Mateus 9

Dai Cangcim Kthai (DAO) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Jesuh cun mlawnga khana kai lü, Kalile tuili leh pah lü a venak Kapenawm mlüha cit beki.
1 Jesus entrou num barco, voltou para o lado oeste do lago e chegou à sua cidade .
2 Acuia a kut khaw xoki khyang mat cun kyäp üng a ngjännak üng Jesuha veia ami kawh law. Jesuh naw ami jumnak hmuh lü, “Ka ca aw, käh ng'äa, na mkhyekatnake cun mhlät päng ni,” a ti.
2 Então algumas pessoas trouxeram um paralítico deitado numa cama. Jesus viu que eles tinham fé e disse ao paralítico:
3 Acunüng thum mthei he akhäk naw ami mlung k’uma, “Hin naw Pamhnam ksekha na ve” ti lü ngaikie.
3 Aí alguns mestres da Lei começaram a pensar: — Este homem está
4 Acunüng pi Jesuh naw ami mlung k’uma ami ngaih jah ksing lü, “Ivai am dawkia nami ngaikie ni?”
4 Porém Jesus sabia o que eles estavam pensando e disse:
5 A kut khaw xoki üng, “Na mkhyekatnake cun mhlät päng ni, ti mä ajä? am ani üng “Tho law lü cita” ti mä ajä?”
5 O que é mais fácil dizer ao paralítico: “Os seus pecados estão perdoados” ou “Levante-se e ande”?
6 Khyanga capa naw khawmdek khana mkhyekatnake jah mhlätnaka johit taki ti nami ksing vaia, ti lü, akxo üng, “Tho law lü, na ngjännak phak lo lü na ima cit bea” a ti.
6 Pois vou mostrar a vocês que eu, o Então disse ao paralítico:
7 Akxo cun tho law lü a im da cit beki.
7 O homem se levantou e foi para casa.
8 Khyang he naw ami hmuh üng cäi law u lü, acukba khyang üng akdaw pekia Pamhnam cun mhlünmtaikie.
8 Quando o povo viu isso, ficou com medo e louvou a Deus por dar esse poder a seres humanos.
9 Acuna hnün ceh ta lü Jesuh a ceh hü üng, Mahte ngming naki khyang mat, ngcawn ngcawnaka im üng a na ngaw se hmuh lü, “Na läk lawa,” ti se,
9 Jesus saiu dali e, no caminho, viu um cobrador de impostos, chamado Mateus, sentado no lugar onde os impostos eram pagos. Jesus lhe disse: Mateus se levantou e foi com ele.
10 Jesuh naw Mahtea ima buh a ei k’um üng, ngcawng nglawke ja mdimei khyang he law u lü Jesuh ja axüisaw hea hlawnga ngaw law hngakie.
10 Mais tarde, enquanto Jesus estava jantando na casa de Mateus, muitos cobradores de impostos e outras pessoas de má fama chegaram e sentaram-se à mesa com Jesus e os seus discípulos.
11 Pharise he avang naw hmuh u lü axüisaw hea üng, “Ivai nami saja ngcawn nglawke ja mdimei khyang hea dä ei yümkie ni?” ami ti.
11 Alguns fariseus viram isso e perguntaram aos discípulos: — Por que é que o mestre de vocês come com os cobradores de impostos e com outras pessoas de má fama?
12 Jesuh naw ngja lü, “Khyang kphete naw dawkta am hlü u, khyang kune naw ni dawkta ami hlü.
12 Jesus ouviu a pergunta e respondeu:
13 Keia hlüei ta mpyeneinak ni, khyüngsei am ngkengtaihnak am ni,” ti hin i a ti hlünak ni? Cit u lü va ngthei ua. Isetiüng ta “Khyang ngsungpyune jah khü khaia ka lawki am ni, mdimei khyang he jah khü khaia ni ka law.”
13 Vão e procurem entender o que quer dizer este trecho das
14 Acunüng Baptican Johana hnukläke Jesuh veia law u lü, “Ise keimi ja Pharise he ahüt hüt üng ei jeih u üng se nanga na hnukläke ei am jeih khawikie ni?” ti lü Jesuh ami kthäh u.
14 Então os discípulos de João Batista chegaram perto de Jesus e perguntaram: — Por que é que nós e os
15 Jesuh naw, “Khine cun Cambumkia hlawnga ami vea küt üng, a khine ei kaa ve khai hea nami ngaikie aw? Am ve u! Acunsepi cambumki a khine am ami ngkya lawa mhnüp pha law khai, acunüng amimi naw ei jeih khaie ni,” a ti.
15 Jesus respondeu:
16 U naw suisak kphyüm akthai am am bu khawi. Acukba ami bu üng akthai naw akphyüm ei päk se angbaüa päk law dämdäm khai.
16 — Ninguém usa um retalho de pano novo para remendar uma roupa velha; pois o remendo novo encolhe e rasga a roupa velha, aumentando o buraco.
17 Acuna kba ni, u naw awi kphyüm üng capyit tui sü am than khawi u. Acukba ami than üng awi se law lü capyit tui sü ngsawi päih lü, awi pi pye khai. Capyit tui sü cun awi kthai üng ni ami than khawi. Acukba ami than üng va ani nghngih am pye thei ni.
17 Ninguém põe vinho novo em
18 Acukba ngthu a pyen k'um üng, Judah ngvai mat Jesuh veia law lü a mkhuk am ngdängki naw, “Ka canu tuh hi thi ve. Acunüngpi law lü, na kut a khana na taih law üng ta xüng law be khai ni” ti lü, a nghuinak.
18 Enquanto Jesus estava falando ao povo, um chefe religioso chegou perto dele, ajoelhou-se e disse: — A minha filha morreu agora mesmo! Venha e ponha as mãos sobre ela para que viva de novo.
19 Acunüng Jesuh naw tho law lü läk se axüisaw he naw pi läk hngakie.
19 Então Jesus foi com ele, e os seus discípulos também foram.
20 Nghnumi mat, khawkum xaleinghngih a thi put lü khuikhaki Jesuha hnua law lü, a kcu mdawngca a hneh.
20 Certa mulher, que fazia doze anos que estava com uma hemorragia, veio por trás de Jesus e tocou na barra da capa dele.
21 Acuna nghnumi naw, “A suisak mdawngca hleng ka hneh üng ta ka daw be khai ni” ti lü ngaieiki.
21 Pois ela pensava assim: “Se eu apenas tocar na capa dele, ficarei curada.”
22 Jesuh naw nghlat law lü ani a hmuh üng, “Ka canu aw, käh cäia. Na jumeinak naw ning mdaw be ve,” ti se, acunja nghnumi cun daw beki.
22 Jesus virou, viu a mulher e disse: E naquele momento a mulher ficou curada.
23 Acunüng Jesuh Judah ngvaia ima va lutki. Yawk kcing tumkie ja kyahkie a jah hmuh vai üng,
23 Depois Jesus foi para a casa do chefe religioso. Quando viu os que tocavam música fúnebre e viu a multidão numa confusão geral,
24 “Avan kpunga cit ua! Ahina nghnumica thiki am ni ipki ni” ti se, acun he naw ami yaihei.
24 disse: Então começaram a caçoar dele.
25 Cunüngpi khyang he kpunga ami va luh ja, Jesuh nghnumicaa venak im k’uma lut lü a kut üng kaih se tho law beki.
25 Logo que a multidão saiu, Jesus entrou no quarto em que a menina estava, pegou-a pela mão, e ela se levantou.
26 Acuna mawng cun khaw lum üng ngthang hüki.
26 E a notícia a respeito disso se espalhou por toda aquela região.
27 Jesuh acun üngka naw a va ceh üng, amikmü nghngih naw läk ni lü, “Aw, Davita capa jah mpyeneia” ti lü ngpyangki xawi.
27 Jesus saiu daquele lugar, e no caminho dois cegos começaram a segui-lo, gritando: —
28 Jesuh ima k’uma a luh üng, amikmü xawi a veia law ni se, Jesuh naw “Kei naw ka ning jah mdaw be khawh khai ti nami jumki aw” ti se,
28 Assim que Jesus entrou em casa, os cegos chegaram perto dele. Então ele perguntou: — Sim, senhor! Nós cremos! — responderam eles.
29 Acunüng Jesuh naw ani mik jah hne lü, “Nani jumeia mäiha thawn se” a ti.
29 Jesus tocou nos olhos deles e disse:
30 Acunja ani mik vai law be se Jesuh naw, “U üng pi käh nani mtheh vai” ti lü a jah ksük.
30 E os olhos deles ficaram curados. Aí Jesus ordenou com severidade:
31 Acunüngpi ani va ceh jah Jesuha mawng cun khaw avan üng ani sang hü.
31 Porém eles foram embora e espalharam as notícias a respeito de Jesus por toda aquela região.
32 Acun üngka naw ami va ceh üng, khawyaia venak ak’ang khyang mat Jesuha veia ami lawpüi u.
32 Quando eles foram embora, algumas pessoas levaram a Jesus um homem que não podia falar porque estava dominado por um demônio.
33 Jesuh naw khawyai a ksät käna acuna khyang ngthuhei law be thei se, khyang he naw “Hina mäih Isarele üng am mi hmuh khawi” ti lü müncannakie.
33 Logo que o demônio foi expulso, o homem começou a falar. Todos ficaram admirados e afirmavam: — Nunca vimos em Israel uma coisa assim!
34 Acunsepi pharisee naw, “Hin naw khawyaiea ngvai naw a peta johit am khawyaie jah ksät ve” ti lü pyeneikie.
34 Mas os fariseus diziam: — O chefe dos demônios é quem dá a esse homem poder para expulsar demônios.
35 Jesuh mlühe naküt, ngname naküt üng cit hüki. Sinakoka k’uma jah mthei hü lü, Pamhnama khawa mawng thangkdaw pyen hüki. Am phetkie ja hlikhaü mjüküm naw a jah pawhe naküt jah mdaw beki.
35 Jesus andava visitando todas as cidades e povoados. Ele ensinava nas sinagogas , anunciava a boa notícia sobre o Reino e curava todo tipo de enfermidades e doenças graves das pessoas.
36 Jesuh naw khyang päe, toksäm am ve se khuikhakia toca hea mäih a jah hmuh üng aktäa jah mpyeneiki.
36 Quando Jesus viu a multidão, ficou com muita pena daquela gente porque eles estavam aflitos e abandonados, como ovelhas sem pastor.
37 Acunüng Jesuh naw axüisaw hea üng, “Cang hmin lü da sepi, at lü mkhäm khai ngcek ve,”
37 Então disse aos discípulos:
38 Cangmah naw cang at khai khawhah a tüih law vaia cangmaha veia ktaiyü ua” a ti.
38 Peçam ao dono da plantação que mande mais trabalhadores para fazerem a colheita.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.