitchuaq Irrusriq iñuułiqaqtitchiruaŋuruq. Timi iñuułiqaqtitchiñġitchuq. Uqałhich ilipsitñun uqautigianikkatka Irrusriurut, suli iñuupkaġisipiaġaasri.
63 O espírito é que vivifica, a carne de nada serve. As palavras que vos tenho dito são espírito e vida.
64 Naagauvva iḷapsi ukpiġinġitchaich,” Jesus-ŋum taatnaġniġai. Iḷisimaplugu aullaġniisaġatałhaniñ kisuułhat ukpiqsriñġitchuaq suli kisuugisił̣ha tuniriksraġmi.
64 Mas há alguns entre vós que não crêem... Pois desde o princípio Jesus sabia quais eram os que não criam e quem o havia de trair.
65 Aasrii nipliġñiqsuq. “Taavrumiŋa piqusriqł̣ugu uqautigipsi, kia-unniiñ utlautiyumiñaił̣ha uvaŋnun kisianik Aapam utlautipkaqpani taatnatlasriḷugu.”
65 Ele prosseguiu: Por isso vos disse: Ninguém pode vir a mim, se por meu Pai não lho for concedido.
66 Taavruma aquagun iñugiaktuat maliġuaqtai kiñumuaktut malitqikkummataiqł̣ugu ilaa.
66 Desde então, muitos dos seus discípulos se retiraram e já não andavam com ele.
67 Taatnaqhuni Jesus nipliutiniġai qulit malġuk maliġuaqtini, “Ilipsipsuuq kiñumuakkumanġitchaluaqmivisi?”
67 Então Jesus perguntou aos Doze: Quereis vós também retirar-vos?
68 Simon Peter-m kiuniġaa, “Ii, Ataniiq, kimunmi aullaġisivisa? Ilvich pigigitin uqałhich isruitchuamik iñuunaqtuat.
68 Respondeu-lhe Simão Pedro: Senhor, a quem iríamos nós? Tu tens as palavras da vida eterna.
69 Pakma ukpiġigikput iḷitchuġiplugu ipqitchuaŋutilaan Agaayyutmiqnisauplutin.”
69 E nós cremos e sabemos que tu és o Santo de Deus!
70 Jesus kiugai, “Ilipsi qulit malġuuplusri piksraqtaaġinġitpisimi? Aglaan iḷari Tuunġaqmiqnisauruq.”
70 Jesus acrescentou: Não vos escolhi eu todos os doze? Contudo, um de vós é um demônio!...
71 Ilaanguuq uqautiginiġaa Judas, iġñiŋa Simon Iscariot-ŋum. Uvvatakku Judas qulit malġuuqataugaluaqhuni, tunisiyumaniqsuq Jesus-mik.
71 Ele se referia a Judas, filho de Simão Iscariotes, porque era quem o havia de entregar não obstante ser um dos Doze.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 6, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.