João 4
ekk (EKK) vs ARA
1 Jeesus sai teada, et variserideni on jõudnud kuuldus, nagu oleks ta kogunud ja ristinud rohkem jüngreid kui Johannes.
1 Quando, pois, o Senhor veio a saber que os fariseus tinham ouvido dizer que ele, Jesus, fazia e batizava mais discípulos que João
2 Kuid tegelikult Jeesus ise ei ristinud, vaid tema jüngrid.
2 (se bem que Jesus mesmo não batizava, e sim os seus discípulos),
3 Ta lahkus Juudamaalt ja suundus uuesti tagasi Galileasse.
3 deixou a Judeia, retirando-se outra vez para a Galileia.
4 Selleks pidi ta minema läbi Samaaria.
4 E era-lhe necessário atravessar a província de Samaria.
5 Nii jõudis ta Samaaria linnani nimega Sühhar, selle maavalduse lähedale, mille Jaakob oli kinkinud oma pojale Joosepile.
5 Chegou, pois, a uma cidade samaritana, chamada Sicar, perto das terras que Jacó dera a seu filho José.
6 Sealsamas asub ka Jaakobi kaev, mille kõrvale Jeesus istuski teekäigust väsinuna. Oli kuues tund.
6 Estava ali a fonte de Jacó. Cansado da viagem, assentara-se Jesus junto à fonte, por volta da hora sexta.
7 Peagi tuli üks samaaria naine vett võtma. „Anna mulle juua!“ palus Jeesus teda.
7 Nisto, veio uma mulher samaritana tirar água. Disse-lhe Jesus: Dá-me de beber.
8 Sest Jeesuse jüngrid olid läinud linna toitu hankima.
8 Pois seus discípulos tinham ido à cidade para comprar alimentos.
9 „Kuidas sina, juut, palud vett minult, Samaaria naiselt?“ imestas naine. (Sest juutidel ei tohtinud samaarlastega midagi tegemist olla.)
9 Então, lhe disse a mulher samaritana: Como, sendo tu judeu, pedes de beber a mim, que sou mulher samaritana (porque os judeus não se dão com os samaritanos )?
10 Jeesus vastas talle: „Kui sa ainult teaksid, mida Jumalal on anda ja kes see on, kes küsib sinult juua, siis sa oleksid teda palunud ja ta oleks sulle elavat vett andnud.“
10 Replicou-lhe Jesus: Se conheceras o dom de Deus e quem é o que te pede: dá-me de beber, tu lhe pedirias, e ele te daria água viva.
11 „Isand, sul ei ole ju ämbrit, millega vett ammutada,“ ütles naine, „ja see kaev on sügav. Kust sa siis saad seda elavat vett?
11 Respondeu-lhe ela: Senhor, tu não tens com que a tirar, e o poço é fundo; onde, pois, tens a água viva?
12 Või oled sa suurem kui meie isa Jaakob, kes andis meile kaevu, jõi sellest ise ning jõid ka tema pojad ja kariloomad?“
12 És tu, porventura, maior do que Jacó, o nosso pai, que nos deu o poço, do qual ele mesmo bebeu, e, bem assim, seus filhos, e seu gado?
13 „Igaüks, kes joob seda vett,“ vastas Jeesus talle, „tunneb varsti jälle janu.
13 Afirmou-lhe Jesus: Quem beber desta água tornará a ter sede;
14 Aga kes joob vett, mida mina annan, ei tunne enam iialgi janu. Minu antud vesi muutub tema sees veeallikaks, millest voolab vett igaveseks eluks.“
14 aquele, porém, que beber da água que eu lhe der nunca mais terá sede; pelo contrário, a água que eu lhe der será nele uma fonte a jorrar para a vida eterna.
15 „Isand, anna mulle seda vett,“ ütles naine, „et ma ei peaks janu tundma ega käima siit vett toomas!“
15 Disse-lhe a mulher: Senhor, dá-me dessa água para que eu não mais tenha sede, nem precise vir aqui buscá-la.
16 „Mine kutsu oma mees ja tule tagasi!“ käskis Jeesus.
16 Disse-lhe Jesus: Vai, chama teu marido e vem cá;
17 „Mul pole meest,“ vastas naine. „Sa ütlesid õigesti, et sul pole meest,“ ütles Jeesus.
17 ao que lhe respondeu a mulher: Não tenho marido. Replicou-lhe Jesus: Bem disseste, não tenho marido;
18 „Sest viis meest on sul olnud ja see, kes sul praegu on, ei ole sinu mees. See on tõsi!“
18 porque cinco maridos já tiveste, e esse que agora tens não é teu marido; isto disseste com verdade.
19 „Isand, ma näen, et sa oled prohvet,“ ütles naine.
19 Senhor, disse-lhe a mulher, vejo que tu és profeta.
20 „Meie esiisad ülistasid Jumalat sellel mäel, aga teie, juudid, ütlete, et Jeruusalemm on koht, kus peab Jumalat ülistama.“
20 Nossos pais adoravam neste monte; vós, entretanto, dizeis que em Jerusalém é o lugar onde se deve adorar.
21 „Usu mind, naine,“ ütles Jeesus. „Tuleb aeg, mil te ei kummarda Isa enam sellel mäel ega Jeruusalemmas.
21 Disse-lhe Jesus: Mulher, podes crer-me que a hora vem, quando nem neste monte, nem em Jerusalém adorareis o Pai.
22 Teie, samaarlased, kummardate seda, keda te ei tunne. Meie teame, keda me kummardame, sest pääste tuleb juutidelt.
22 Vós adorais o que não conheceis; nós adoramos o que conhecemos, porque a salvação vem dos judeus.
23 Tuleb aeg, ja see on juba tulnud, mil tõelised ülistajad teenivad Isa vaimus ja tões. Just sääraseid ülistajaid otsib Isa.
23 Mas vem a hora e já chegou, em que os verdadeiros adoradores adorarão o Pai em espírito e em verdade; porque são estes que o Pai procura para seus adoradores.
24 Jumal on Vaim ja kes teda ülistab, peab seda tegema vaimus ja tões.“
24 Deus é espírito; e importa que os seus adoradores o adorem em espírito e em verdade.
25 Naine ütles: „Ma tean, et tuleb Messias“ (keda kutsutakse Kristuseks). „Kui tema tuleb, siis ta seletab meile kõik.“
25 Eu sei, respondeu a mulher, que há de vir o Messias, chamado Cristo; quando ele vier, nos anunciará todas as coisas.
26 „Mina, kes ma sinuga räägin, olengi see,“ ütles Jeesus talle.
26 Disse-lhe Jesus: Eu o sou, eu que falo contigo.
27 Just siis jõudsid jüngrid tagasi ja olid üllatunud, nähes Jeesust naisterahvaga rääkimas. Siiski ei küsinud ükski neist: „Mis tal vaja on?“ või „Miks sa temaga räägid?“
27 Neste ponto, chegaram os seus discípulos e se admiraram de que estivesse falando com uma mulher; todavia, nenhum lhe disse: Que perguntas? Ou: Por que falas com ela?
28 Ent naine jättis oma veekannu kaevu juurde, tõttas linna ja rääkis kõigile:
28 Quanto à mulher, deixou o seu cântaro, foi à cidade e disse àqueles homens:
29 „Tulge vaatama meest, kes ütles mulle kõik, mis ma iial olen teinud! Kas ehk tema ongi Messias?“
29 Vinde comigo e vede um homem que me disse tudo quanto tenho feito. Será este, porventura, o Cristo?!
30 Seepeale tulid teisedki selle linna elanikud Jeesuse juurde.
30 Saíram, pois, da cidade e vieram ter com ele.
31 Samal ajal käisid jüngrid Jeesusele peale, öeldes: „Rabi, söö midagi!“
31 Nesse ínterim, os discípulos lhe rogavam, dizendo: Mestre, come!
32 Tema aga ütles neile: „Mul on toitu, millest teie midagi ei tea.“
32 Mas ele lhes disse: Uma comida tenho para comer, que vós não conheceis.
33 Siis arutasid jüngrid isekeskis: „Kas keegi on talle süüa toonud?“
33 Diziam, então, os discípulos uns aos outros: Ter-lhe-ia, porventura, alguém trazido o que comer?
34 Jeesus ütles neile: „Minu toit on see, et ma täidan selle tahtmist, kes mind on läkitanud, ja viin lõpule tema töö.
34 Disse-lhes Jesus: A minha comida consiste em fazer a vontade daquele que me enviou e realizar a sua obra.
35 Kas teil ei ole ütlust „Veel on neli kuud, ja alles siis tuleb lõikus“? Aga mina ütlen teile, avage oma silmad ja vaadake põlde! Need on lõikuseks küpsed!
35 Não dizeis vós que ainda há quatro meses até à ceifa? Eu, porém, vos digo: erguei os olhos e vede os campos, pois já branquejam para a ceifa.
36 Juba praegu saab lõikaja palka ja kogub vilja igavesse ellu, et külvaja ja lõikaja võiksid rõõmustada üheskoos.
36 O ceifeiro recebe desde já a recompensa e entesoura o seu fruto para a vida eterna; e, dessarte, se alegram tanto o semeador como o ceifeiro.
37 Ega ilmaasjata öelda, et üks külvab, aga teine lõikab.
37 Pois, no caso, é verdadeiro o ditado: Um é o semeador, e outro é o ceifeiro.
38 Mina saadan teid lõikama sealt, kus teie ei ole vaeva näinud. Teised on näinud vaeva, teie lõikate nende töö vilja.“
38 Eu vos enviei para ceifar o que não semeastes; outros trabalharam, e vós entrastes no seu trabalho.
39 Aga paljud samaarlased sellest linnast hakkasid uskuma Jeesusesse temaga rääkinud naise tunnistuse pärast: „Ta ütles mulle kõik, mis ma iial olen teinud!“
39 Muitos samaritanos daquela cidade creram nele, em virtude do testemunho da mulher, que anunciara: Ele me disse tudo quanto tenho feito.
40 Kui samaarlased nüüd Jeesuse juurde tulid, käisid nad talle peale, et ta jääks nende linna. Ja Jeesus jäigi sinna kaheks päevaks,
40 Vindo, pois, os samaritanos ter com Jesus, pediam-lhe que permanecesse com eles; e ficou ali dois dias.
41 ning veel paljud hakkasid uskuma, kui nad tema sõnu kuulsid.
41 Muitos outros creram nele, por causa da sua palavra,
42 Naisele, kes oli rääkinud neile Jeesusest, ütlesid nad: „Nüüd me usume mitte enam sinu jutu pärast, vaid me oleme teda ise kuulnud ja teame, et tema on tõepoolest maailma Päästja.“
42 e diziam à mulher: Já agora não é pelo que disseste que nós cremos; mas porque nós mesmos temos ouvido e sabemos que este é verdadeiramente o Salvador do mundo.
43 Kahe päeva pärast läks Jeesus edasi Galileasse.
43 Passados dois dias, partiu dali para a Galileia.
44 Ta oli varem ise öelnud, et ühtki prohvetit ei tunnustata tema kodumaal.
44 Porque o mesmo Jesus testemunhou que um profeta não tem honras na sua própria terra.
45 Kui ta nüüd Galileasse tuli, tervitasid inimesed teda rõõmuga, sest nad olid käinud paasapühade ajal Jeruusalemmas ja näinud kõike, mida Jeesus oli teinud.
45 Assim, quando chegou à Galileia, os galileus o receberam, porque viram todas as coisas que ele fizera em Jerusalém, por ocasião da festa, à qual eles também tinham comparecido.
46 Jeesus läks uuesti Kaanasse Galileamaal, kus ta oli muutnud vee veiniks. Samal ajal oli seal keegi kuninga ametnik, kelle poeg oli Kapernaumas haige.
46 Dirigiu-se, de novo, a Caná da Galileia, onde da água fizera vinho. Ora, havia um oficial do rei, cujo filho estava doente em Cafarnaum.
47 Kuuldes, et Jeesus on tulnud Juudamaalt Galileasse, läks ta tema juurde ja palus, et Jeesus tuleks Kapernauma ja teeks terveks tema poja, kes oli suremas.
47 Tendo ouvido dizer que Jesus viera da Judeia para a Galileia, foi ter com ele e lhe rogou que descesse para curar seu filho, que estava à morte.
48 Jeesus ütles: „Ükski teist ei usu muidu, kui ta ei näe tunnustähti ja imesid!“
48 Então, Jesus lhe disse: Se, porventura, não virdes sinais e prodígios, de modo nenhum crereis.
49 Ametnik aga palus: „Issand, tule enne, kui mu laps sureb!“
49 Rogou-lhe o oficial: Senhor, desce, antes que meu filho morra.
50 „Mine koju, su poeg jääb ellu,“ vastas Jeesus talle.
50 Vai, disse-lhe Jesus; teu filho vive. O homem creu na palavra de Jesus e partiu.
51 Juba tee peal tulid sulased talle vastu ning teatasid, et ta poeg elab.
51 Já ele descia, quando os seus servos lhe vieram ao encontro, anunciando-lhe que o seu filho vivia.
52 Siis ta uuris nende käest, millal poiss oli paranema hakanud. „Eile seitsmendal tunnil kadus tal äkki palavik,“ vastasid nad.
52 Então, indagou deles a que hora o seu filho se sentira melhor. Informaram: Ontem, à hora sétima a febre o deixou.
53 Nüüd meenus poisi isale, et just sel ajal oli Jeesus talle öelnud: „Sinu poeg jääb ellu!“ Nii sai usklikuks see ametnik ja kogu ta pere.
53 Com isto, reconheceu o pai ser aquela precisamente a hora em que Jesus lhe dissera: Teu filho vive; e creu ele e toda a sua casa.
54 See oli Jeesuse teine tunnustäht, mille ta andis pärast Juudamaalt Galileasse tulekut.
54 Foi este o segundo sinal que fez Jesus, depois de vir da Judeia para a Galileia.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 4, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.