Lucas 18

ekk (EKK) vs ARIB

Sair da comparação
ARIB Almeida Revisada Imprensa Bíblica
1 Jeesus rääkis oma jüngritele tähendamissõna sellest, et nad peavad alati palvetama ja mitte alla andma.
1 Contou-lhes também uma parábola sobre o dever de orar sempre, e nunca desfalecer.
2 Ta ütles: „Ühes linnas oli kohtunik, kes ei kartnud Jumalat ega hoolinud inimeste arvamusest.
2 dizendo: Havia em certa cidade um juiz que não temia a Deus, nem respeitava os homens.
3 Selles linnas oli ka lesknaine, kes tuli alatasa tema juurde palvega: „Anna mulle õigus mu vastase üle!“
3 Havia também naquela mesma cidade uma viúva que ia ter com ele, dizendo: Faze-me justiça contra o meu adversário.
4 Mõnda aega kohtunik keeldus. Aga lõpuks ta mõtles endamisi: „Kuigi ma ei karda Jumalat ega hooli inimeste arvamusest,
4 E por algum tempo não quis atendê-la; mas depois disse consigo: Ainda que não temo a Deus, nem respeito os homens,
5 siis kuna see lesk mind tüütab, vaatan, et ta saaks õiguse. Muidu vaevab ta mind oma mangumisega ära!“ “
5 todavia, como esta viúva me incomoda, hei de fazer-lhe justiça, para que ela não continue a vir molestar-me.
6 Ja Issand ütles: „Kuulake, mida ebaõiglane kohtunik ütleb!
6 Prosseguiu o Senhor: Ouvi o que diz esse juiz injusto.
7 Kas siis Jumal ei peaks tegema õigust oma valitutele, kes tema poole kisendavad päevad ja ööd? Kas ta peaks viivitama neile vastamisega?
7 E não fará Deus justiça aos seus escolhidos, que dia e noite clamam a ele, já que é longânimo para com eles?
8 Ma ütlen teile, küll ta vaatab, et nad peagi õiguse saavad! Ometi, kui Inimese poeg tuleb, kas ta siis leiab usku maa pealt?“
8 Digo-vos que depressa lhes fará justiça. Contudo quando vier o Filho do homem, porventura achará fé na terra?
9 Mõnele neist, kes olid kindlad, et nad on Jumala silmis laitmatud ja seetõttu suhtusid teistesse üleolevalt, rääkis Jeesus selle tähendamissõna:
9 Propôs também esta parábola a uns que confiavam em si mesmos, crendo que eram justos, e desprezavam os outros:
10 „Kaks meest läksid templisse palvetama, üks oli variser ja teine maksukoguja.
10 Dois homens subiram ao templo para orar; um fariseu, e o outro publicano.
11 Variser tõusis püsti ja palvetas: „Jumal, ma tänan sind, et mina ei ole selline nagu muud inimesed: röövlid ja kurjategijad, abielurikkujad, ega ka selline nagu see maksukoguja.
11 O fariseu, de pé, assim orava consigo mesmo: ó Deus, graças te dou que não sou como os demais homens, roubadores, injustos, adúlteros, nem ainda com este publicano.
12 Mina paastun kaks korda nädalas ja maksan kümnist kõigest, mis ma saan.“
12 Jejuo duas vezes na semana, e dou o dízimo de tudo quanto ganho.
13 Aga maksukoguja seisis eemal. Ta ei julgenud isegi taevasse vaadata, vaid lõi endale vastu rinda ja ütles: „Oh Jumal, ole mulle patusele armuline!“
13 Mas o publicano, estando em pé de longe, nem ainda queria levantar os olhos ao céu, mas batia no peito, dizendo: ó Deus, sê propício a mim, o pecador!
14 Ma ütlen teile, tema läks koju õigeks mõistetuna Jumala ees, mitte teine. Sest igaüht, kes ennast ise ülendab, alandatakse; aga kes ennast alandab, seda ülendatakse!“
14 Digo-vos que este desceu justificado para sua casa, e não aquele; porque todo o que a si mesmo se exaltar será humilhado; mas o que a si mesmo se humilhar será exaltado.
15 Inimesed tõid ka Jeesuse juurde lapsi, et ta neid puudutaks. Aga seda nähes jüngrid sõitlesid neid.
15 Traziam-lhe também as crianças, para que as tocasse; mas os discípulos, vendo isso, os repreendiam.
16 Ent Jeesus kutsus lapsed enese juurde ja ütles: „Laske lapsed minu juurde tulla, ärge keelake neid, sest selliste päralt on Jumala riik.
16 Jesus, porém, chamando-as para si, disse: Deixai vir a mim as crianças, e não as impeçais, porque de tais é o reino de Deus.
17 Tõesti, ma ütlen teile, kes Jumala riiki vastu ei võta nagu laps, ei pääse sinna sisse.“
17 Em verdade vos digo que, qualquer que não receber o reino de Deus como criança, de modo algum entrará nele.
18 Üks valitseja küsis Jeesuselt: „Hea Õpetaja, mida ma pean tegema, et ma päriksin igavese elu?“
18 E perguntou-lhe um dos principais: Bom Mestre, que hei de fazer para herdar a vida eterna?
19 „Miks sa nimetad mind heaks?“ vastas Jeesus, „Keegi muu ei ole hea kui üks – Jumal.
19 Respondeu-lhe Jesus: Por que me chamas bom? Ninguém é bom, senão um, que é Deus.
20 Käske sa tead: ära riku abielu, ära tapa, ära varasta, ära anna valetunnistust, austa oma isa ja ema!“
20 Sabes os mandamentos: Não adulterarás; não matarás; não furtarás; não dirás falso testemunho; honra a teu pai e a tua mãe.
21 Tema aga ütles: „Seda kõike olen ma pidanud poisieast alates.“
21 Replicou o homem: Tudo isso tenho guardado desde a minha juventude.
22 Seda kuuldes ütles Jeesus talle: „Üks asi on sul veel puudu: müü ära kõik, mis sul on, ja jaga vaestele, ja sul on siis aare taevas, ning tule, järgne mulle!“
22 Quando Jesus ouviu isso, disse-lhe: Ainda te falta uma coisa; vende tudo quanto tens e reparte-o pelos pobres, e terás um tesouro no céu; e vem, segue-me.
23 Aga seda kuuldes muutus ta kurvaks, sest ta oli väga rikas.
23 Mas, ouvindo ele isso, encheu-se de tristeza; porque era muito rico.
24 Jeesus vaatas teda ja ütles: „Kui raske on rikastel pääseda Jumala riiki!
24 E Jesus, vendo-o assim, disse: Quão dificilmente entrarão no reino de Deus os que têm riquezas!
25 Hõlpsam on kaamelil minna läbi nõelasilma kui rikkal minna Jumala riiki.“
25 Pois é mais fácil um camelo passar pelo fundo duma agulha, do que entrar um rico no reino de Deus.
26 Ent kuulajad küsisid: „Kes siis võib saada päästetud?“
26 Então os que ouviram isso disseram: Quem pode, então, ser salvo?
27 Jeesus vastas: „Mis inimestele on võimatu, on Jumalale võimalik!“
27 Respondeu-lhes: As coisas que são impossíveis aos homens são possíveis a Deus.
28 Peetrus ütles: „Me oleme kõigest loobunud, et sulle järgneda.“
28 Disse-lhe Pedro: Eis que nós deixamos tudo, e te seguimos.
29 „Tõesti, ma ütlen teile,“ vastas Jeesus, „ei ole kedagi, kes on loobunud kodust või naisest või vendadest ja õdedest või vanematest või lastest Jumala riigi pärast,
29 Respondeu-lhes Jesus: Em verdade vos digo que ninguém há que tenha deixado casa, ou mulher, ou irmãos, ou pais, ou filhos, por amor do reino de Deus,
30 kes mitmekordselt tagasi ei saaks sellel ajal ja tuleval ajastul igaveses elus.“
30 que não haja de receber no presente muito mais, e no mundo vindouro a vida eterna.
31 Jeesus võttis endaga kaksteist jüngrit ja ütles neile: „Me läheme üles Jeruusalemma ja seal täitub kõik see, mis prohvetid on kirjutanud Inimese Poja kohta!
31 Tomando Jesus consigo os doze, disse-lhes: Eis que subimos a Jerusalém e se cumprirá no filho do homem tudo o que pelos profetas foi escrito;
32 Ta antakse rahvaste kätte. Teda teotatakse, solvatakse ja tema peale sülitatakse,
32 pois será entregue aos gentios, e escarnecido, injuriado e cuspido;
33 nad peksavad teda ja tapavad ta. Ja kolmandal päeval tõuseb ta üles.“
33 e depois de o açoitarem, o matarão; e ao terceiro dia ressurgirá.
34 Jüngrid ei mõistnud sellest midagi. See sõna oli nende eest varjatud ja nad ei teadnud, millest ta räägib.
34 Mas eles não entenderam nada disso; essas palavras lhes eram obscuras, e não percebiam o que lhes dizia.
35 Aga kui Jeesus Jeerikole lähenes, istus üks pime mees tee ääres ja kerjas.
35 Ora, quando ele ia chegando a Jericó, estava um cego sentado junto do caminho, mendigando.
36 Kui ta kuulis rahvahulka möödumas, päris ta, mis lahti on.
36 Este, pois, ouvindo passar a multidão, perguntou que era aquilo.
37 Nad teatasid: „Naatsareti Jeesus läheb mööda!“
37 Disseram-lhe que Jesus, o nazareno, ia passando.
38 Ja ta hüüdis: „Jeesus, Taaveti Poeg, halasta minu peale!“
38 Então ele se pôs a clamar, dizendo: Jesus, Filho de Davi, tem compaixão de mim!
39 Möödujad sõitlesid teda ja käskisid tal vait olla, aga tema hüüdis seda enam: „Taaveti Poeg, halasta minu peale!“
39 E os que iam à frente repreendiam-no, para que se calasse; ele, porém, clamava ainda mais: Filho de Davi, tem compaixão de mim!
40 Jeesus peatus ja käskis pimeda enda juurde tuua. Aga kui pime lähemale tuli, küsis Jeesus temalt:
40 Parou, pois, Jesus, e mandou que lho trouxessem. Tendo ele chegado, perguntou-lhe:
41 „Mida sa tahad, et ma sulle teeksin?“
41 Que queres que te faça? Respondeu ele: Senhor, que eu veja.
42 Jeesus ütles talle: „Võta vastu oma nägemine! Sinu usk on su terveks teinud!“
42 Disse-lhe Jesus: Vê; a tua fé te salvou.
43 Otsekohe nägi ta jälle ja järgnes Jeesusele Jumalat kiites. Kui inimesed seda nägid, kiitsid ka nemad Jumalat.
43 Imediatamente recuperou a vista, e o foi seguindo, gloficando a Deus. E todo o povo, vendo isso, dava louvores a Deus.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 18, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.