João 7
Agta, Dupaninan (DUO) vs ARIB
1 Kobosan na ide, naglakalakad ni Jesus ha probinsiya a Galileya. Madiyan na a lumakad ha probinsiya a Judeya, ta gayakan di a papatayan hikuna na Judyo a hidi.
1 Depois disto andava Jesus pela Galiléia; pois não queria andar pela Judéia, porque os judeus procuravam matá-lo.
2 Niyaen, dandani dan i piyesta ha Jerusalem a nagenan di ha “Piyesta na Tolda.”
2 Ora, estava próxima a festa dos judeus, a dos tabernáculos.
3 Ket kinagi na wadi na a hidi, “Nay ka dan. Lumapos ka mina, a lumakad ka ha Judeya, penu maenta na tolduwan mo a hidi i nakaddatan a gimigimetan mo.
3 Disseram-lhe, então, seus irmãos: Retira-te daqui e vai para a Judéia, para que também os teus discípulos vejam as obras que fazes.
4 Siyempre, nu kayat mo a mangipakatandi ha baggi mo, awan ka mina magpamen ha gimigimetan mo he. Nu tahod a kekkaddat ka, ipaenta mo mina i paggimi-gimet mo ha ngamin a tolay,” kon na wadi a hidi ni Jesus.
4 Porque ninguém faz coisa alguma em oculto, quando procura ser conhecido. Já que fazes estas coisas, manifesta-te ao mundo.
5 Ta maski ha wadi na a hidi, awan hidi nanahod ha nikuna. Isu a kinagi di i kona he.
5 Pois nem seus irmãos criam nele.
6 Ngem kinagi ni Jesus ha nidi, “Awan pala dumemat i tiyempo ko. Ngem bakkan ha nikam. Ta kusto dan ha nikam i maski nu anya a tiyempo.
6 Disse-lhes, então, Jesus: Ainda não é chegado o meu tempo; mas o vosso tempo sempre está presente.
7 Awan man ha magingal ha nikam. Ngem englan diyak perpermi, gipu ta inpeta ko a madukas i gimigimet di.
7 O mundo não vos pode odiar; mas ele me odeia a mim, porquanto dele testifico que as suas obras são más.
8 Isu, hikam mina i makipagpiyesta. Awanak pala a umangay a makipiyesta, ta awan pala i oras a pagpakatandi ha baggi ko.”
8 Subi vós à festa; eu não subo ainda a esta festa, porque ainda não é chegado o meu tempo.
9 Ide i nepeta ni Jesus ha wadi na a hidi. Ket nagwarak pala hikuna ha Galileya.
9 E, havendo-lhes dito isto, ficou na Galiléia.
10 Niyaen, idi nakalakad dan i wadi na a hidi a makipiyesta, inumangay bila ni Jesus. Ngem awan hikuna inumuseg ha kakpalan a hidi. Ta kayat na a ipamen i baggi na.
10 Mas quando seus irmãos já tinham subido à festa, então subiu ele também, não publicamente, mas como em secreto.
11 Ket ha iday a piyesta, nagerieriyok ha nikuna i panglakayan a hidi na Judyo. Ket nagsalosalodsod hidi, “Hadya dawan hikuna?”
11 Ora, os judeus o procuravam na festa, e perguntavam: Onde está ele?
12 Ket makpal bila i kinakagi na tolay a hidi megipu ha ni Jesus. Ta atoy i kappal a nagkagi, “Mappiya hikuna.” Ket atoy bila i kappal a nagkagi, “Awan hikuna mappiya, ta allilawan na i kakalan tam a tolay,” kon di.
12 E era grande a murmuração a respeito dele entre as multidões. Diziam alguns: Ele é bom. Mas outros diziam: não, antes engana o povo.
13 Ngem awan ha nangikalintegan ha ni Jesus ha saguppang na kaili di, gipu ta nanteng hidi ha panglakayan a hidi na Judyo.
13 Todavia ninguém falava dele abertamente, por medo dos judeus.
14 Niyaen, idi lubuk na piyesta, inumangay ni Jesus ha Templo, ket nagitoldu hikuna.
14 Estando, pois, a festa já em meio, subiu Jesus ao templo e começou a ensinar.
15 Ket nalaktat i Judyo a hidi. Ket kinagi di, “Panya a malaing ide a lallaki, maski awan hikuna nagadal a pulos?”
15 Então os judeus se admiravam, dizendo: Como sabe este letras, sem ter estudado?
16 Ket tinabbeg ni Jesus, “Bakkan a bukbukod ko a nakam i nagipuwan na pagitoldu ko, nu awan i Dios. Ta hikuna i nagpaangay ha nikan.
16 Respondeu-lhes Jesus: A minha doutrina não é minha, mas daquele que me enviou.
17 Ket ha maski nu heya a masor a makagimet ha pagayatan na Dios, mabalin a makatandiyan na nu Dios i nagipuwan na pagitoldu ko, onu magitolduwak ha bukod ko a turay.
17 Se alguém quiser fazer a vontade de Deus, há de saber se a doutrina é dele, ou se eu falo por mim mesmo.
18 Ta nu atoy i magitoldu ha bukod na a turay, kayat na la i pakedeyawan na baggi na. Ngem nu atoy i magitoldu penu mapadeyawan i Dios a nagpaangay ha nikuna, mapagtalkan i pagitoldu na, ket awan hikuna magsileng.
18 Quem fala por si mesmo busca a sua própria glória; mas o que busca a glória daquele que o enviou, esse é verdadeiro, e não há nele injustiça.
19 “Niyaen, atoy ha nikam i linteg ni Moyses. Ket maski nu awan kam makatongpal ha ide a linteg, kayat moy a magpaliwat ha nikan gipu ha linteg na aye. Ket niyaen, kayat moyak bila a papatayan.”
19 Não vos deu Moisés a lei? no entanto nenhum de vós cumpre a lei. Por que procurais matar-me?
20 Tinabbeg na tolay a hidi, “Nagawag ka, nu kona hay i nakam mo. Heya i masor a magpatay ha nikaw?”
20 Respondeu a multidão: Tens demônio; quem procura matar-te?
21 Ket kinagi ni Jesus, “Atoy i ginimet ko idi esa a Sabado, ket pinahusay ko i esa a nagsaket. Ket nalaktat kam.
21 Replicou-lhes Jesus: Uma só obra fiz, e todos vós admirais por causa disto.
22 Ngem maski ha nikam, atoy bila i gimetan moy ha Sabado, ket maneg a pamalak. Ta atoy i inbon ni Moyses, ket pakakugit moy i annak a hidi, maski nu Sabado. (Maski bakkan a ni Moyses i nangrugi ha ide a ugali tam, nu awan i minappo tam a hidi.)
22 Moisés vos ordenou a circuncisão {não que fosse de Moisés, mas dos pais}, e no sábado circuncidais um homem.
23 Isu, ipalobus moy a mapakugit i ballik a butu na annak, maski nu Sabado, penu awan maliwatan i linteg ni Moyses. Ngem magingal kam ha nikan gipu ta pinahusay ko i entero a baggi na lallaki ha Sabado.
23 Ora, se um homem recebe a circuncisão no sábado, para que a lei de Moisés não seja violada, como vos indignais contra mim, porque no sábado tornei um homem inteiramente são?
24 Awan kam mina mangpaliwat gipu la ha maenta moy, nu awan a nakaman moy i malinteg ken tahod,” kon ni Jesus.
24 Não julgueis pela aparência mas julgai segundo o reto juízo.
25 Ket kinagi na kappal a Judyo a taga-Jerusalem, “Ide wade i lallaki a kayat di a patayan.
25 Diziam então alguns dos de Jerusalém: Não é este o que procuram matar?
26 Ngem niyaen, atoy hikuna, ket magkagi ha saguppang di. Ket awan ha mepeta di a pagsenti ha nikuna. Anya wade i nakaman na panglakayan tam a hidi? Nakaman di wade a ni Jesus i Cristu a maghari mina ha ngamin a tolay?
26 E eis que ele está falando abertamente, e nada lhe dizem. Será que as autoridades realmente o reconhecem como o Cristo?
27 Ngem awan ito a mabalin, ta katandiyan tam i naggipuwan na. Ket nu dumemat i tahod a Cristu, awan kan ha makatandi nu hadya i paggipuwan na, kon na kan.” Ide i kinagi na Judyo a hidi a taga-Jerusalem.
27 Entretanto sabemos donde este é; mas, quando vier o Cristo, ninguém saberá donde ele é.
28 Isu, gipu ha kinagi di aye, indulaw ni Jesus ha napigsa idi nagitoldu hikuna ha Templo, “Kagin moy a katandiyanak moy, ken hadya i naggipuwan ko, kon moy. Ngem awan moy makatandiyan. Ta awanak inumangay gipu ha bukod ko a nakam, nu awan gipu ha Dios a nagpaangay ha nikan. Ket hikuna i tahod a nagipuwan ko. Ngem awan moy hikuna katandi.
28 Jesus, pois, levantou a voz no templo e ensinava, dizendo: Sim, vós me conheceis, e sabeis donde sou; contudo eu não vim de mim mesmo, mas aquele que me enviou é verdadeiro, o qual vós não conheceis.
29 Hikan i makatandi ha nikuna, ta naggipuwak ha nikuna, ket hikuna i nagpaangay ha nikan,” kon ni Jesus.
29 Mas eu o conheço, porque dele venho, e ele me enviou.
30 Niyaen, gipu ha ide a kinagi ni Jesus, kayat di hikuna a dakapan. Ngem awan ha nakadakap ha nikuna, ta awan pala dinumemat i tiyempo na.
30 Procuravam, pois, prendê-lo; mas ninguém lhe deitou as mãos, porque ainda não era chegada a sua hora.
31 Ket makpal i nanahod a hidi ha nikuna. Kinagi di, “Hikuna wade i tahod a Cristu. Ta awan ha sabali a makagimet ha nakaddatan a ginemigimetan na, nu awan la i Cristu,” kon na manahod a hidi.
31 Contudo muitos da multidão creram nele, e diziam: Será que o Cristo, quando vier, fará mais sinais do que este tem feito?
32 Niyaen, atoy bila hay i Pariseyo a hidi. Idi nateman di i kakpalan a nagkagi ha kona hito, nagisesa hidi ken matangkay a papadi. Ket binon di i guwardya a hidi na Templo a mangdakap ha nikuna.
32 Os fariseus ouviram a multidão murmurar estas coisas a respeito dele; e os principais sacerdotes e os fariseus mandaram guardas para o prenderem.
33 Isu i gipu na a kinagi ni Jesus ha denday a kakpalan, “Maghenak pala ha nikam ha ballik a tiyempo. Kobosan na, magsoliyak ha nagpaangay ha nikan.
33 Disse, pois, Jesus: Ainda um pouco de tempo estou convosco, e depois vou para aquele que me enviou.
34 Ha tiyempo a ito, mageriyok kam ha nikan, ngem awanak moy maeriyokan. Ta awan kam makaangay ha angayan ko.”
34 Vós me buscareis, e não me achareis; e onde eu estou, vós não podeis vir.
35 Nagkinagi dod i panglakayan a hidi na Judyo, “Hadya wade i angayan na, a awan tam hikuna maeriyokan? Siguro umangay hikuna ha kahenan na Judjudyo, ha madiyo a ili na Griego, penu tolduwan na i bakkan a hidi a Judyo.
35 Disseram, pois, os judeus uns aos outros: Para onde irá ele, que não o acharemos? Irá, porventura, à Dispersão entre os gregos, e ensinará os gregos?
36 Anya i kayat na a kagiyan a eriyokan tam hikuna, ngem awan tam hikuna maeriyokan, kon na kan? Ket awan kitam makaangay ha angayan na, kon na kan.” Ide i nanakaman na panglakayan a hidi na Judyo.
36 Que palavra é esta que disse: Buscar-me-eis, e não me achareis; e, Onde eu estou, vós não podeis vir?
37 Niyaen, ha dilokod a pamalak na piyesta, iday i kadakkalan a pamalak na. Ket tinumaknag ni Jesus, ket indulaw na ha napigsa, “I maski nu heya a mauwaw, umangay mina hikuna ha nikan, penu uminom.
37 Ora, no seu último dia, o grande dia da festa, Jesus pôs-se em pé e clamou, dizendo: Se alguém tem sede, venha a mim e beba.
38 Ta ide i nesurat ha Libro na Dios megipu ha manahod ha nikan, a ‘Atoy ha disalad na baggi na i dadakkal a habhabwayan a ikabiyag na,’ kon na Libro na Dios.”
38 Quem crê em mim, como diz a Escritura, do seu interior correrão rios de água viva.
39 (Niyaen, kinagi na ito ni Jesus megipu ha Espiritu na Dios a umasak ha manahod a hidi ha nikuna. Ngem idi tiyempo a kinagi na ito, awan pala umasak i Espiritu na Dios, ta awan pala sinumoli ni Jesus ha kainamakanan a pagturayan na ha langit.)
39 Ora, isto ele disse a respeito do Espírito que haviam de receber os que nele cressem; pois o Espírito ainda não fora dado, porque Jesus ainda não tinha sido glorificado.
40 Niyaen, idi nateman na kakpalan i kinagi aye ni Jesus, atoy i kappal a nagkagi ha, “Tahod a hikuna i napugtowan idi, ken tahokan tam,” kon na kappal.
40 Então alguns dentre o povo, ouvindo essas palavras, diziam: Verdadeiramente este é o profeta.
41 Ket atoy bila i kappal a nagkagi ha, “Hikuna i Cristu a maghari mina ha ngamin a tolay.” Ngem atoy pala i kappal a nagkagi, “Bakkan kan a Galileya i paggipuwan na Cristu!
41 Outros diziam: Este é o Cristo; mas outros replicavam: Vem, pois, o Cristo da Galiléia?
42 Ta nesurat ha Libro na Dios a magipu i Cristu ha pamilya ni Dabid. Ket meenak kan i Cristu ha ili a Betlehem. Ta iday i ili ni Dabid, kon na kan ha Libro na Dios.”
42 Não diz a Escritura que o Cristo vem da descendência de Davi, e de Belém, a aldeia donde era Davi?
43 Ket gipu ta kona hito i kinagi na tolay a hidi, sabasabali malla i pagnakanakam di.
43 Assim houve uma dissensão entre o povo por causa dele.
44 Ket kayat na kappal a magpadakap ha ni Jesus, ngem awan ha maski esa a nakadakap ha nikuna.
44 Alguns deles queriam prendê-lo; mas ninguém lhe pôs as mãos.
45 Niyaen, sinumoli i guwardya a hidi na Templo. Ket sinalodsod na matangkay a papadi ken Pariseyo a hidi, “Apay awan moy hikuna dinakap?”
45 Os guardas, pois, foram ter com os principais dos sacerdotes e fariseus, e estes lhes perguntaram: Por que não o trouxestes?
46 Ket tinabbeg na guwardya a hidi, “Masaniki kami. Ta awan ha maketoldu a kona ha iday a lallaki.”
46 Responderam os guardas: Nunca homem algum falou assim como este homem.
47 Tinabbeg dod na Pariseyo a hidi, “Agay, maski hikam! Naallilaw kam bila!
47 Replicaram-lhes, pois, os fariseus: Também vós fostes enganados?
48 Ngem entan moy kami a Pariseyo ken panglakayan moy a hidi. Awan kami manahod ha nikuna.
48 Creu nele porventura alguma das autoridades, ou alguém dentre os fariseus?
49 Ngem ha denday a madagel a kakpalan, merurumen hidi nokkan ha impyerno, ta awan di makatandiyan i Linteg ni Moyses,” kon na Pariseyo a hidi.
49 Mas esta multidão, que não sabe a lei, é maldita.
50 Ngem atoy bila hay ni Nikodemo, i esa a agum di a Pariseyo. Hikuna i inumangay a nakiuhon ha ni Jesus, idi esa a kallap.
50 Nicodemos, um deles, que antes fora ter com Jesus, perguntou-lhes:
51 Ket kinagi na, “Ayun ha linteg tam, awan tam mabalin a hukoman i esa a tolay, nu awan a palungo a mangikalintegan hikuna ha baggi na. Ta masapul kan a makatandiyan tam i liwat na,” kon ni Nikodemo.
51 A nossa lei, porventura, julga um homem sem primeiro ouvi-lo e ter conhecimento do que ele faz?
52 Ket tinabbeg na Pariseyo a hidi, “Anya wade? Hikaw dod i agum na a taga-Galileya? Nay ka dan. Eriyokan mo ha Libro na Dios, ket maenta mo a awan ha maski esa a mahagpugto a maggipu ha Galileya. Pulos!” kon na Pariseyo a hidi ha ni Nikodemo.
52 Responderam-lhe eles: És tu também da Galiléia? Examina e vê que da Galiléia não surge profeta.
53 Ket sinumoli hidi ha bilabilay di.
53 {E cada um foi para sua casa.}
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.