Atos 9
Biblu Ala ta Kuma (DYU) vs VC
1 Ayiwa, o wagati ra Sɔli belen tun bɛ kankari lara Matigi Yesu ta karamɔgɔdenw ye, ko ni a ka min o min mina, a bɛ o faga. A tagara sarakalasebagaw kuntigiba* fɛ,
1 Enquanto isso, Saulo só respirava ameaças e morte contra os discípulos do Senhor. Apresentou-se ao príncipe dos sacerdotes,
2 ko a ye sɛbɛ dɔ di ale ma; a tun b’a fɛ ka taga o sɛbɛ di Yahudiyaw ta karanso kuntigiw ma Damasi dugu kɔnɔ, janko ni a ka mɔgɔ o mɔgɔ sɔrɔ yi min bɛ o sirakura kan, cɛ fara muso kan, a ye o bɛɛ mina ka o siri ka na ni o ye Zeruzalɛmu.
2 e pediu-lhe cartas para as sinagogas de Damasco, com o fim de levar presos a Jerusalém todos os homens e mulheres que achasse seguindo essa doutrina.
3 Ka Sɔli tagatɔ, a surunyanin Damasi ra, yeelenba dɔ barara ka bɔ sankolo ra ka manamana ka Sɔli lamini.
3 Durante a viagem, estando já perto de Damasco, subitamente o cercou uma luz resplandecente vinda do céu.
4 Sɔli bɔra ka ben dugu ma. A ka kumakan dɔ mɛn, ko: «Sɔli, Sɔli, mun kosɔn i bɛ ne tɔɔrɔra?»
4 Caindo por terra, ouviu uma voz que lhe dizia: Saulo, Saulo, por que me persegues?
5 Sɔli ko: «Ele ye jɔn ye, Matigi?» Kumakan ko: «I bɛ min tɔɔrɔra, o ye ne Yesu le ye.
5 Saulo disse: Quem és, Senhor? Respondeu ele: Eu sou Jesus, a quem tu persegues. {Duro te é recalcitrar contra o aguilhão.
6 Ayiwa, wuri ka taga dugu kɔnɔ; i ka kan ka min kɛ, o bɛna o fɔ i ye yi.»
6 Então, trêmulo e atônito, disse ele: Senhor, que queres que eu faça? Respondeu-lhe o Senhor:} Levanta-te, entra na cidade. Aí te será dito o que deves fazer.
7 Sɔli tagamaɲɔgɔnw ja tigɛninba lɔnin tora, o ma se ka kuma; olugu tun bɛ kumakan mɛnna, nka o tun ma mɔgɔ si ye.
7 Os homens que o acompanhavam enchiam-se de espanto, pois ouviam perfeitamente a voz, mas não viam ninguém.
8 Sɔli wurira ka lɔ; a ɲa tun yɛlɛnin lo, nka a tun tɛ foyi yera. O k’a boro mina ka taga ni a ye Damasi dugu kɔnɔ.
8 Saulo levantou-se do chão. Abrindo, porém, os olhos, não via nada. Tomaram-no pela mão e o introduziram em Damasco,
9 Sɔli ka tere saba kɛ, a tun tɛ yeri kɛ, a ma domuni kɛ, a ma ji min.
9 onde esteve três dias sem ver, sem comer nem beber.
10 O wagati ra Yesu ta karamɔgɔden dɔ tun bɛ Damasi, o tɔgɔ tun ye ko Ananiyasi. Matigi k’a yɛrɛ yira a ra, k’a wele ko: «Ananiyasi.» A ko: «Naamu, Matigi.»
10 Havia em Damasco um discípulo chamado Ananias. O Senhor, numa visão, lhe disse: Ananias! Eis-me aqui, Senhor, respondeu ele.
11 Matigi ko a ma ko: «Wuri sisan ka sira ta, o bɛ sira min wele ko Sira Terennin. I bɛ taga Zuda ta so kɔnɔ. Ni i sera yi, i bɛ cɛ dɔ koɲininka, a tɔgɔ ye ko Sɔli, a bɔra Tarisi. A bɛ Ala daarira sisan yɛrɛ.
11 O Senhor lhe ordenou: Levanta-te e vai à rua Direita, e pergunta em casa de Judas por um homem de Tarso, chamado Saulo; ele está orando.
12 K’a to Aladaari ra, Ala ka cɛ dɔ yira a ra min tɔgɔ ye ko Ananiyasi. A k’a ye ko o cɛ donna a fɛ bon kɔnɔ k’a boro la a kan, janko a ye yeri kɛ tuun.»
12 {Este via numa visão um homem, chamado Ananias, entrar e impor-lhe as mãos para recobrar a vista.}
13 Ananiyasi ko: «E, Matigi, cɛ nin ka i ta mɔgɔ saninmanw tɔɔrɔ cogo min na Zeruzalɛmu, mɔgɔ caman ka o lakari ne ye.
13 Ananias respondeu: Senhor, muitos já me falaram deste homem, quantos males fez aos teus fiéis em Jerusalém.
14 A nana ni sɛbɛ dɔ ye yan ka bɔ sarakalasebagaw* kuntigiw fɛ, ko mɔgɔ o mɔgɔ bɛ i tɔgɔ fɔra yan, a ye o bɛɛ mina ka o siri ka taga ni o ye.»
14 E aqui ele tem poder dos príncipes dos sacerdotes para prender a todos aqueles que invocam o teu nome.
15 Nka Matigi k’a fɔ Ananiyasi ye ko: «Taga, sabu ne ka nin cɛ ɲanawoloma k’a kɛ ne ta baarakɛminan le ye, janko a ye ne tɔgɔ waajuri kɛ siya wɛrɛ mɔgɔw* ni o ta masacɛw ye, ani Izirayɛlimɔgɔw ye.
15 Mas o Senhor lhe disse: Vai, porque este homem é para mim um instrumento escolhido, que levará o meu nome diante das nações, dos reis e dos filhos de Israel.
16 Tɔɔrɔ minw bɛna se a ma fana ne kosɔn, ne bɛna o bɛɛ yira a ra.»
16 Eu lhe mostrarei tudo o que terá de padecer pelo meu nome.
17 Ayiwa, Ananiyasi tagara; a tagara don bon kɔnɔ minkɛ, a k’a boro la Sɔli kan, k’a fɔ a ye ko: «Ne balemacɛ Sɔli, Matigi Yesu min k’a yɛrɛ yira i ra sira kan, ka i natɔ to yan, ale ka ne ci i fɛ, janko i ye yeri kɛ tuun, ani ka fa Nin Saninman* na.»
17 Ananias foi. Entrou na casa e, impondo-lhe as mãos, disse: Saulo, meu irmão, o Senhor, esse Jesus que te apareceu no caminho, enviou-me para que recobres a vista e fiques cheio do Espírito Santo.
18 O yɔrɔnin kelen bɛɛ fɛn dɔw bɔra Sɔli ɲadenw na ka benben, i n’a fɔ jɛgɛfara; a ɲa yɛlɛra. A wurira, ka batize.
18 No mesmo instante caíram dos olhos de Saulo umas como escamas, e recuperou a vista. Levantou-se e foi batizado.
19 O kɔ, a ka domuni kɛ, ka baraka sɔrɔ.
19 Depois tomou alimento e sentiu-se fortalecido. Demorou-se por alguns dias com os discípulos que se achavam em Damasco.
20 O wagati yɛrɛ ra Sɔli ka kɛ waajuri kɛ ye karansow kɔnɔ, k’a fɔ o ye ko Den min bɔra Ala ra*, ko o ye Yesu le ye.
20 Imediatamente começou a proclamar pelas sinagogas que Jesus é o Filho de Deus.
21 Mɔgɔ minw tun bɛ a lamɛnna, olugu bɛɛ kɔnɔnɔbanna; o tun b’a fɔra ko: «Nin cɛ yɛrɛ le tun tɛ Yesu tɔgɔ fɔbagaw tɔɔrɔra Zeruzalɛmu wa? A nakun yɛrɛ tun tɛ yan, janko ka o mɔgɔw mina ka o siri ka taga ni o ye sarakalasebagaw* kuntigiw fɛ Zeruzalɛmu wa?»
21 Todos os seus ouvintes pasmavam e diziam: Este não é aquele que perseguia em Jerusalém os que invocam o nome de Jesus? Não veio cá só para levá-los presos aos sumos sacerdotes?
22 O bɛɛ n’a ta, dɔ le tun bɛ farara Sɔli ta lanaya baraka kan ka taga ɲa; a ta waajuri cogo tun ka Yahudiyaw kɔnɔnɔfiri Damasi, sabu a tun b’a fɔra k’a gbɛya ko Yesu ye Kisibaga* ye; o tun tɛ se ka foyi sɔrɔ k’a jaabi tuun.
22 Saulo, porém, sentia crescer o seu poder e confundia os judeus de Damasco, demonstrando que Jesus é o Cristo.
23 Ayiwa, tere dama tɛmɛnin kɔ, Damasi Yahudiyaw ka janfa siri ko o bɛ Sɔli faga;
23 Decorridos alguns dias, os judeus deliberaram, em conselho, matá-lo.
24 nka Sɔli bɔra o ta janfa kɔrɔ ma. O tun bɛ dugu dondaw bɛɛ kɔrɔsi su ni tere, janko k’a sɔrɔ k’a faga.
24 Estas intenções chegaram ao conhecimento de Saulo. Guardavam eles as portas de dia e de noite, para matá-lo.
25 Nka lon dɔ su fɛ, Yesu ta karamɔgɔdenw ka Sɔli don segi dɔ kɔnɔ k’a lajigi dugu kogo kɔ fɛ ni juru ye.O ka Sɔli lajigi kogo kɔ fɛ|src="lb00333b.tif" size="span" loc="ACT 9.25" copy="BFBS (Bass)" ref="Kɛwalew 9.25"
25 Mas os discípulos, tomando-o de noite, fizeram-no descer pela muralha dentro de um cesto.
26 Ayiwa, Sɔli sera Zeruzalɛmu minkɛ, a tun b’a fɛ ka kori karamɔgɔden tɔw ra, nka olugu bɛɛ tun bɛ siranna a ɲa, sabu o tun ma la a ra ko a kɛra Yesu ta karamɔgɔden dɔ ye can ra.
26 Chegando a Jerusalém, tentava ajuntar-se aos discípulos, mas todos o temiam, não querendo crer que se tivesse tornado discípulo.
27 O ra, Barinabasi tagara ni Sɔli ye ciradenw* fɛ; Sɔli ka Matigi ye Damasi sira kan cogo min na, ani Matigi kumana a fɛ cogo min na, ani Sɔli ka Yesu tɔgɔ fɔ k’a gbɛya mɔgɔw bɛɛ ɲa na ni jagbɛlɛya ye cogo min na Damasi, Barinabasi ka o bɛɛ lakari ciradenw ye.
27 Então Barnabé, levando-o consigo, apresentou-o aos apóstolos e contou-lhes como Saulo vira o Senhor no caminho, e que lhe havia falado, e como em Damasco pregara, com desassombro, o nome de Jesus.
28 K’a ta o wagati ra, Sɔli kɛra ciradenw tagamaɲɔgɔn ye Zeruzalɛmu; a tun bɛ kuma kɛnɛ kan, ka mɔgɔw waaju Matigi tɔgɔ ra.
28 Daí por diante permaneceu com eles, saindo e entrando em Jerusalém, e pregando, destemidamente, o nome do Senhor.
29 Sɔli tun bɛ to ka kuma, ani ka sɔsɔri kɛ ni Yahudiya gɛrɛkikanfɔbagaw fana ye; nka olugu fana tun b’a fagayɔrɔ ɲinina.
29 Falava também e discutia com os helenistas. Mas estes procuravam matá-lo.
30 Lanabaga tɔw nana bɔ o ko kala ma minkɛ, olugu ka Sɔli lataga Sezare; o kɔ, o k’a lataga Tarisi.
30 Os irmãos, informados disso, acompanharam-no até Cesaréia e dali o fizeram partir para Tarso.
31 Ayiwa, o wagati ra lanabagaw ta jɛnkuru* mɔgɔw tun bɛ hɛra ra Zude ni Galile ni Samari. O baraka tun bɛ bonyara, o tun bɛ tagama Matigi ɲasiran na; dɔw fana tun bɛ farara o kan lon o lon Nin Saninman* baraka ra.
31 A Igreja gozava então de paz por toda a Judéia, Galiléia e Samaria. Estabelecia-se ela caminhando no temor do Senhor, e a assistência do Espírito Santo a fazia crescer em número.
32 Ayiwa, Piyɛri tun bɛ yɔrɔw bɛɛ yaalara ka lanabagaw flɛ; lanabaga minw bɛ Lida, a tagara olugu fana fɛ.
32 Pedro, que caminhava por toda parte, de cidade em cidade, desceu também aos fiéis que habitavam em Lida.
33 A tagara a sɔrɔ cɛ dɔ lanin bɛ bana ra kabini san seegi, a tɔgɔ ye ko Ene; a tun murugunin lo.
33 Ali achou um homem chamado Enéias, que havia oito anos jazia paralítico num leito.
34 Piyɛri ko a ma ko: «Ene, Yesu Kirisita bɛ i kɛnɛya! I wuri ka i ta lanan lalaga i yɛrɛ ye.» Ene wurira o yɔrɔnin kelen bɛɛ ra.
34 Disse-lhe Pedro: Enéias, Jesus Cristo te cura: levanta-te e faze tua cama. E levantou-se imediatamente.
35 Lida dugumɔgɔw bɛɛ, ani Sarɔn kɛnɛgbɛ mɔgɔw bɛɛ ka o ye minkɛ, o sɔnna Matigi ma.
35 Viram-no todos os que habitavam em Lida e em Sarona, e converteram-se ao Senhor.
36 Ayiwa, lanabagamuso dɔ tun bɛ Zafa dugu kɔnɔ, a tɔgɔ tun ye ko Tabita, walama Dɔrikasi, gɛrɛkikan na; o kɔrɔ ye ko dagbɛ. O muso tun bɛ koɲuman caman kɛ, ka fagantanw dɛmɛ.
36 Em Jope havia uma discípula chamada Tabita - em grego, Dorcas. Esta era rica em boas obras e esmolas que dava.
37 Tabita nana bana, fɔ ka na sa. O k’a su ko, k’a ta ka taga a la bon dɔ kɔnɔ sankaso san fɛ.
37 Aconteceu que adoecera naqueles dias e veio a falecer. Depois de a terem lavado, levaram-na para o quarto de cima.
38 I n’a fɔ Zafa ni Lida cɛ man jan, Zafa karamɔgɔdenw k’a mɛn ko Piyɛri bɛ sɔrɔ Lida. O ka mɔgɔ fla ci ka taga Piyɛri daari, k’a fɔ a ye ko: «Sabari ka na an fɛ sisan.»
38 Ora, como Lida fica perto de Jope, os discípulos, ouvindo dizer que Pedro aí se encontrava, enviaram-lhe dois homens, rogando-lhe: Não te demores em vir ter conosco.
39 Piyɛri wurira ka taga ni o ye. A sera yi minkɛ, o tagara ni a ye bon kɔnɔ sankaso san fɛ. Muso cɛ saninw bɛɛ nana Piyɛri lamini, ka to ka kasi. Ka Tabita ɲanaman to ni o ye, a tun bɛ derege fitiniw ni deregeba minw lalaga, o ka o bɛɛ yira Piyɛri ra.
39 Pedro levantou-se imediatamente e foi com eles. Logo que chegou, conduziram-no ao quarto de cima. Cercavam-no todas as viúvas, chorando e mostrando-lhe as túnicas e os vestidos que Dorcas lhes fazia quando viva.
40 O tuma Piyɛri ka mɔgɔw bɛɛ labɔ kɛnɛ ma, k’a kinbiri gban dugu ma ka Ala daari. O kɔ, a k’a ɲa yɛlɛma su fan fɛ k’a fɔ ko: «Tabita, i wuri!» Tabita k’a ɲa yɛlɛ; a ka Piyɛri ye minkɛ, a wurira ka sigi.
40 Pedro então, tendo feito todos sair, pôs-se de joelhos e orou. Voltando-se para o corpo, disse: Tabita, levanta-te! Ela abriu os olhos e, vendo Pedro, sentou-se.
41 Piyɛri k’a mina a boro ma k’a dɛmɛ k’a lawuri. O kɔ, Piyɛri ka lanabagaw ni muso cɛ saninw wele, ka Tabita ɲanaman yira o ra.
41 Ele a fez levantar-se, estendendo-lhe a mão. Chamando os irmãos e as viúvas, entregou-lha viva.
42 Zafa dugumɔgɔw bɛɛ bɔra o ko kala ma. Mɔgɔ caman lara Matigi ra.
42 Este fato espalhou-se por toda Jope e muitos creram no Senhor.
43 Piyɛri tora Zafa ka wagatijan kɛ; a tun bɛ cɛ dɔ ta so kɔnɔ, min tɔgɔ ye ko Simɔn, o tun ye gbolologibaga le ye.
43 Pedro permaneceu ainda muitos dias em Jope, em casa dum curtidor, chamado Simão.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.