Lucas 13

El Nayar Presidio De Los Reyes Cora NT (CRN_WBT) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Aꞌajnáꞌɨmua, seica mú eꞌiréꞌene ɨ́ Jesús jemi. Matɨ́ꞌɨj mi miyen tiraataꞌixaa meꞌɨ́jna jɨmeꞌe ɨ́ mej Galilea eꞌechéjmeꞌe, Pilato tɨ nuꞌu huáꞌucuii matɨ́ꞌɨj mauj cáneꞌaxɨ muaɨ́ꞌɨvejtacaꞌa.
1 Naquela mesma ocasião, estavam ali algumas pessoas que falaram para Jesus a respeito dos galileus cujo sangue Pilatos havia misturado com os sacrifícios que os mesmos realizavam.
2 Jesús pu ayén tihuaꞌutaꞌíhuaꞌuriꞌi tɨjɨ́n: ―¿Aꞌiné tejamuáꞌamitɨejteꞌe múꞌejmi? ¿Ni qui mecaí jaítzeꞌe aꞌij puaꞌa tíꞌiteteɨtestacaꞌa sej caí múꞌeen aꞌɨ́jna jɨmeꞌe mej miyen tirajpuaíjtzicaꞌa?
2 Então Jesus lhes disse:
3 ’Ayee nu tejáꞌamuaꞌixaateꞌe. Capu ayén tiꞌayajna. Mɨ́ ajta, tɨ puaꞌa secaí seɨcɨé tiúꞌumuaꞌati ɨ́ Dios jemi, múꞌeen xu hui seajta antipuáꞌari.
3 Digo a vocês que não eram; se, porém, não se arrependerem, todos vocês também perecerão.
4 ’Ari aꞌɨ́ɨme ɨ́ mej tamuáamuataꞌa japuan aráhuaica aráꞌase, ɨ́ tɨ huáꞌa japua rájve tiꞌitɨ́j tɨ ájtee tɨ aꞌuun aꞌutéveecaꞌa aꞌájna jáꞌahuaꞌa Siloé, ¿aꞌiné tejamuáꞌamitɨejteꞌe? ¿Ni qui jaítzeꞌe aꞌij puaꞌa metíꞌiteteij mecaí aꞌɨ́ɨme ɨ́ seica ɨ́ mej Jerusalén aꞌuchéjme?
4 E, quanto àqueles dezoito sobre os quais desabou a torre de Siloé e os matou, vocês pensam que eles eram mais culpados do que todos os outros moradores de Jerusalém?
5 ’Ayee nu tejáꞌamuaꞌixaateꞌe tɨjɨ́n: capu hui ayén tiꞌayajna. Mɨ́ ajta, tɨ puaꞌa secaí seɨcɨé tiúꞌumuaꞌati ɨ́ Dios jemi, múꞌeen xu seajta antipuáꞌari. ―Ayee pu tihuaꞌutáꞌixaa aꞌɨ́jna ɨ́ Jesús.
5 Digo a vocês que não eram; mas, se não se arrependerem, todos vocês também perecerão.
6 Tɨ́ꞌɨj i seɨ́j niuucari pu jɨ́n tihuáꞌuꞌitɨiiriꞌi tɨjɨ́n: ―Jaꞌatɨ pu nuꞌu hui huaréj taꞌíteaꞌɨcaꞌa. Aa pu nuꞌu yeꞌateáhuii aꞌu tɨ uuva aꞌuvéjme. Tɨꞌɨj jí u yaꞌutéeseij avée si ari tacaꞌa. Capu nuꞌu aꞌatzu tacaꞌacaꞌa.
6 E Jesus contou a seguinte parábola:
7 Tɨꞌɨj jí ayén tiraataꞌixaa aꞌɨ́jna tɨ aꞌuun tíꞌichaꞌɨcaꞌa tɨjɨ́n: “Puꞌuri yeehui áꞌatee aꞌachú cumu huaíca nineꞌiraꞌa ne yee raatésiseꞌij á vee si ari tacaꞌa. Aru, capu aꞌatzu tacaꞌa. Patáꞌaj raꞌijveíjche, aꞌiné amɨ́n mé tiꞌitávee, capu tiꞌitɨ́j vaɨreꞌe.”
7 Então disse ao homem que cuidava da vinha: “Já faz três anos que venho procurar fruto nesta figueira e não encontro nada. Portanto, corte-a! Por que ela ainda está ocupando inutilmente a terra?”
8 ’Ajta aꞌɨ́ɨn tɨ tíꞌichaꞌɨcaꞌa, ayée pu nuꞌu tiraataꞌixaa tɨjɨ́n: “Nevástaraꞌa, chéꞌe auj mé táveeca seɨ́j nineꞌiraꞌa. Nee nu yeehui raatéꞌijcheꞌesin, neajta tiꞌitɨ́j atarɨéjraꞌasin chuej jamuan.
8 Mas o homem que cuidava da vinha respondeu: “Senhor, deixe-a ainda este ano, até que eu escave ao redor dela e ponha estrume.
9 Tɨ́ puaꞌa huatácaꞌan ruꞌusí, chaꞌa ayén mé tiꞌitávee. Naꞌari tɨ puaꞌa caí huatácaꞌan, aj pej xaa yeehui pi raꞌijveíjche.”
9 Se vier a dar fruto, muito bem. Se não der fruto, o senhor poderá cortá-la.”
10 Ayee pu jaꞌanáj tiujuꞌurɨ́j tɨ aꞌájna pɨ́tíꞌirɨjcaa jaꞌanáj xɨcájraꞌan mej jetzen ruseꞌupi. Jesús pu tihuáꞌamuaꞌatejcaꞌa u teyujtaꞌa.
10 Num sábado, Jesus estava ensinando numa das sinagogas.
11 Ajta seɨ́j ꞌɨ́itaꞌa, aꞌúu pu ánuꞌuhuatéveecaꞌa. Puꞌuri teuuméꞌeca tamuáamuataꞌa japuan aráhuaica nineꞌiraꞌa tɨ tíꞌicuiꞌicaꞌa aꞌɨ́jna jɨmeꞌe tiyaaruꞌu tɨ tzajtaꞌan seijreꞌe. Aꞌɨ́jna ɨ́ ꞌɨ́itaꞌa, jéꞌecan pu áꞌajtɨpu. Capu aꞌatzu rɨꞌɨríistacaꞌa tɨ huataújsiuuraren.
11 E chegou ali uma mulher possuída de um espírito de enfermidade, havia já dezoito anos; ela andava encurvada, sem poder se endireitar de modo nenhum.
12 Tɨ́ꞌɨj Jesús raaseíj, aj pu i raatajé tɨ jemin á veꞌeréꞌenen. Ayee pu tiraataꞌixaa tɨjɨ́n: ―ꞌƗ́itaꞌa, nuꞌuri timuáꞌariꞌiriꞌi ɨ́ pej jɨ́n tíꞌicuiꞌi.
12 Ao vê-la, Jesus a chamou e lhe disse:
13 Tɨ́ꞌɨj i raꞌajtamuárɨej. Jɨ́meꞌen puꞌu raꞌajtamuárɨej, aj pu i aꞌɨ́ɨn ꞌɨ́itaꞌa huataújsiuurare. Aj pu i rɨ́ꞌɨ tiraatáꞌa ɨ́ Dios.
13 E, impondo-lhe as mãos, ela imediatamente se endireitou e dava glória a Deus.
14 Ajta aꞌɨ́ɨn tɨ tíꞌaijta u teyujtaꞌa, jéꞌecan huataniúꞌucacaꞌa aꞌiné Jesús pu tiráahuaa aꞌájna xɨcájraꞌan jetze matɨ́ꞌɨj puaꞌa ruseꞌupi. Ayee pu tihuaꞌutáꞌixaa aꞌɨ́mej ɨ́ teɨte tɨjɨ́n: ―Ayee pu hui teꞌaráꞌase ɨ́ mej jetzen tíꞌimɨjhuaca arájsevi xɨcaj. Setáꞌaj mú aꞌuvéꞌejuꞌun setáꞌaj seꞌájna tihuaújhuaateꞌen. Caxu mú aꞌuvéꞌecɨꞌɨcaꞌan seꞌájna xɨcájraꞌa mej jetzen ruseꞌupi.
14 O chefe da sinagoga, indignado por ver que Jesus curava no sábado, disse à multidão: — Há seis dias em que se deve trabalhar. Venham nesses dias para serem curados, mas não no sábado.
15 Jesús pu ayén tiuꞌutaniú tɨjɨ́n: ―Mɨ́ sej caí jéꞌiyecan jɨ́n tíꞌivaɨreꞌe ɨ́ Dios jemi, jɨ́meꞌen aꞌájna xɨcájraꞌa mé jetzen ruseꞌupi, ¿ni secaí siyen tíꞌimɨjhuaca naíjmiꞌi múꞌeen? ¿Ni secaí huáꞌixɨɨxɨ ɨ́ ruyeꞌemua, tɨ puaꞌa tiꞌitɨ́j puꞌéeneꞌen puuya naꞌari puuruꞌu sej si huajaꞌuvéꞌiteꞌen aꞌájna xɨcájraꞌa mej jetzen ruseꞌupi? Niꞌijtá xaa neꞌu. Ayee xu tíꞌimɨjhuaca.
15 Porém o Senhor lhe respondeu:
16 ’Ari amɨ́jna mɨ ꞌɨ́itaꞌa, aꞌɨ́ɨ pu hui jetzen huanéj aꞌɨ́jna ɨ́ Abraham teecan. Ajta puꞌuri tejauume aꞌachú cumu tamuáamuataꞌa japuan aráhuaica nineꞌiraꞌa tɨ Satanás raꞌatéejɨꞌɨcɨe cuíꞌiniꞌiraꞌa jɨmeꞌe. ¿Ni caí ayén tiraavíjteꞌe nej tiráahuaateꞌen nej ni ruꞌirájtuaani aꞌɨ́jna jɨmeꞌe tɨ tíꞌicuiꞌi? ―Ayee pu tihuaꞌutáꞌixaa aꞌɨ́jna ɨ́ Jesús.
16 Por que motivo não se devia livrar deste cativeiro, em dia de sábado, esta filha de Abraão, a quem Satanás trazia presa há dezoito anos?
17 Tɨ́ꞌɨj ayén tiuꞌutaxájtacaꞌa, aꞌɨ́ɨme ɨ́ mej rájchaꞌɨɨreꞌecaꞌa meꞌɨ́jna ɨ́ Jesús, jéꞌecan mú tiuꞌutatéviꞌiriꞌi ɨ́ jemin. Majta aꞌɨ́ɨme ɨ́ seica ɨ́ teɨte, jéꞌecan pu rɨ́ꞌɨ huaꞌutáꞌa nain jɨmeꞌe aꞌij tɨ tiꞌitɨ́ huarɨ́j tɨ huápɨꞌɨ ruxeꞌeveꞌe.
17 Tendo Jesus dito estas palavras, todos os seus adversários ficaram envergonhados. Entretanto, o povo se alegrava por todos os feitos gloriosos que Jesus realizava.
18 Aj pu i Jesús ayén tihuaꞌutaꞌíhuaꞌuriꞌi tɨjɨ́n: ―¿Aꞌiné tíꞌirɨneca íiyen chaanaca japua tɨ Dios tíꞌaijta? ¿Aꞌiné tíꞌiseijreꞌe tɨ jɨ́meꞌen Dios tíꞌaijta?
18 Jesus disse:
19 ’Ayee pu seijreꞌe tɨ́j mustaaza tiꞌitɨ, tɨ ayén tiꞌitéjatzeꞌe tɨ́j jɨ́ɨcan. Jaꞌatɨ pu nuꞌu hui yáꞌutɨɨ aꞌɨ́jna ɨ́ jatzi. Tɨ́ꞌɨj nuꞌu i raahuáste aꞌu tɨ tejeꞌeréꞌana. Tɨꞌɨj jí huanéj aꞌɨ́jna ɨ́ jatzi. Aj pu nuꞌu i huavaújse. Tɨꞌɨj jí ayén áꞌajtɨtɨꞌɨj jáꞌaraa tɨ́j cɨyej. Majta meꞌɨ́n pinaꞌase ɨ́ mej ráꞌaraꞌa, aꞌɨ́ɨ mú nuꞌu eꞌireꞌenée, án mú nuꞌu aꞌujráꞌasecaꞌa ɨ́ piꞌistáareꞌaraꞌan jetze.
19 É semelhante a um grão de mostarda, que um homem plantou na sua horta; e cresceu e fez-se árvore; e as aves do céu se aninharam nos seus ramos.
20 Ajtahuaꞌa seɨ́j huaꞌutaꞌíhuaꞌuriꞌi tɨjɨ́n: ―¿Aꞌiné seijreꞌe tɨ jɨ́meꞌen Dios tíꞌaijta?
20 Disse mais:
21 ’Ayee pu hui ꞌeen tɨ́j aꞌɨ́jna ɨ́ levadura tɨ́ꞌɨj aꞌɨ́ɨn ꞌɨ́itaꞌa ruꞌiteájtɨcɨ, ajta nuꞌu rajnájchi cuaíjtzi jetze tɨ huaíca medida aráꞌase. Jéihua pu nuꞌu rajcuaíjtzitacaꞌa. Ajta aꞌɨ́ɨn ɨ́ levadura, aꞌɨ́ɨ pu nuꞌu tzajtaꞌa huaneájxɨ nainjapua ɨ́ cuaíjtzi. ―Ayee pu tihuaꞌutáꞌixaa aꞌɨ́jna ɨ́ Jesús.
21 É semelhante ao fermento que uma mulher pegou e misturou em três medidas de farinha, até ficar tudo levedado.
22 Tɨꞌɨj jí Jesús aꞌuun aꞌumeꞌeca ɨ́ juye jetze tɨ Jerusalén áꞌuyeꞌiri. Aꞌu tɨ naꞌa tɨ aꞌuréꞌenineicaꞌa, tɨ huachájtaꞌajme, naꞌari aꞌɨmuá mé antachéejmee, aꞌúu pu tihuáꞌamuaꞌatehuaꞌa ɨ́ teɨte.
22 Jesus passava por cidades e aldeias, ensinando e caminhando para Jerusalém.
23 Jaꞌatɨ pu ayén tiraataꞌíhuaꞌuriꞌi tɨjɨ́n: ―Tavastaraꞌa, ¿ni cɨ́j menaꞌa titeꞌeráꞌase ɨ́ tɨ Dios huaꞌirátuaasin? Ajta aꞌɨ́ɨn Jesús, ayée pu tiraataꞌixaa tɨjɨ́n:
23 E alguém lhe perguntou: — Senhor, são poucos os que são salvos?
24 ―Setáꞌaj huateújcaꞌanen sej si seꞌɨ́jna jetze aꞌuteáruti táꞌapueerta tɨ cɨ́j antéeyauj. Ayee nu tejáꞌamuaꞌixaateꞌe tɨjɨ́n muꞌiitɨ́ mú miyen huataújcaꞌanejsin mej mi meꞌuun aꞌuteárute. Mɨ́ ajta caí, capu huaꞌutáꞌasin.
24 Jesus respondeu:
25 ’Tɨ́ꞌɨqui aꞌɨ́jna tɨ á éꞌeche, tɨ́ꞌɨj i ájchesin, ajta teꞌiteánajsin táꞌapueerta. Seajta múꞌeen, amée xu puaꞌacɨé huatéꞌuu xáꞌajuꞌun. Seajta teꞌejteátuꞌasixɨꞌɨsin ɨ́ puéerta jetze. Ayee xu caꞌanín jɨ́n tiraatájeeve aꞌɨ́jna tɨ huatéechiꞌi. Ayee xu tɨjɨ́n: “Tavastaraꞌa, titaꞌantácuuneꞌe.” Ajta aꞌɨ́ɨn ayée pu tejámuaatáꞌixaateꞌesin tɨjɨ́n: “Canu hui áꞌamuamuajte aꞌateén sej pɨ́rɨcɨ. Canu neajta ramuaꞌaree aꞌu sej eꞌeráacɨ.”
25 Quando o dono da casa se tiver levantado e fechado a porta, e vocês, do lado de fora, começarem a bater, dizendo: “Senhor, abra a porta para nós”, ele responderá: “Não sei de onde vocês são.”
26 ’Seajta múꞌeen, ayée xu tiuꞌutaxájta tɨjɨ́n: “Teen tu tiúꞌucuaa á jamuan, teajta á jamuan huaꞌí. Pajta múꞌee tiꞌitamuáꞌatehuaꞌa aꞌu tɨ juye aꞌuréꞌenineꞌi.”
26 Então vocês dirão: “Comíamos e bebíamos com o senhor. Além disso, o senhor ensinava em nossas ruas.”
27 Ajta aꞌɨ́ɨn, ayée pu tejámuaatáꞌixaateꞌesin tɨjɨ́n: “Canu hui ramuaꞌaree inee aꞌu sej éꞌemeꞌecan. Sericu múꞌeen, mɨ sej aꞌij puaꞌa tíꞌiteteɨte.”
27 Mas ele dirá a vocês: “Não sei de onde vocês são; afastem-se de mim, vocês todos que praticam o mal.”
28 ’Ayee pu téꞌeme aꞌájna xɨcájraꞌan jetze. Múꞌeen xu huáꞌaseijran aꞌɨ́mej ɨ́ mej meꞌuun aꞌuráatéꞌa muáꞌajuꞌun aꞌujna Dios tɨ éꞌeseijreꞌe. Aꞌɨ́mej xu hui seijran seꞌɨ́mej ɨ́ mej mejmíꞌi eꞌechéjmeꞌe, seꞌɨ́jna ɨ́ Abraham, seajta seꞌɨ́jna ɨ́ Isaac, seajta seꞌɨ́jna ɨ́ Jacobo. Majta seica mú á aꞌireꞌenejsin mej mi aꞌujráꞌase aꞌutɨ́ meesa aꞌutéjvee mej mi tiúꞌucuaꞌani aꞌujna Dios tɨ éꞌeseijreꞌe. Seajta múꞌeen, áa xu puaꞌacɨé aꞌutéꞌuu xáꞌajuꞌun. Jéihua xu ruyeine xáꞌajuꞌun, seajta ancuráꞌujcɨꞌɨme yeꞌicáa xáꞌajuꞌun mɨ rutamej jɨmeꞌe seꞌɨ́jna jɨmeꞌe sej seri rajpuaíitzi xáꞌajuꞌun.
28 Ali haverá choro e ranger de dentes, quando vocês virem Abraão, Isaque, Jacó e todos os profetas no Reino de Deus, mas vocês lançados fora.
29 — ausente —
29 Muitos virão do Oriente e do Ocidente, do Norte e do Sul e tomarão lugar à mesa no Reino de Deus.
30 ’Ee xaa neꞌu, ayée pu hui tiꞌayajna. Seica ɨ́ mej nuꞌu vivejméꞌen jɨ́n títetateí íjii, aꞌɨ́ɨ mú cɨliéeneꞌe jɨ́n titetatéꞌa muáꞌajuꞌun aꞌájna xɨcájraꞌa jetze. Majta seica ɨ́ mej nuꞌu cɨliéeneꞌe jɨ́n títetateí íjii, aꞌɨ́ɨ mú vivejméꞌen jɨ́n titetatéꞌa muáꞌajuꞌun aꞌájna xɨcájraꞌa jetze. ―Ayee pu tihuaꞌutáꞌixaa aꞌɨ́jna ɨ́ Jesús.
30 Porém, de fato, há últimos que serão primeiros, e primeiros que serão últimos.
31 Tɨ́ꞌɨj Jesús auchén raatapuáꞌajtacaꞌa tɨ tihuáꞌaꞌixaateꞌecaꞌa ɨ́ teɨte, matɨ́ꞌɨj mi seica jemin á eꞌiréꞌene. Aꞌɨ́ɨ mú púꞌeeneꞌe ɨ́ fariseos. Ayee mú tiraataꞌixaa tɨjɨ́n: ―Patáꞌaj tícheni peyajna aꞌiné amɨ́ pu nuꞌu Heródes muajéꞌicatamɨꞌɨ múꞌeetzi.
31 Naquela mesma hora, alguns fariseus vieram para dizer a Jesus: — Vá embora daqui, porque Herodes quer matá-lo.
32 Aj pu i Jesús ayén tiuꞌutaniú tɨjɨ́n: ―Setáꞌaj hui seꞌuun áꞌujuꞌun seꞌɨ́jna jemi ɨ́ Heródes tɨ avíitzi jɨ́n netzeɨ́jraꞌajmuaꞌa ineetzi. Setáꞌaj seajta siyen tiraataꞌixaateꞌen seꞌɨ́jna yee puꞌuri íjii nehuaꞌutamuáriteꞌesin neꞌɨ́mej ɨ́ tiyáaruꞌuse ɨ́ mej huáꞌa tzajtaꞌa seijreꞌe ɨ́ teɨte, neajta yee tihuáꞌahuaateꞌen ɨ́ teɨte íjii, neajta ruijmuaꞌa. Neajta yee, aaruijmuaꞌa nu aráneastejreꞌesin neꞌɨ́jna jɨmeꞌe ɨ́ nej jɨ́n antínmuaꞌaree.
32 Ele, porém, lhes respondeu:
33 ’Capu amɨ́n aꞌij. Ayee pu hui tiúꞌujxeꞌeveꞌe nej nauj huaméꞌen íjii, neajta ruijmuaꞌa, neajta aaruijmuaꞌa, aꞌiné capu ayén tiraavíjteꞌe tɨ huámɨꞌɨni ayajna puaꞌacɨé u Jerusalén seɨ́j tɨ Dios jetze meꞌecan tíꞌixaxaꞌa.
33 Porém, preciso caminhar hoje, amanhã e depois, porque não se espera que um profeta morra fora de Jerusalém.
34 ’Múꞌeen mɨ sej Jerusalén éꞌeche, mɨ sej Jerusalén éꞌemeꞌecan, múꞌeen xu huáꞌacuiꞌica aꞌɨ́mej ɨ́ mej Dios jetze meꞌecan tíꞌixaxaꞌa. Seajta huáꞌatuꞌaxaca tetej jɨmeꞌe aꞌɨ́mej tɨ Dios huajaꞌutaꞌítecaꞌa múꞌejmi jemi. Muꞌíi nu hui niyen raxɨ́ꞌeveꞌecaꞌa nej huáꞌaseɨreꞌen ɨ́ aꞌamuayaujmuaꞌa nej ni huáꞌuchaꞌɨɨn cumu ɨ́ tecuaaraꞌi tɨ huáꞌachaꞌɨɨ ɨ́ ruyaujmuaꞌa, tɨ huaꞌicánaamua ɨ́ ruꞌana jɨmeꞌe. Seajta múꞌeen, caxu siyen raꞌutéecaꞌane.
34 — Jerusalém, Jerusalém! Você mata os profetas e apedreja os que lhe são enviados! Quantas vezes eu quis reunir os seus filhos, como a galinha ajunta os do seu próprio ninho debaixo das asas, mas vocês não quiseram!
35 ’Casiꞌi, xaaseíj. Nuꞌuri hui mé amuuhuáꞌaxɨ múꞌejmi mɨ sej Jerusalén éꞌeche. Ayee nu tejáꞌamuaꞌixaateꞌe. Caxu chaꞌa neseijran ajta naꞌa caí tejaꞌureꞌenén aꞌájna xɨcájraꞌan jetze sej puaꞌa siyen tiuꞌutaxájta yee chaꞌa rɨ́ꞌɨ tiraateájtuaani aꞌɨ́jna ɨ́ tɨ mé eꞌevéꞌeme niúucareꞌaraꞌan ɨ́ tavástaraꞌa. ―Ayee pu tiuꞌutaxájtacaꞌa aꞌɨ́jna ɨ́ Jesús.
35 Eis que a casa de vocês ficará deserta. E eu afirmo a vocês que não me verão mais, até que venham a dizer: “Bendito o que vem em nome do Senhor!”

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 13, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.