Mateus 15
Yak'usda Ooghuni (CRXNTPO) vs NTLH
1 'Et 'awet Jerusalem keyoh whuts'un ndunne Moses be 'udustl'us 'uk'ununáguzne 'ink'ez Phariseene, 'enne cha ts'iyawh Sizi highu nindil 'ink'ez 'uhutni,
1 Então alguns fariseus e alguns mestres da Lei vieram de Jerusalém para falar com Jesus e lhe perguntaram:
2 “'Et di ha ngha hodul'ehne, netsoda'ne 'uda' ne'whust'en hukw'un'a 'aw hukw'unulhe'hust'en? Whunilh'en, ndunne ngha hodul'ehne, 'aw lanalhe'hulhde 'uhuti'ulh whutso!”
2 — Por que é que os seus discípulos comem sem lavar as mãos, desobedecendo assim aos ensinamentos que recebemos dos antigos?
3 'Et dúbulhni, “'Et di ha nohnich'oh nohk'oh ts'e huwa Yak'usda ooghuni ook'unulhe'zaht'en?
3 Jesus respondeu:
4 Whunulh'en, nohni nts'en'a daht'en! Yak'usda dughuni nohtl'aidan'ai whe nja dutni, ‘Mbá 'ink'ez nloo bulh hubudólhti'.’ 'Et doo cha 'udun 'et nja dutni, ‘Mbe la duloo 'ink'ez dubá bulh dzoh ts'e bughu yatilhduk-un, 'en daootsa huba 'unt'oh.’
4 Pois Deus disse: “Respeite o seu pai e a sua mãe!” E disse também: “Que seja morto aquele que amaldiçoar o seu pai ou a sua mãe!”
5 'Et hoonts'i nohni ndiz un'a 'udahni, ‘Mbe la dubá k'us duloo nja dúbulhni-un, ndai 'ust'i-i, 'i be da' nohla 'oost'en oole', 'et hoonts'i 'i ts'iyawh Yak'usda gha núsdla.’
5 Mas vocês ensinam que, se alguém tem alguma coisa que poderia usar para ajudar os seus pais, em sinal de respeito, mas diz: “Eu dediquei isto a Deus”,
6 'Et whuz un'a nohe'ut'en k'oh be 'aw duloo 'ink'ez dubá bulh lhubudílhti'. 'I be Yak'usda ooghuni nohtl'aidan'ai-i, 'i 'aw hoonliyaz lhiloh sulhtsi!
6 então não precisa ajudar os seus pais. Assim vocês desprezam a mensagem de Deus para seguir os seus próprios ensinamentos.
7 Nohni duba na'udzoo'ne ahli! Ndun nus hoo'en Isaiah, 'en 'uda' hon'en 'ink'ez ts'ih'un un'a 'utni nohni nohghun. Njan 'et nja dutni,
7 Hipócritas! Isaías estava certo quando disse a respeito de vocês o seguinte:
8 ‘Ndunne dune dughuni be be za sodílhti'.
8 “Deus disse:
9 Ndunne doo ka la 'ants'et sts'un teni 'uhunoolhdzin.
9 A adoração deste povo é inútil,
10 'Et Sizi 'ilhunaoodulhne, “'Anih! Diz áhdulh!” ubulhni, 'ink'ez 'et ndúbulhni, “Soo zúlhts'ai 'ink'ez soo cho t'eoonahzeh!
10 Jesus chamou a multidão e disse:
11 Ndai la dune buza yúkat-i, 'aw 'et whe íloh hintsi' hulhih. 'Et hoonts'i ndai khuni 'aw lhizoo'-i dune ye yalhduk-i, 'i be dune hintsi' lhih.”
11 Não é o que entra pela boca que faz com que alguém fique
12 'Et yugha hodul'ehne higho nindil whe 'uhuyulhni, “T'eoonínzun eh ndunne Phariseene nyodants'o whe daja dini-un, 'et ndúwhulcho whe buba dzoh 'údinja?”
12 Então os discípulos chegaram perto dele e disseram: — Sabe que os
13 'Et Sizi ubulhni, “'UBá yak'uz usda, ndai la 'aw 'alhinilel-i, 'i ooghih tubulh hahitilhch'ulh.
13 Jesus respondeu:
14 Whute! Ndunne 'aw buts'áhalhozah'ai! 'Enne moodih hoos̱'enne le'hint'oh. 'Et ndiz un'a nja duhoont'oh, 'ilhoghun hoos̱'en-un 'ink'ez 'ilhoghun hoos̱'en-un ghunli de, nahúlt'oh tsa k'et 'áhatilts'ulh.”
14 Não se preocupem com os fariseus. São guias cegos. E, quando um cego guia outro, os dois acabam caindo num buraco.
15 'Et Peter yoodulhkut, “Ndi be nawhutnuk 'i be whuts'odul'eh-i, nts'en'a daja ni, 'et ts'iyawh whunénilhtun.”
15 Então Pedro pediu: — Explique para nós aquilo que o senhor disse antes.
16 'Et 'uyulhni, “'Aw eh noheni talhodulhts'it whe eh dahni?
16 Jesus disse:
17 'Awhuz eh ts'ih'un nelhózah'ai? Dune ndai la ooza yúkat-i, 'i ts'iyawh oobut za be yukat. 'Ink'ez ooyust'e ts'u hanáyukat.
17 O que entra pela boca vai para o estômago e depois sai do corpo.
18 'Et ndai la dune khuni be yailhduk-i, 'i budzi ts'u hayúkat 'i 'unt'oh, 'ink'ez 'i dune dilhtsi'.
18 Mas o que sai da boca vem do coração. É isso que faz com que a pessoa fique impura.
19 Soo cho whunulh'en, ndi 'et ndunt'oh-i, 'i dune budzi bez hayúkat, be ne-eni untsi'-i, dune hutuzilhghelh, 'uyoon dune oo'at k'us 'uyoon ts'eke ooki bulh ninta' ant'en-un, 'ink'ez 'aw lhghulhdilts'ine hoonts'i whuz un'a za ne'hut'en. 'Uduntit'ih-un, 'uyoonne ba whuts'it-un, 'ink'ez Yak'usda ch'az yalhduk-un cha.
19 Porque é do coração que vêm os maus pensamentos, os crimes de morte, os adultérios, as imoralidades sexuais, os roubos, as mentiras e as calúnias.
20 'Et njan 'et dúhoont'oh-un, whunilhchoh whe dune hintsi' lhih. 'Et 'aw lanalhe'zulhde whe 'ah'alh-un, 'aw 'et huwa iloh hintsi' lhih.”
20 São essas coisas que fazem com que alguém fique impuro. Mas comer sem lavar as mãos não torna ninguém impuro.
21 'Et 'awet Sizi nyo usda-un whuch'a nasja whe Tyre keyoh 'ink'ez Sidon keyoh 'oh ho whenghoh ts'u naóosja.
21 Jesus saiu dali e foi para a região que fica perto das cidades de Tiro e de Sidom .
22 'Et whuts'un 'ilhoghun ts'eke, 'en Canaan whut'en-un 'unt'oh, 'en yughu ninya. Tso bulh yalhduk whe' yulhni, “SMoodihti sgha te'ninzeh, t'enyunúszun David oots'u hainzut-un 'int'oh! Syaz ts'ekeyaz 'en tube hoontsi' hukw'un'a ntsi'-i nududeh-i ooyudinda!”
22 Certa mulher cananeia, que morava naquela terra, chegou perto dele e gritou: — Senhor,
23 'Et 'aw daja lhidínel. 'Et yugha hodul'ehne highu nindil 'ink'ez 'uhuyulhni, “N'un nailh'alh, 'et la tso bulh yalhduk-un 'etsul udónih.”
23 Mas Jesus não respondeu nada. Então os discípulos chegaram perto dele e disseram: — Mande essa mulher embora, pois ela está vindo atrás de nós, fazendo muito barulho!
24 'Et 'ubulhni, “Mbene la Israel ooyoh whut'ine, 'enne 'ants'i 'usbai ninta nih'az-i le'unt'ohne, 'enne za buts'ú tiz'a'.”
24 Jesus respondeu:
25 Ndun ts'eke 'en yughu ninya whe yubut nachaniti 'ink'ez, “SMoodihti, sla 'ineh!” yulhni.
25 Então ela veio, ajoelhou-se aos pés dele e disse: — Senhor, me ajude!
26 'Et Sizi diz un'a 'uyulhni, “Ndai la ts'oodunne yu'alh-i lhikeyaz gha óoh'alh junih.”
26 Jesus disse:
27 'Et ts'eke 'uyulhni, “SMoodihti 'alha' dini. 'Et hoonts'i ndai la moodihti ludab k'ut tukat-i, 'i lhikeyaz huyuldil.”
27 — Sim, senhor, — respondeu a mulher — mas até mesmo os cachorrinhos comem as migalhas que caem debaixo da mesa dos seus donos.
28 'Et Sizi 'uyulhni, “'Ooh ts'eke hooncha whe mba 'alha' hoont'oh-un, 'et hooncha whe' hoont'oh. 'Et huwa hukwa' ninzun k'un'a 'uhoneh.” 'Et soo 'oh whuya hoozulh-un, ooyats'e soo na'uja.
28 — Mulher, você tem muita fé! — disse Jesus. — Que seja feito o que você quer! E naquele momento a filha dela ficou curada.
29 'Et 'awet Sizi bughu natisja whe Galilee bun 'oh ho neninya. Ndo dzulh k'uz whinya, 'et natl'adida'.
29 Jesus saiu dali e foi até o lago da Galileia. Depois subiu um monte e sentou-se ali.
30 'Et khunsul lhane dune, 'enne highu nindil. Mbene la nulhúsdilne, hoos̱'enne, yalhulhdukne, ooyust'e bodin'aine, 'ink'ez 'uyoonne cha, 'enne ts'iyawh hits'u botule. Hibut neboninla 'ink'ez ts'iyawh soo ná'balh'en.
30 E foram até Jesus grandes multidões levando coxos, aleijados, cegos, mudos e muitos outros doentes, que eram colocados aos seus pés. E ele curou todos.
31 Yalhulhdukne cha yawhehunilhduk, ooyust'e bodin'aine, 'enne cha soo na'huja. Nulhúsdilne cha nahúdilh nahusdli', hoos̱'enne cha huhoo'en nahusdli'. Ts'iyanne bunalh'en whe tube buba hooncha 'ink'ez Israel oodune'ne, 'enne buYak'usda 'en 'on nus hidálhti'.
31 O povo ficou admirado quando viu que os mudos falavam, os aleijados estavam curados, os coxos andavam e os cegos enxergavam. E todo o povo louvou ao Deus de Israel.
32 Sizi yugha hodul'ehne, 'enne 'anih budáni' 'ink'ez ndúbulhni, “Ts'iyawh ndunne dunene bugha té'nuszun. Tat dzin whuts'un nja szih hudilhts'i 'ink'ez 'aw huya'alh-i lhuhít'i'. 'Et 'aw lhe'hus'al whe bukeyoh ts'e nabutoos'a' ait'oh. 'Et dúbusdla de, nahidulh ts'e la bukaootoozit.”
32 Jesus chamou os seus discípulos e disse:
33 Yugha hodul'ehne huyulhni, “Njan keyoh 'aw dune hooloh-un 'uhoont'oh. Nts'ez de suba soo 'últsuk-i t'alh-i nats'ólelh lhe'ultsukne dune gházti'alh-i?”
33 Os discípulos perguntaram: — Como vamos encontrar, neste lugar deserto, comida que dê para toda essa gente?
34 'Et Sizi ubúlhni, “Daltsuk lhes sut'e aht'i?” “Lhtak'ant'i lhes sut'e 'ink'ez lho nt'umiyaz bulh,” huyulhni.
34 — Quantos pães vocês têm? — perguntou Jesus. — Sete pães e alguns peixinhos! — responderam eles.
35 'Et 'ilhozdilne natl'adulhts'ih ubulhni.
35 Aí Jesus mandou o povo sentar-se no chão.
36 'Et ndi lhes lhtak'ant'i lho bulh yílhchoot 'ink'ez musi ni whe tenadidli. Taidanyuz 'ink'ez yugha hodul'ehne butl'ayánkai. 'I ts'iyawh natl'adilts'ine butahinínla.
36 Depois pegou os sete pães e os peixes e deu graças a Deus. Então os partiu e os entregou aos discípulos, e eles os distribuíram ao povo.
37 Ts'iyawh na'hit'al 'ink'ez 'uhunisdai. 'Et yugha hodul'ehne lhtak'ant'i chalhyal dizbun 'i highá 'oz'al-i nahuyalhdzoo.
37 Todos comeram e ficaram satisfeitos; e os discípulos ainda encheram sete cestos com os pedaços que sobraram.
38 4,000ne dunene at'en 'uhan'al. Ts'oodunne 'ink'ez ts'ekoo 'enne cha 'uhan'al.
38 Os que comeram foram quatro mil homens, sem contar as mulheres e as crianças.
39 'Et 'awet Sizi 'ilhunaoosdilne bukeyoh ts'e whuz whenábalh'a' whe 'et ts'i be naja 'ink'ez yun Magdala huwhutni ts'e whuz whehánki.
39 Então Jesus mandou o povo embora, subiu no barco e foi para a região de Magadã .
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 15, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.