Lucas 19
ekk (EKK) vs ARIB
1 Kui Jeesus jõudis Jeerikosse, läks ta sealt läbi.
1 Tendo Jesus entrado em Jericó, ia atravessando a cidade.
2 Seal oli mees nimega Sakkeus; ta oli maksukogujate ülem ja ta oli rikas.
2 Havia ali um homem chamado Zaqueu, o qual era chefe de publicanos e era rico.
3 Sakkeus tahtis näha, kes Jeesus on, aga ei näinud üle rahvahulga, sest ta oli lühikest kasvu.
3 Este procurava ver quem era Jesus, e não podia, por causa da multidão, porque era de pequena estatura.
4 Ta jooksis ettepoole ja ronis metsviigipuu otsa, et teda näha, sest Jeesus pidi sealtkaudu minema.
4 E correndo adiante, subiu a um sicômoro a fim de vê-lo, porque havia de passar por ali.
5 Kui Jeesus selle kohani jõudis, vaatas ta üles ja ütles: „Sakkeus, tule kohe alla! Ma pean täna sinu kodus peatuma!“
5 Quando Jesus chegou àquele lugar, olhou para cima e disse-lhe: Zaqueu, desce depressa; porque importa que eu fique hoje em tua casa.
6 Sakkeus tuli alla ja võttis ta rõõmsalt vastu.
6 Desceu, pois, a toda a pressa, e o recebeu com alegria.
7 Seda nähes nurisesid kõik: „Tema on patuse mehe juurde külla läinud!“
7 Ao verem isso, todos murmuravam, dizendo: Entrou para ser hóspede de um homem pecador.
8 Kuid Sakkeus ütles Issanda ette astudes: „Vaata, Issand! Siin ja praegu annan ma poole oma varandusest vaestele, ja kui oma olen kelleltki midagi välja petnud, maksan selle neljakordselt tagasi.“
8 Zaqueu, porém, levantando-se, disse ao Senhor: Eis aqui, Senhor, dou aos pobres metade dos meus bens; e se em alguma coisa tenho defraudado alguém, eu lho restituo quadruplicado.
9 Siis Jeesus ütles temale: „Pääste on tulnud täna sellesse majja, sest ka see mees on Aabrahami poeg.
9 Disse-lhe Jesus: Hoje veio a salvação a esta casa, porquanto também este é filho de Abraão.
10 Sest Inimese Poeg on tulnud otsima ja päästma kadunut.“
10 Porque o Filho do homem veio buscar e salvar o que se havia perdido.
11 Kui nad teda kuulasid, rääkis Jeesus veel ühe tähendamissõna, sest ta oli Jeruusalemma lähedal ja inimesed arvasid, et Jumala riik saabub kohe.
11 Ouvindo eles isso, prosseguiu Jesus, e contou uma parábola, visto estar ele perto de Jerusalém, e pensarem eles que o reino de Deus se havia de manifestar imediatamente.
12 Ta ütles: „Üks kõrgest soost mees reisis kaugele maale, et lasta end seal määrata kuningaks ja siis tulla tagasi.
12 Disse pois: Certo homem nobre partiu para uma terra longínqua, a fim de tomar posse de um reino e depois voltar.
13 Niisiis ta kutsus kümme oma sulastest ja andis neile kümme naela raha: „Kaubelge seni, kuni ma tagasi tulen!“
13 E chamando dez servos seus, deu-lhes dez minas, e disse-lhes: Negociai até que eu venha.
14 Aga tema alamad vihkasid teda ja läkitasid saadikud talle järele ütlema: „Me ei taha seda meest endale kuningaks!“
14 Mas os seus concidadãos odiavam-no, e enviaram após ele uma embaixada, dizendo: Não queremos que este homem reine sobre nós.
15 Aga ta sai kuningaks ja läks tagasi koju. Ta käskis kutsuda need sulased, kellele ta oli raha andnud, et näha, kui palju nad olid teeninud.
15 E sucedeu que, ao voltar ele, depois de ter tomado posse do reino, mandou chamar aqueles servos a quem entregara o dinheiro, a fim de saber como cada um havia negociado.
16 Esimene tuli ja ütles: „Isand, sinu nael on kümme juurde teeninud.“
16 Apresentou-se, pois, o primeiro, e disse: Senhor, a tua mina rendeu dez minas.
17 „Hästi tehtud, mu hea sulane!“ vastas peremees. „Kuna sa oled olnud ustav nii väheses, siis annan sulle meelevalla kümne linna üle.“
17 Respondeu-lhe o senhor: Bem está, servo bom! porque no mínimo foste fiel, sobre dez cidades terás autoridade.
18 Teine tuli ja ütles: „Isand, sinu nael on viis juurde teeninud.“
18 Veio o segundo, dizendo: Senhor, a tua mina rendeu cinco minas.
19 Peremees vastas sellelegi: „Sina valitse viie linna üle!“
19 A este também respondeu: Sê tu também sobre cinco cidades.
20 Siis tuli järgmine sulane ja ütles: „Isand, siin on sinu nael, mida ma olen hoidnud taskurätikus.
20 E veio outro, dizendo: Senhor, eis aqui a tua mina, que guardei num lenço;
21 Ma kartsin sind, sest sa oled karm mees. Sa võtad sealt, kuhu ei ole pannud, ja lõikad, mida sa ei külvanud.“
21 pois tinha medo de ti, porque és homem severo; tomas o que não puseste, e ceifas o que não semeaste.
22 Ta isand vastas: „Sinu enda sõnade põhjal ma mõistan su üle kohut, sa nurjatu sulane! Sa teadsid, et ma olen karm mees: võtan, kuhu ma ei ole pannud, ja lõikan, mida ma ei ole külvanud.
22 Disse-lhe o Senhor: Servo mau! pela tua boca te julgarei; sabias que eu sou homem severo, que tomo o que não pus, e ceifo o que não semeei;
23 Miks sa siis ei pannud mu raha panka, et ma oleksin selle tagasi tulles kasuga tagasi saanud!“
23 por que, pois, não puseste o meu dinheiro no barco? então vindo eu, o teria retirado com os juros.
24 Ja ta ütles juuresolijaile: „Võtke tema nael tema käest ära ja andke sellele, kellel on kümme naela!“
24 E disse aos que estavam ali: Tirai-lhe a mina, e dai-a ao que tem as dez minas.
25 „Isand,“ ütlesid nemad, „tal on juba kümme!“
25 Responderam-lhe eles: Senhor, ele tem dez minas.
26 Ta vastas: „Ma ütlen teile, et igaühele, kellel on, antakse juurde, aga kellel ei ole, sellelt võetakse ära ka see, mis tal on.
26 Pois eu vos digo que a todo o que tem, dar-se-lhe-á; mas ao que não tem, até aquilo que tem ser-lhe-á tirado.
27 Aga need minu vaenlased, kes mind ei tahtnud enda kuningaks, tooge siia ja surmake minu ees!“ “
27 Quanto, porém, àqueles meus inimigos que não quiseram que eu reinasse sobre eles, trazei-os aqui, e matai-os diante de mim.
28 Ja kui Jeesus oli seda kõnelnud, jätkas ta teed Jeruusalemma.
28 Tendo Jesus assim falado, ia caminhando adiante deles, subindo para Jerusalém.
29 Nii kui ta jõudis Betfage ja Betaania lähedale mäe juurde, mida nimetatakse Õlimäeks, läkitas ta kaks oma jüngritest ning ütles:
29 Ao aproximar-se de Betfagé e de Betânia, junto do monte que se chama das Oliveiras, enviou dois dos discípulos,
30 „Minge külla, mis on teie ees. Seal te leiate kinniseotud sälu, kelle seljas ei ole keegi istunud. Siduge see lahti ja tooge siia!
30 dizendo-lhes: Ide à aldeia que está defronte, e aí, ao entrar, achareis preso um jumentinho em que ninguém jamais montou; desprendei-o e trazei-o.
31 Kui keegi teilt küsib: „Miks te selle lahti seote?“, siis öelge: „Issandal on teda tarvis!“ “
31 Se alguém vos perguntar: Por que o desprendeis? respondereis assim: O Senhor precisa dele.
32 Läkitatud läksid ja leidsid kõik täpselt nii, nagu Jeesus neile oli öelnud.
32 Partiram, pois, os que tinham sido enviados, e acharam conforme lhes dissera.
33 Aga kui nad sälu lahti sidusid, küsisid selle omanikud neilt: „Miks te sälu lahti seote?“
33 Enquanto desprendiam o jumentinho, os seus donos lhes perguntaram: Por que desprendeis o jumentinho?
34 Ja nad vastasid: „Issand vajab teda!“
34 Responderam eles: O Senhor precisa dele.
35 Nad tõid ta Jeesuse juurde, heitsid oma kuued sälu peale ja panid Jeesuse tema selga istuma.
35 Trouxeram-no, pois, a Jesus e, lançando os seus mantos sobre o jumentinho, fizeram que Jesus montasse.
36 Kui ta edasi liikus, laotasid inimesed oma rõivad tee peale.
36 E, enquanto ele ia passando, outros estendiam no caminho os seus mantos.
37 Aga kui ta jõudis kohani, kus tee läheb alla Õlimäe juurde, hakkas kogu jüngrite hulk rõõmustades valju häälega Jumalat kiitma kõigi imede eest, mida nad olid näinud:
37 Quando já ia chegando à descida do Monte das Oliveiras, toda a multidão dos discípulos, regozijando-se, começou a louvar a Deus em alta voz, por todos os milagres que tinha visto,
38 „Õnnistatud olgu kuningas, kes tuleb Issanda nimel!“
38 dizendo: Bendito o Rei que vem em nome do Senhor; paz no céu, e glória nas alturas.
39 Mõned variserid rahva hulgast ütlesid Jeesusele: „Õpetaja, sõitle oma jüngreid!“
39 Nisso, disseram-lhe alguns dos fariseus dentre a multidão: Mestre, repreende os teus discípulos.
40 „Ma ütlen teile,“ vastas ta, „kui nemad vaikiksid, hakkaksid kivid kisendama!“
40 Ao que ele respondeu: Digo-vos que, se estes se calarem, as pedras clamarão.
41 Nii kui Jeesus Jeruusalemma lähedale jõudis ja linna nägi, nuttis ta tema pärast
41 E quando chegou perto e viu a cidade, chorou sobre ela,
42 ja ütles: „Kui ometi sinagi oleksid ära tundnud, mis sulle rahu toob – ent nüüd on see sinu silmade eest varjatud.
42 dizendo: Ah! se tu conhecesses, ao menos neste dia, o que te poderia trazer a paz! mas agora isso está encoberto aos teus olhos.
43 Sest päevad tulevad sinu peale, mil su vaenlased rajavad sinu ümber valli ja piiravad su sisse ja ahistavad sind igast küljest.
43 Porque dias virão sobre ti em que os teus inimigos te cercarão de trincheiras, e te sitiarão, e te apertarão de todos os lados,
44 Nad teevad su maatasa, sinu ja su lapsed koos müüridega. Nad ei jäta kivi kivi peale, sest sa ei tundnud ära aega, millal Jumal sinu juurde tuli.“
44 e te derribarão, a ti e aos teus filhos que dentro de ti estiverem; e não deixarão em ti pedra sobre pedra, porque não conheceste o tempo da tua visitação.
45 Jeesus läks templisse ja hakkas välja ajama neid, kes seal ostsid ja müüsid.
45 Então, entrando ele no templo, começou a expulsar os que ali vendiam,
46 Ta ütles neile: „Kirjutatud on: „Minu koda peab olema palvekoda“, aga teie olete teinud selle röövlikoopaks!“
46 dizendo-lhes: Está escrito: A minha casa será casa de oração; vós, porém, a fizestes covil de salteadores.
47 Jeesus õpetas templis päevast päeva; aga ülempreestrid, kirjatundjad ja rahvavanemad otsisid võimalust teda tappa.
47 E todos os dias ensinava no templo; mas os principais sacerdotes, os escribas, e os principais do povo procuravam matá-lo;
48 Siiski ei leidnud nad ühtki viisi, sest inimesed olid kogu aeg tema ümber tähelepanelikult kuulamas.
48 mas não achavam meio de o fazer; porque todo o povo ficava enlevado ao ouvi-lo.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 19, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.