Mateus 13

Estonian Bible: Piibel Kõigile (EKK_PKP) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Hiljem samal päeval lahkus Jeesus majast ja istus järve äärde õpetama.
1 Nati veya ta’imon Jesu bar itumar tit na harew kukuf sisibinamaim sabuw bai’obaiyih isan mara’iy.
2 Tema ümber kogunes nii palju inimesi, et ta pidi astuma paati ja sealt istudes õpetama, sellal kui kogu rahvas seisis rannas.
2 Naatu sabuw moumurih maiyow hiru’ay hi’ar bebera’uh itih, basit wa bai inatait tafan mare, sabuw baise dones yan himarir hima.
3 Ta selgitas neile paljusid teemasid ja kasutas selgitamiseks lugusid.„Külvaja läks välja külvama,“ alustas ta.
3 Imaibo ma sawar moumurih na’in oroubonamaim eo hima hinowar. Naatu ana oroubon ta i iti na’atube eo, “Ana veya ta orot masaw bowayan ana ub tanumamih tit in.
4 „Kui ta külvas, siis osa seemneid kukkus teerajale. Linnud tulid ja sõid need ära.
4 Ana ub afa tata’asiyen i ef yanamaim hire, naatu mamu hire hibow hi’aa,
5 Teine osa seemneid kukus kivisele pinnale, kus ei olnud palju mulda ja kus nad kiiresti tärkasid.
5 Ana ub afa i to’ato yan hire’ere ana kamar men gagamin imih saisewat hikubounih hiyen. Anayabin kamar baban i fokarin.
6 Päike tõusis kõrgemale ja kõrvetas neid ning nad närbusid, sest neil ei olnud juuri.
6 Baise veya yey ana mar wabuburinamaim ub etei hi’arat, naatu hikimow hire anayabin wairoroh men babanika hire.
7 Osa seemneid kukkus ohakate sekka, mis kasvasid suureks ja lämmatasid vilja.
7 Ub afa kokor wanawanan hire, naatu kokor ana fafa’amaim isuken.
8 Siiski kukkus osa seemneid heale pinnasele. Nad andsid saaki − mõni sada, mõni kuuskümmend ja mõni kolmkümmend korda külvatust rohkem.
8 Naatu ub afa i me gewasin yan hire hikuboubunih hiyen gewas ro’oro’oh hiya, afa hibiw 100 na’atube, afa i 60 na’atube, afa i 30 na’atube.
9 Kellel on kõrvad, see kuulaku!“
9 Imih o yait tain nama’am tur inanowar.”
10 Jüngrid tulid Jeesuse juurde ja küsisid temalt: „Miks sa kasutad rahvale rääkides mõistujutte?“
10 Naatu Jesu ana bai’ufununayah hina hibatiy hi’o, “Aisim oroubonamaim sabuw kubi’obaiyih?”
11 „Teil on eesõigus, et teile on avaldatud taevariigi saladusi, aga neile ei ole sellist arusaamist antud,“ vastas Jeesus.
11 Jesu iyafutih eo, “Orereb ana so’ob wa’iwa’irin mar ana aiwob isan i God kwa it, men iti sabuw itihimih.
12 „Neil, kel juba on, antakse veel, rohkem kui küllalt. Aga neilt, kellel ei ole, võetakse ära seegi, mis neil on.
12 Imih orot yait orereb ana so’ob biyan ema’am, God boro tafan naya’abar nitin ana so’ob nara’at, baise orot yait nati so’ob men biyan ema’am naatu ana so’ob kikimin nati biyanamaim ema’am God boro nabosair.
13 Sellepärast kõnelen ma neile mõistujuttudega. Sest kuigi nad näevad, nad ei näe, ja kuigi nad kuulevad, nad ei kuule ega saa aru.
13 Ana’an nati ayu oroubonamaim sabuw abi’obaiyih.
14 Neis täitub Jesaja prohvetikuulutus: „Kuigi te kuulete, ei saa te aru, ja kuigi te näete, te ei taipa.
14 Dinab orot Isaiah ana Bukamaim eo kikirum i na ibiturobe.
15 Neil on põikpäine hoiak, nad ei taha kuulata ja nad on oma silmad sulgenud. Kui nad ei oleks seda teinud, siis ehk suudaksid nad oma silmadega näha, kõrvadega kuulda ja mõistusega aru saada. Siis võiksid nad minu juurde tagasi tulla ja ma teeksin nad terveks.“
15 Anayabin ukwarih fokar,
16 Teie silmad on õnnistatud, sest nad näevad. Ka teie kõrvad on õnnistatud, sest nad kuulevad.
16 Baise Kwa i kwabiyasisir, anayabin matayan kwa’i’itin naatu tain yan tur kwanonowar.
17 Ma ütlen teile, paljud prohvetid ja head inimesed on igatsenud näha seda, mida teie näete, kuid ei näinud seda. Nad igatsesid kuulda seda, mida teie kuulete, kuid ei kuulnud seda.
17 Anababatun a tur ao’owen, dinab orot moumurih na’in naatu sabuw gewasih hikok kwanekwan, kwa abisa kwa’i’itin i hita’itin naatu abisa kwanonowar i hitanowar. Baise nati ana maramaim sawar men matar boro hita’itin.”
18 Niisiis, kuulake külvaja lugu.
18 “Tain kwanarub ub tanumayan ana oroubon ao kwananowar naniyan kwanab, yabin kwanaso’ob.
19 Kui inimesed kuulevad kuningriigi sõnumit ega mõista seda, siis tuleb vanakuri ja kisub välja selle, mis neisse külvati. See juhtub teeraja peale külvatud seemnetega.
19 Sabuw iyab mar ana aiwob isan Tur Gewasin ao tenonowar naatu naniyan men tabaib i ub ef yanamaim orot ta’asiy re’er na’atube, Tur Gewasin tenonowar ana maramaim demon kakafin ena hai not ebikwaris.
20 Kivisele pinnasele külvatud seemned on nagu inimesed, kes kuulevad sõnumit ja võtavad selle rõõmsalt kohe vastu.
20 Naatu orot ana ub afa to yan hire’ere ana itinin i sabuw iyab tur tenonowar ana maramaim i tibiyasisir.
21 Nad peavad mõnda aega vastu, aga kuna neil ei ole juuri, siis langevad nad probleemide ja raskuste tekkides kiiresti.
21 Baise dogoroh wanawanan nati ub wairoron i men re eof barur, imih Tur Gewasin isan hina’uwih hinarurukaukuwih boro mar ta’imonamo hai baitumatum hinihamiy.
22 Ohakate sekka külvatud seemned on nagu inimesed, kes kuulevad sõnumit, kuid elu mured ja raha ahvatlus lämmatavad sõnumi, nii et nad jäävad viljatuks.
22 Naatu orot ana ub afa fotan wanawanan hire’er ana itinin i sabuw iyab tur tenonowar, baise iti tafaram ana yasisir isan tibiyababan naatu totobuyoy hai not ebikwaris imih tur ana ro’on men emamatar.
23 Heale pinnasele külvatud seemned on inimesed, kes kuulevad sõnumit, mõistavad seda ja annavad hea saagi − mõni sada, mõni kuuskümmend ja mõni kolmkümmend korda rohkem kui külvati.“
23 Baise orot ana ub me gewasin yan ta’asiy hire’ere ana itinin i sabuw iyab Tur Gewasin tenowar naatu naniyan tabai tiw tehahamu, afa ro’oh 100, afa 60, afa 30.”
24 Siis jutustas ta neile veel ühe mõistujutu: „Taevariik on nagu põllumees, kes külvas oma põllule head seemet.
24 Jesu oroubon tabo iti na’atube eo, “Mar ana aiwob i iti na’atube, ana veya ta orot ana ub bow in ana masawamaim tanum.
25 Aga sel ajal, kui tema töölised magasid, tuli vaenlane ja külvas nisu hulka umbrohuseemneid. Seejärel ta lahkus.
25 Baise gugumin sabuw etei hi’inu’in ufut, orot ana rakit mowan fotan kakafih bow na sanabey wanawanah tanum naatu bihir.
26 Kui siis nisu kasvas ja hakkas viljapäid looma, kasvas ka umbrohi.
26 Sanabey hikuboubunih hiyey wanawanahimaim fotan kakafih auman hikubounih bairi hiyen.
27 Põllumehe töölised tulid ja küsisid temalt: „Isand, kas sa ei külvanud oma põllule head seemet? Kust tuli see umbrohi?“
27 “Orot ana bowayah hina hio, ‘Regah, o ub gewasih a masawamaim itanum, baise aisim fotan kakafih auman hikuboubunih teyey?’
28 „Seda tegi keegi vaenlane,“ vastas peremees. „Kas tahad, et me lähme ja kisume umbrohu välja?“ küsisid töölised.
28 “Orot iyafutih eo, ‘Rakit sabuw afa hisinaf.’ Naatu akir wairafih hibatiy hio, ‘Bo kukokok anan fotan ana uyarir?’
29 „Ei,“ vastas isand, „sest kui tõmbate välja umbrohu, võite ka nisu välja juurida.
29 “Orot iyafutih eo, ‘En. Fotan kakafih kwana’u’uyarir boro sanabey afa auman kwana’uyarir.
30 Las mõlemad kasvavad lõikuseni ja siis lõikuse ajal käsin ma saagikoristajatel kõigepealt koguda kokku umbrohu, siduda kimpudesse ja ära põletada ning seejärel koguda kokku nisu ja panna see aita.““
30 Imih kwaihamiyih bairi hinayen hiniw naatu tarin ana veya boro tarayah aniyafarih hinan, fotan wan hinatar hinafatum hinabow hinan hina’afusar, imaibo sanabey hinatar hinabow hinan bar hinaya.’”
31 Ta tõi neile veel ühe näite: „Taevariik on nagu sinepiseeme, mille põllumees külvas oma põllule.
31 Jesu ana oroubon tabo eo, “Mar ana aiwob ana itinin ta i iti na’atube, orot ana ai momor ro’on kikimin maiyow bai in ana masaw yan tanum.
32 Kuigi see on kõige väiksem seeme, kasvab see suuremaks kui teised taimed. Õigupoolest kasvab see puuks, mis on nii suur, et linnud saavad selle okstel istuda.“
32 Iti ai ro’on i men ai ro’on afa gagamih na’atube’emih, baise tanum kuboun yey ana veya’amaim ra’at ai gagamin na’in matar naatu mamu hina famefamenamaim hibatar hima.”
33 Ta rääkis neile veel ühe mõistujutu: „Taevariik on nagu juuretis, mille naine segas suure kogusejahu sekka, kuni kogu tainas hakkas kerkima.“
33 Jesu iban oroubon tabo eo maiye, “Mar ana aiwob itinin ta i iti na’atube. Babin yeast ebai ana faraw wanawanan eyai ekamat inu’in era’at eyey na’atube.”
34 Jeesus selgitas neid asju rahvale mõistujuttude abil. Õigupoolest ei rääkinud ta neile midagi ilma jutustusteta.
34 Jesu sawar iti etei isah i oroubonamaim eo sabuw rou’ay gagamin bi’obaiyih; ana bai’obaiyenamaim i mar etei oroubonamaim sabuw bi’obaiyih.
35 Sellega täitusid prohveti sõnad: „Ma kõnelen jutustuste abil ja selgitan asju, mis on maailma loomisest peale varjatud olnud.“
35 Iti na’atube sisinaf anayabin abisa dinab orot eo kikirum tan titurobe isan.
36 Siis lahkus ta rahva juurest ja läks majja. Jüngrid tulid tema juurde ja küsisid talt: „Selgita palun meile jutustust umbrohust põllul.“
36 Jesu sabuw rou’ay ihamiyih naatu na bar wanawanan run, ana bai’ufununayah ufun hina hirun hibatiy hio, “Masaw yan fotan kakafin ana oroubon i kukubuna anowar.”
37 „See, kes külvab head seemet, on inimese Poeg,“ selgitas Jeesus.
37 Jesu iyafutih eo, “Orot ub gewasih tatanum i Orot Natun.
38 „Põld on maailm. Hea seeme on kuningriigi lapsed. Umbrohu seeme on vanakurja lapsed.
38 Masaw ana itinin i tafaram, naatu ub gewasin i sabuw iyab mar ana aiwob isan tebowabow, naatu ub kakafin i Demon Kakafin natunatun.
39 Vaenlane, kes umbrohuseemneid külvas, on kurat. Lõikus on maailma lõpp. Saagikoristajad on inglid.
39 Naatu rakit orot ub kakafin bai na masaw yan tatanum i Demon Mowan. Naatu masaw biyamur i mar yomanin na’atube, masaw fourayah i God ana tounamatar.
40 Just nagu umbrohi kogutakse kokku ja põletatakse ära, on ka maailma lõpus.
40 “Imih mar yomanin iti ub kakafih hi’uyarir hifatum hibow hin hi’a’afusar na’atube boro namatar.
41 Inimese Poeg saadab oma inglid välja ja nad koguvad kokku kõik patuse ja kõik, kes kurja teevad,
41 Orot Natun boro ana tounamatar niyafarih hinatit, sinaf kakafih naatu sabuw iyab bowabow kakafin kura’ahih hima kakafih tisisinaf etei i ana aiwob wanawananamaim boro fotan kakafin na’atube hinatar hinafatum.
42 ning heidavad nad leegitsevasse sulatusahju, kus on nutmine ja hammaste kiristamine.
42 Naatu hinabow hinan wairaf wan hinaya hina’afusar, nati’imaim boro na’arahih wah takitak niwa’an hina’in hinarerey.
43 Säravad need, kes elavad õigesti, nagu päike oma Isa kuningriigis.Kellel kõrvad on, see kuulaku!
43 Imaibo God ana sabuw gewasih nabow mar ana aiwobomaim hinarun veya na’atube hinararan. Imih o yait tain nama’am iti tur inanowar.
44 Taevariik on nagu põllusse peidetud aare. Üks mees leidis selle, mattis uuesti maha ning läks siis rõõmsalt ja müüs ära kõik, mis tal oli, ja ostis selle põllu.
44 “Mar ana aiwob itinin ta i iti na’atube, orot ta nugunug hibun inu’in itin bai, naatu me nati nugunug titita’urimaim kair maiye ibun, naatu yasisir auman in ana sawar etei sabuw hitobon naatu matabir maiye na nati me tutubun na’atube.
45 Taevariik on ka nagu häid pärleid otsiv kaupmees.
45 “Naatu mar ana aiwob itinin tabo iti na’atube. Orot sawar tobonayan wakek enunuwet na’atube.
46 Kui ta leidis kõige kallima pärli, läks ja müüs ta ära kõik, mis tal oli, ja ostis selle.
46 Wakek nuwet inan wakek ta gewasin ana baiyan gagamin na’in tita’ur, naatu na ana sawar etei yataiten hitobon kabay bai in nati wakek tutubun na’atube.
47 Või taas, taevariik on nagu kalavõrk, mis heideti merre ja mis püüdis sisse igasuguseid kalu.
47 “Iban maiye mar ana aiwob i buwat na’atube. Orot siy bowayan ana buwat eya ema’am siy i yumatah ta ta te’ona’on.
48 Kui võrk sai täis, veeti see kaldale. Head kalad pandi korvidesse, aga halvad visati minema.
48 Naatu buwat awan ekakaratan ana veya etab erun dones yan ema siy gewasih ikiyarir fetan iwan, naatu kakafih ikiyarir ebow ebis rouruwen na’atube.
49 Niimoodi on ka siis, kui tuleb maailma lõpp. Inglid lähevad välja ja eraldavad halvad inimesed headest
49 Imih mar yomanin nanan itinin i boro nati na’atube. God boro ana tounamatar niyafarih hinatit hinan sabuw gewasih wanawanahimaim sabuw kakafih hinabow
50 ning heidavad nad leegitsevasse sulatusahju, kus on nutmine ja hammaste kiristamine.
50 wairaf wan hiyara’aten na’arahih hina’in hina rerey wah takitak niwa’an.”
51 Kas te nüüd saate kõigest aru?“ „Jah,“ vastasid nad.
51 Jesu ibatiyih eo, “Oroubon iti ao’oban naniyah kwabow?” Ana bai’ufununayah hiya’afut hio, “Naniyah abow.”
52 „Iga vaimulik õpetaja, kes on taevariigi kohta õppinud, on nagu majaomanik, kes toob oma varakambrist välja uusi ja vanu aardeid,“ ütles Jeesus.
52 Naatu Jesu iuwih eo, “Isan imih, ofafar bai’obaiyenayan orot yait mar ana aiwob isan bai’obaiyen hibitin i bar matuwan matar, imih nati bar wanawanan ana sawar boubuh naatu atamanih etei boro nayataiten.”
53 Pärast seda kui Jeesus lõpetas nende jutustuste rääkimise, ta lahkus.
53 Jesu iti oroubon eo hinonowar ufunamaim nati efan itumar,
54 Ta läks tagasi oma kodulinnaja õpetas seal sünagoogis. Inimesed olid hämmastunud ja küsisid: „Kust ta saab oma tarkuse ja imeteod?
54 naatu remor na i ana bar meraramaim tit Kou’ay Bar ta wanawanan run, busuruf sabuw i’obaibiyih. Naatu sabuw hima hinonowar hifofor hio, “Iti orot ana ukwar rerekab naatu ina’inanen sinaf isan ana fair i menamaim bow?
55 Kas ta pole mitte puusepa poeg? Kas tema ema ei ole Maarja ning tema vennad Jaakobus, Joosep, Siimon ja Juudas?
55 Iti orot tamah i bar wowabayan naatu hinah i Mary naatu James, Joseph, Simon, Judas i taitin.
56 Kas tema õed ei ela siin meie keskel? Kust saab siis tema selle kõik?“
56 Naatu taitin baibitar auman bairit iti tama’am, imih iti sawar etei i menamaim bow?”
57 Ja nad keeldusid temasse uskumast. „Prohvetit austatakse kõikjal, välja arvatud oma kodumaal ja oma perekonnas,“ ütles Jeesus neile.
57 Iti na’atube hio hina’ufut hin. Jesu iuwih eo, “Dinab orot tafaram afa’amaim i tekakafiy, baise i ana bar meraramaim naatu i tain tuwan i men tekakafiy.”
58 Kuna nad ei uskunud temasse, ei teinud ta seal palju imesid.
58 Naatu nati’imaim men ina’inan moumurih sinafumih, anayabin nati sabuw aurih baitumatum en.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 13, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.