João 18

Dai Cangcim Kthai (DAO) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Jesuh ktaiyü law päng se axüisaw he am Kidron Lawngca caye da va citkie. Acuna hnüna ngvawng veki, acun üng axüisaw he am atänga lutkie.
1 Depois de dizer isso, Jesus saiu juntamente com os seus discípulos para o outro lado do ribeiro de Cedrom, onde havia um jardim; e aí entrou com eles.
2 Jesuh cun axüisaw he am acuna hnüna khawvei cit khawikiea kyase, cengkia Judah Iskarot naw acuna hnün cun ksingki.
2 Judas, o traidor, também conhecia aquele lugar, porque Jesus muitas vezes havia se reunido ali com os seus discípulos.
3 Judah ngvawng da citki. Romah yekape, ktaiyü ngvaie ja Pharisee naw ami jah tüi law Temple ngängkia khyange avang jah lawpüi se, mthikcime, meiim ja ngtukmei jah kawteikie cun acuia a jah lawpüi.
3 Tendo, pois, Judas recebido a escolta e alguns guardas da parte dos principais sacerdotes e fariseus, chegou a esse lugar com lanternas, tochas e armas.
4 Jesuh naw a khana pha law khai naküt jah ksingei lü, va cit lü, “U nami suiki ni?” a ti.
4 Então Jesus, sabendo de tudo o que ia acontecer com ele, adiantou-se e perguntou-lhes:
5 Amimi naw, “Nazaret Jesuh,” ni ami ti.
5 Eles responderam: — A Jesus, o Nazareno. Então Jesus lhes disse: Ora, Judas, o traidor, também estava com eles.
6 Jesuh naw, “Acun cun kei ni” a ti ja, ami hnua ngnawn u lü mdeka kyukie.
6 Quando Jesus lhes disse: “Sou eu”, recuaram e caíram por terra.
7 Jesuh naw, “U nami suiki ni?” ti lü a jah kthäh betü.
7 Jesus, de novo, lhes perguntou: Responderam: — A Jesus, o Nazareno.
8 Jesuh naw, “Acun cun kei ni, ti lü ka ning jah mtheh päng; kei nami na suikia a kyak üng akce he cit u se” a ti.
8 Então Jesus disse:
9 (Acun cun, “Nang naw na na jah pet mat pi käh ka mkhyüh khai ni” ti lü a ngthu pyen akümnak vaia kyaki.)
9 Ele disse isso para se cumprir a palavra que tinha dito anteriormente: “Não perdi nenhum dos que me deste.”
10 Sihmon Pita naw kcim a kbahei kset lü Ktaiyü Ngvai säiha mpyaa nghnga khet da a ksawm pat. Acuna mpyaa ngming cun Malakhuha kyaki.
10 Então Simão Pedro puxou da espada que trazia e feriu o servo do sumo sacerdote, cortando-lhe a orelha direita. E o nome do servo era Malco.
11 Jesuh naw Pita üng, “Kcim a im üng xawn bea; ka Pa naw a na peta khuikhatnak khawt hin am ka aw khai aw?” a ti.
11 Mas Jesus disse a Pedro:
12 Acunüng, Romah yekape ja Temple ngängkia Judah khyange naw Jesuh man u lü, khitkie naw,
12 Assim, a escolta, o comandante e os guardas dos judeus prenderam Jesus e o amarraram.
13 Annaa veia ami cehpüi ma u. Anna cun acuna kum üng Ktaiyü Ngvaisäih Kaiphaha pupua kyaki.
13 Então o levaram primeiramente a Anás, sogro de Caifás, sumo sacerdote naquele ano.
14 Kaiphah cun, “Khyang khawhaha phäh khyang mat a thih daw bawki” ti lü, Judah ngvaie jah mthehkia khyanga kyaki.
14 Ora, Caifás era quem havia declarado aos judeus ser conveniente morrer um homem pelo povo.
15 Sihmon Pita ja axüisaw he üngka mat naw Jesuh läki xawi. Acuna axüisaw üngka mat cun Ktaiyü Ngvaisäih naw ksingki; Ktaiyü Ngvai säiha im ngvawng mkawt k’uma Jesuh am lutki xawi.
15 Simão Pedro e outro discípulo seguiam Jesus. Esse discípulo era conhecido do sumo sacerdote e, por isso, conseguiu entrar no pátio da casa deste com Jesus.
16 Acunsepi Pita cun khawkpung mkawt peia ngdüiki. Acunüng axüisaw kce mat va nghlat be lü mkawt ksawh ngängki nghnumica kthäh lü Pita a luh lawpüi.
16 Pedro, porém, ficou de fora, junto à porta. O outro discípulo, que era conhecido do sumo sacerdote, saiu, falou com a encarregada da porta e levou Pedro para dentro.
17 Mkawt ksawh ngängkia nghnumica naw Pita üng, “Nang pi ania xüisawa am na kyaki aw?” a ti.
17 Então a empregada, encarregada da porta, perguntou a Pedro: — Você também não é um dos discípulos desse homem? Ele respondeu: — Não, não sou.
18 Khawsikia kyase, mpyae ja Romah yekape naw mei tik lü ngdüi lü mei omkie. Pita pi ami hlawnga va ngdüi lü mei awmei hngaki.
18 Os servos e os guardas estavam ali, tendo acendido uma fogueira por causa do frio, e se aqueciam. Pedro estava no meio deles, aquecendo-se também.
19 Ktaiyü Ngvaisäih naw axüisaw hea mawng ja a jah mtheia mawng Jesuh üng a kthäh.
19 Então o sumo sacerdote interrogou Jesus a respeito dos seus discípulos e da sua doutrina.
20 Jesuh naw msang lü, “Ngthu ka pyen üng khyanga hmuh ngjaka va ka pyenki. Sinakok ja Judahea ami ngbumnak Templea ka jah mthei khawiki, khyange pi ngcun lawkie, ampyua i am pyen khawi nawng.
20 Jesus lhe respondeu:
21 “Ise na na kthäh ni? Ami veia ka ngthu pyena mawng cun ka ngthu ngjakie jah kthäha; acune naw i ka pyen ksingki he” a ti.
21 Por que o senhor está perguntando para mim? Pergunte aos que ouviram o que lhes falei. Eles sabem muito bem o que eu disse.
22 Acun a pyen üng a peia ngdüiki, yekap mat naw Jesuh kbei lü, “Ktaiyü Ngvaisäih ahikba na msangki aw?” a ti.
22 Quando Jesus disse isto, um dos guardas que estavam ali deu-lhe uma bofetada, dizendo: — É assim que você fala com o sumo sacerdote?
23 Jesuh naw, “Ka pyen mkhye a ve üng ahin üng veki naküt üng jah mtheha. Ka pyen cangki ani üng, ise na na kbeiki ni?” a ti.
23 Jesus lhe respondeu:
24 Acunüng Anna naw Jesuh a ngkhihnak mahmaha Ktaiyü Ngvaisäih Kaiphah a veia a tüih.
24 Então Anás o enviou, amarrado, à presença de Caifás, o sumo sacerdote.
25 Sihmon Pita ngdüi lü mei om ham se, khyang kce he naw, “Nang pi ania xüisawa am na kyaki aw?” ami ti üng,
25 Simão Pedro estava em pé, aquecendo-se. Então lhe perguntaram: — Você também não é um dos discípulos dele? Ele negou e disse: — Não, não sou.
26 Ktaiyü Ngvai säiha a mpya Pita naw a nghnga a ksawm pata a mjükphyüi mat naw, “Ani am ngvawnga ve niki se ka ning jah hmuh am ni mä?” a ti.
26 Um dos servos do sumo sacerdote, parente daquele a quem Pedro tinha decepado a orelha, perguntou: — Não é verdade que eu vi você no jardim com ele?
27 Pita a ngcim betü ja; ainghlüi khawngki.
27 De novo, Pedro negou. E no mesmo instante o galo cantou.
28 Khawa ngawi law üng, Jesuh Kaiphaha im üngkhyüh sangpuxanga Bawingawhnaka ami cehpüi u. Judah ngvaie cun sangpuxanga Bawingawhnaka am lut u. Lätnak Pawi buh ami einak thei vaia, ngcingcaihnak am amimät ami ve vaia phäh kyaki.
28 Depois, levaram Jesus da casa de Caifás para o Pretório. Era cedo de manhã. Eles não entraram no Pretório para não se contaminar, pois somente assim poderiam comer a Páscoa.
29 Acunüng, Pilat akpunga lut law lü, “Hina khana i nami mkatnak ve se aw?” a ti.
29 Então Pilatos saiu para falar com eles e perguntou: — Que acusação vocês trazem contra este homem?
30 Amimi naw, “Hin hin khyangkaa am a ni üng na veia am lawpüi sawxat u nawng” ti lü ami msang.
30 Eles responderam: — Se este não fosse malfeitor, não o teríamos entregue ao senhor.
31 Pilat naw, “Namimät naw cehpüi u lü, nami thuma kba cijang ua,” a ti.
31 Então Pilatos disse: — Levem-no daqui e julguem-no segundo a lei de vocês. Ao que os judeus responderam: — Não nos é lícito matar ninguém.
32 (Acun cun a thih vaia mawng Jesuh naw a pyena mäiha akümnak law vaia kyaki.)
32 Isso aconteceu para que se cumprisse a palavra de Jesus, significando com que tipo de morte estava para morrer.
33 Pilat naw Bawingawhnaka lut be lü Jesuh khüki naw, “Nang Judahea sangpuxanga na kyaki aw?” ti lü a kthäh.
33 Pilatos entrou novamente no Pretório, chamou Jesus e lhe perguntou: — Você é o rei dos judeus?
34 Jesuh naw, “Hina ngthu hin namäta mlung üngka naw lut lawki aw. Am ani üng ka mawngma khyange naw ning mtheh u se na pyen aw?” ti lü a kthäh be.
34 Jesus respondeu:
35 Pilat naw, “Kei Judah khyanga na ngaih aw? Namäta khyang mjüe ja ktaiyü ngvaie naw ka kut üng ami na msum lawa na kyaki. Ia mkhyenak na pawh ni?” ti lü a msang.
35 Pilatos respondeu: — Por acaso sou judeu? A sua própria gente e os principais sacerdotes é que o entregaram a mim. Que foi que você fez?
36 Jesuh naw, “Ka khaw ta hina khawmdek üng am sängei; ka khaw hin hina khawmdek üng a sängei vai sü ta ka hnukläke naw Judah ngvaiea kut üngkhyüh na yung khaie sü; ka khaw hin hina khawmdeka am ni” ti lü a pyen.
36 Jesus respondeu:
37 Pilat naw, “Acunüng, nang sangpuxang aw?” ti se,
37 Pilatos perguntou: — Então você é rei? Jesus respondeu:
38 Pilat naw Jesuh üng, “Ngthungtak cun i ni?” a ti.
38 Pilatos perguntou: — O que é a verdade? Depois de dizer isso, Pilatos voltou aos judeus e lhes disse: — Eu não acho nele crime algum.
39 acunsepi Lätnak Pawi k’um üng thawng kyum mat ka ning jah mhlät pet vaia thum nami taki. Acunakyase, Judahea sangpuxang hin ka ning jah mhlät pet vaia nami ngaiki aw?” a ti.
39 Mas é costume entre vocês que eu solte alguém por ocasião da Páscoa. Vocês querem que eu lhes solte o rei dos judeus?
40 Amimi naw ngpyang u lü, “Ani käh mhläta. Barabah jah mhlät peta” ami ti. (Barabah cun mawa ve lü kcim kcei bikia mpyukeia kyaki.)
40 Então todos gritaram, novamente: — Não este, mas Barrabás! Ora, Barrabás era salteador.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 18, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.