Mateus 26

Kameethari Ñaantsi: ikenkitha-takoitziri awinkatharite Jesucristo; Owakerari aapatziya-wakagaantsi (CPBNT) vs VC

Sair da comparação
VC Versão Católica
1 Ikanta rithonkanakero Jesús okaatzi ikenkithawaitakotakeri, ikantanakeri riyotaanewo:
1 — ausente —
2 “Piyotaiyini eeroka yotapaaka apite kiteesheri roimoshirenkaityaawo Anonkoryagaantsi. Ari raakaantaiteri Itomi Atziri inkentakoiteri.”
2 Ye know that after two days the passover takes place, and the Son of man is delivered up to be crucified.
3 Ikanta reeware Imperatasorentsitaarewo itsipatakari Yotzinkariite, eejatzi Itzinkamipaini, ipiyotaiyakani ipankoki Caifás reewaperore Imperatasorentsitaarewo.
3 Then the chief priests and the elders of the people were gathered together to the palace of the high priest who was called Caiaphas,
4 Ari ikamantawakaiyakani, ikantaiyini: “Jame amatawiteri Jesús ayeri atsitokakaanteri.
4 and took counsel together in order that they might seize Jesus by subtlety and kill him;
5 Iro kantacha eero akoshekari kiteesheriki roimoshirenkantaitari, ikisawentzirikari atziripaini.”
5 but they said, Not in the feast, that there be not a tumult among the people.
6 Ikanta ikenanai Jesús Betania-ki, ipankoki Simón pathaawaiwetachari.
6 — ausente —
7 Ari areetapaaka tsinane amakotake kasankari, kameetha okantaka onaki riwetsikaitziro mapi jitachari “alabastro”, osheki owinawo. Isaitantapaakari iitoki Jesús risaikakera rowaiyani.
7 a woman, having an alabaster flask of very precious ointment, came to him and poured it out upon his head as he lay at table.
8 Ikisaiyanakani riyotaanewo iñaakerowa, ikantaiyini: “¿Oitaka apaawaitantawori?
8 But the disciples seeing it became indignant, saying, To what end {was} this waste?
9 Arikame ompimantya, ragaiteme osheki koriki impaiterime ashironkainkari.”
9 for this might have been sold for much and been given to the poor.
10 Riyotakotakeri Jesús, ikantziri: “¿Oitaka pikisantawori jiroka tsinane? Kameetha okanta noñaakero naaka antakeri.
10 But Jesus knowing {it} said to them, Why do ye trouble the woman? for she has wrought a good work toward me.
11 Rashi rowaatyeero ashironkainkari pintsipatyaari, irooma naaka eero pintsipataana.
11 For ye have the poor always with you, but me ye have not always.
12 Tema jewatake isaitantanawo kasankari imotaawentatyaanawo paata arika inkitaitakena.
12 For in pouring out this ointment on my body, she has done it for my burying.
13 Arika inkamantantaitero paata Kameethari Ñaantsi, inkenkithatakoitero jiroka tsinane, roshiretakoitantyaawori antakeri. Imaperotatya.”
13 Verily I say to you, Wheresoever these glad tidings may be preached in the whole world, that also which this {woman} has done shall be spoken of for a memorial of her.
14 Ikanta Judas Iscariote kaawetachari 12 riyotaanewo Jesús, riyaatashitakeri reeware Imperatasorentsitaarewo.
14 — ausente —
15 Ikantapaakeri: “¿Iitaka pimpenari arika namakemiri?” Roñaagaitanakeri ikaatzi 30 ipewiryaaka koriki.
15 and said, What are ye willing to give me, and *I* will deliver him up to you? And they appointed to him thirty pieces of silver.
16 Aripaite raminaminatanakero Judas tsikapaite raakaanteri.
16 And from that time he sought a good opportunity that he might deliver him up.
17 Areetapaaka etawori kiteesheri rowantapiintaitawori tashirentsiponka, pokaiyapaakeni riyotaanewo Jesús, rosampitziri: “¿Tsika onkotsitakaanteka oyaari kiteesheriki Anonkoryagaantsiki?”
17 — ausente —
18 Ari rakanakeri: “Piyaate nampitsiki. Ari pitonkyotyaari apaani atziri, pinkanteri: ‘Ikantzi yotaanari: “Monkaatapaaka, nokowi niyaate pipankoki noimoshirenkero kiteesheri Anonkoryagaantsi, nontsipatyaari niyotaanewopaini.” ’ ”
18 And he said, Go into the city unto such a one, and say to him, The Teacher says, My time is near, I will keep the passover in thy house with my disciples.
19 Rimatakero riyotaanewo okaatzi ikantakeriri Jesús. Ronkotsitakaantake royaari kiteesheriki Anonkoryagaantsiki.
19 And the disciples did as Jesus had directed them, and they prepared the passover.
20 Ari otsireniityaanake areetapaaka Jesús, saikapaake rowaiyaanira itsipatapaakari riyotaanewo ikaataiyini 12.
20 And when the evening was come he lay down at table with the twelve.
21 Ikanta rowaiyani, ikantanake Jesús: “Pinkeme nonkante, pikaataiyinira eeroka jaka, eenitatsi apaani pithokashitenane. Imaperotatya.”
21 And as they were eating he said, Verily I say to you, that one of you shall deliver me up.
22 Owashire ikantaiyanakani. Apaanipaini rosampitanakeri: “¿Naakama, Pinkatharí?”
22 And being exceedingly grieved they began to say to him, each of them, Is it *I*, Lord?
23 Rakanakeri, ikantziri: “Akaatakera owaiyani, iri pithokashitenane.
23 But he answering said, He that dips his hand with me in the dish, *he* it is who shall deliver me up.
24 Imaperotatya impeya jirika Itomi Atziri, iroowa rosankenatakoitakeriri pairani. ¡Ikantamatsitaitziri pithokashitenane! ¡Iitaka itzimaatsikaitantakari jirika!”
24 The Son of man goes indeed, according as it is written concerning him, but woe to that man by whom the Son of man is delivered up; it were good for that man if he had not been born.
25 Ari riñaawaitanake Judas pithokashitantachane, ikantzi: “¿Naaka yotaanarí?” Ikantzi Jesús: “Irootake pikantakeri.”
25 And Judas, who delivered him up, answering said, Is it *I*, Rabbi? He says to him, *Thou* hast said.
26 Eeniro rowaiyani raakero Jesús pan, riwetharyaawentakawo, itzipetowakero, ipayetakeri riyotaanewo, ikantziri: “Jiroka, poyaawo, nowatha ini.”
26 — ausente —
27 Raakotakero riraitziri, riwetharyaawentakawo, ipakotakeri riyotaanewo, ikantziri: “Piraiyeroni maawoini,
27 And having taken {the} cup and given thanks, he gave {it} to them, saying, Drink ye all of it.
28 niraa inatzi jiroka, iro ooñaawontaperotairone aapatziyawakaantaiyaari, iro shitowaatsine rariperotantaitaiyaariri kaariperoshireri.
28 For this is my blood, that of the {new} covenant, that shed for many for remission of sins.
29 Pinkeme nonkante, eero niritaawo jiroka irojatzi paata impinkathariwentantaira Ashitanari, ari apiitairo eejatzi.”
29 But I say to you, that I will not at all drink henceforth of this fruit of the vine, until that day when I drink it new with you in the kingdom of my Father.
30 Ikanta rithonkanakero romampaakotari Pawa, jataiyanakeni tonkaariki otzishiki Olivo.
30 Depois do canto dos Salmos, dirigiram-se eles para o monte das Oliveiras.
31 Ikantanakeri Jesús riyotaanewo: “Irootaintsi pookanawentaiyenani tsirenirikika. Rosankenaitake pairani kantatsiri:
31 Disse-lhes então Jesus: Esta noite serei para todos vós uma ocasião de queda; porque está escrito: Ferirei o pastor, e as ovelhas do rebanho serão dispersadas {Zc 13,7}.
32 Iro kantacha arika nañagai, Galilea-ki piñaapaina.”
32 Mas, depois da minha Ressurreição, eu vos precederei na Galiléia.
33 Ari rakanake Pedro, ikantzi: “Aritaikema rookanawentakemi itsipapaini, eero nimatziro naaka.”
33 Pedro interveio: Mesmo que sejas para todos uma ocasião de queda, para mim jamais o serás.
34 Ikantzi Jesús: “Pinkeme nonkantemi, iroñaaka tsirenirikika tekera riñaakeeta tyaapa, mawa papiitero pinkante: ‘Te niyotziri Jesús.’ Imaperotatya.”
34 Disse-lhe Jesus: Em verdade te digo: nesta noite mesma, antes que o galo cante, três vezes me negarás.
35 Ikantanake Pedro: “Eero nookanawentzimi, aritake ankaate ankame.” Ari ikantaiyanakeni eejatzi maawoini riyotaanewo.
35 Respondeu-lhe Pedro: Mesmo que seja necessário morrer contigo, jamais te negarei! E todos os outros discípulos diziam-lhe o mesmo.
36 Ikanta Jesús itsipatakari riyotaanewo, areetaiyakani Getsemaní-ki, ikantapaakeri: “Ari pisaikawake jaka, niyaatawakeeta naaka jantyaatsikaini namaña.”
36 Retirou-se Jesus com eles para um lugar chamado Getsêmani e disse-lhes: Assentai-vos aqui, enquanto eu vou ali orar.
37 Raanakeri Pedro itsipataanakeri apite itomi Zebedeo. Ari riraakoshiretapaaka Jesús.
37 E, tomando consigo Pedro e os dois filhos de Zebedeu, começou a entristecer-se e a angustiar-se.
38 Ikantzi: “Owamaimatatyaana nowashirenka. Ari pisaikawakeeta eeroka jaka, jame ankakite.”
38 Disse-lhes, então: Minha alma está triste até a morte. Ficai aqui e vigiai comigo.
39 Jataneentanake jantyaatsikaini irirori. Otziwerowapaaka, amanapaaka. Ikantzi: “Ashitanarí, pikowirika eeroka, pontsiparyaakowentena onkaate nonkemaatsityaari. Iro kantacha eero pimatanawo nokowawetari naaka, iro pimate okaatzi pikowakaanari eeroka.”
39 Adiantou-se um pouco e, prostrando-se com a face por terra, assim rezou: Meu Pai, se é possível, afasta de mim este cálice! Todavia não se faça o que eu quero, mas sim o que tu queres.
40 Irojatzi ripiyashitantapaari riyotaanewo, iñaapaatziiri rimagaiyini. Ikantapaakeri Pedro: “¿Tema pikisashitawo piwochokine, pintsipatena ankakite?
40 Foi ter então com os discípulos e os encontrou dormindo. E disse a Pedro: Então não pudestes vigiar uma hora comigo...
41 Pinkakite, pamaña, otzimikari piyenakaashitanewo. Osheki naaweta pikowawetari panterome kameethatatsiri, iro kantacha te pikisashiwaineta.”
41 Vigiai e orai para que não entreis em tentação. O espírito está pronto, mas a carne é fraca.
42 Eejatzi ripiyanaa Jesús, amanapaa, ikantzi: “Ashitanarí, tekaatsirika nonkenakairo naaka eero nokemaatsiwaitanta, panterowa okaatzi pikowakeri eeroka.”
42 Afastou-se pela segunda vez e orou, dizendo: Meu Pai, se não é possível que este cálice passe sem que eu o beba, faça-se a tua vontade!
43 Ikanta ripiyapaa, eejatzi iñaapairi rimagaiyini, tema antawo okantaka iwochokine.
43 Voltou ainda e os encontrou novamente dormindo, porque seus olhos estavam pesados.
44 Ripiyapithatanaari, mawa ripiyaka ramana. Irojatzi rapiitapai ikantakeri inkaaganki.
44 Deixou-os e foi orar pela terceira vez, dizendo as mesmas palavras.
45 Irojatzi ripiyashitantapaari riyotaanewo, ikantapaakeri: “¿Irojatzima pimagaiyini? Monkaatapaakaga raantaityaariri Itomi Atziri, ragaiteri kaariperoshireriki atziri.
45 Voltou então para os seus discípulos e disse-lhes: Dormi agora e repousai! Chegou a hora: o Filho do Homem vai ser entregue nas mãos dos pecadores...
46 Pimpiriinte, jame aatai. Okaakitzimatapaake pithokashitenane.”
46 Levantai-vos, vamos! Aquele que me trai está perto daqui.
47 Ikenkithawaiminthaitzi Jesús, areetapaaka Judas itsipawetapiintari. Osheki atziri itsipatapaakari, ramayetake rowathaamento, ripasamento. Rotyaantanewo rini reewaperore Imperatasorentsitaarewo, eejatzi rashi Itzinkami.
47 Jesus ainda falava, quando veio Judas, um dos Doze, e com ele uma multidão de gente armada de espadas e cacetes, enviada pelos príncipes dos sacerdotes e pelos anciãos do povo.
48 Ikantzitakari ketziroini ramanewo Judas pithokashitantaneri: “Tsikarika itzimi nonthowootapaakeri, iriitake, potaiyeri.”
48 O traidor combinara com eles este sinal: Aquele que eu beijar, é ele. Prendei-o!
49 Ikanta rareetapaaka Judas, ripokashitapaakeri okaakiini Jesús, ikantapaakeri: “Yotaanarí.” Ithowootapaakeri riwethatapaakari.
49 Aproximou-se imediatamente de Jesus e disse: Salve, Mestre. E beijou-o.
50 Rosampitanakeri Jesús, ikantziri: “Asheninká, ¿Iitaka pipokashitziri?” Rotaiyaitapaakeri Jesús.
50 Disse-lhe Jesus: É, então, para isso que vens aqui? Em seguida, adiantaram-se eles e lançaram mão em Jesus para prendê-lo.
51 Ikanta apaani tsipatakariri okaakiini Jesús, inowikyaanakero rosataamento, rithatzinkitakeri ikempita inoshikanewo reeware Imperatasorentsitaarewo.
51 Mas um dos companheiros de Jesus desembainhou a espada e feriu um servo do sumo sacerdote, decepando-lhe a orelha.
52 Ari ikantanake Jesús: “Powero posataamento, ripiyaitzimikari. Tema ikaatzi thatzinkantatsiri, rithatzinkaitziri irirori.
52 Jesus, no entanto, lhe disse: Embainha tua espada, porque todos aqueles que usarem da espada, pela espada morrerão.
53 Piyotzi eeroka, kantacha namañaari Ashitanari, ari rotyaantakeme osheki maninkariite kisawentenane.
53 Crês tu que não posso invocar meu Pai e ele não me enviaria imediatamente mais de doze legiões de anjos?
54 Iroowa imonkaatantaiyaari okaatzi rosankenatakoitakenari pairani.”
54 Mas como se cumpririam então as Escrituras, segundo as quais é preciso que seja assim?
55 Ripithokashitanakari Jesús ikaatzi pokashitakeriri, ikantziri: “¿Naakama koshintzi pamashitantanari powathaamento, pipasamento? ¿Tema piñaapiintawetana niyotaantzi tasorentsipankoki, kaari paantana?
55 Depois, voltando-se para a turba, falou: Saístes armados de espadas e porretes para prender-me, como se eu fosse um malfeitor. Entretanto, todos os dias estava eu sentado entre vós ensinando no templo e não me prendestes.
56 Arira imonkaatari okaatzi rosankenayetakeri pairani Kamantantaneri.” Ari rishiyayetanaka riyotaanewo, rookanawentaitanakeri Jesús apaniroini.
56 Mas tudo isto aconteceu porque era necessário que se cumprissem os oráculos dos profetas. Então os discípulos o abandonaram e fugiram.
57 Ikanta ragaitanakeri Jesús ipankoki Caifás, reewaperore Imperatasorentsitaarewo, ari ipiyotaiyakani maawoini Yotzinkariite itsipatakari Itzinkamipaini.
57 Os que haviam prendido Jesus levaram-no à casa do sumo sacerdote Caifás, onde estavam reunidos os escribas e os anciãos do povo.
58 Noshikacha neetsikeroini Pedro royaatakowentakeri Jesús, irojatzi rareetantapaakari ipankoki reewaperore Imperatasorentsitaarewo. Kyaapaake pankotsiki itsipayetapaakari kempoyaantaneri, ikowi Pedro inkemakowenteri tsika inkantaiteri Jesús.
58 Pedro seguia-o de longe, até o pátio do sumo sacerdote. Entrou e sentou-se junto aos criados para ver como terminaria aquilo.
59 Ikanta reewarepaini Imperatasorentsitaarewo itsipatakari ikaatzi piyotainchari, raminawetaiyakani iita thaiyakotyaarine Jesús ompoñaantyaari ritsitokakaanteri.
59 Enquanto isso, os príncipes dos sacerdotes e todo o conselho procuravam um falso testemunho contra Jesus, a fim de o levarem à morte.
60 Te iñiimaita, ripokayewetaka osheki kowatsiri inthaiyakotyaarime. Irojatzi ikatziyantanakanari apite thaiyakotanakariri,
60 Mas não o conseguiram, embora se apresentassem muitas falsas testemunhas.
61 ikantanake: “Nokemiri naaka chapinki ikenkithawaitzi ikantzi: ‘Ari nontzimpookakero tasorentsipanko, iro awisawetakya mawa kiteesheri, nithonkairo niwetsikairo.’ ”
61 Por fim, apresentaram-se duas testemunhas, que disseram: Este homem disse: Posso destruir o templo de Deus e reedificá-lo em três dias.
62 Ari ikatziyanaka reewaperore Imperatasorentsitaarewo, ikantanakeri Jesús: “¿Iitaka kaari pakanta? ¿Tema pikemiri okaatzi ikantakotakemiri?”
62 Levantou-se o sumo sacerdote e lhe perguntou: Nada tens a responder ao que essa gente depõe contra ti?
63 Irojatzi imairetake, te raki. Ari ishintsineentanakeri, ikantziri: “Paakoteri iwairo Kañaaneri Pawa, niyotantyaari imaperorika onkaate pinkantenari. ¿Eerokama Cristo, Itomi Pawa?”
63 Jesus, no entanto, permanecia calado. Disse-lhe o sumo sacerdote: Por Deus vivo, conjuro-te que nos digas se és o Cristo, o Filho de Deus?
64 Rakanake Jesús, ikantzi: “Irootake pikantakeri. Iroñaaka piñeeri Itomi Atziri risaikimotairi rakoperoki Pawa impinkatharitai. Piñeeri ripiyai inkenapai menkoriki.”
64 Jesus respondeu: Sim. Além disso, eu vos declaro que vereis doravante o Filho do Homem sentar-se à direita do Todo-poderoso, e voltar sobre as nuvens do céu.
65 Ikanta ikemawake jewaperori, itzisagaanakero iithaare ikisanaka, ikantanake: “Piñaakero, raakowaitashitakari Pawa. Te ankowe itsipa kantakoterine. Pikemaiyakeni eeroka rithainkakeri Pawa.
65 A estas palavras, o sumo sacerdote rasgou suas vestes, exclamando: Que necessidade temos ainda de testemunhas? Acabastes de ouvir a blasfêmia!
66 ¿Tsika pikantaiyinika eeroka?” Rakaiyanakeni, ikantaiyini: “¡Tzimataike iyenakaashitanewo! ¡Ontzimatye inkame!”
66 Qual o vosso parecer? Eles responderam: Merece a morte!
67 Irojatzi reewawootaitantanakariri. Itsipa kaposawootakeri. Itsipa pasawootakeriri.
67 Cuspiram-lhe então na face, bateram-lhe com os punhos e deram-lhe tapas,
68 Rosampitzimaitari ikantziri: “Cristo, ¿tema Kamantantaneri pini, janjaatya pinkantena iita pasawaitzimiri?”
68 dizendo: Adivinha, ó Cristo: quem te bateu?
69 Ari risaikake Pedro jakakeroki, irojatzi oñaantapaakari rimperaitari, okantapaakeri: “¿Tema eeroka itsipata pairani Jesús Galilea-satzi?”
69 Enquanto isso, Pedro estava sentado no pátio. Aproximou-se dele uma das servas, dizendo: Também tu estavas com Jesus, o Galileu.
70 Osheki ñaakeriri Pedro roipiyanakero, ikantanake: “Te, te niyotziri iita pikantanari.”
70 Mas ele negou publicamente, nestes termos: Não sei o que dizes.
71 Shitowaneentanake Pedro jakakeroki. Oñaapairi otsipa rimperataitari, okantapaakeri itsipayetakari: “Irijatzira jirika itsipatari pairani Jesús Nazaret-satzi.”
71 Dirigia-se ele para a porta, a fim de sair, quando outra criada o viu e disse aos que lá estavam: Este homem também estava com Jesus de Nazaré.
72 Rapiitanakero Pedro roipiyiro, ikantanake: “Apatziro riyotzi Pawa, te niyotziri naaka jirika atziri pikantanari.”
72 Pedro, pela segunda vez, negou com juramento: Eu nem conheço tal homem.
73 Tekera osamaniteeta, rapiitakeri ikaatzi itsipatakari ikantziri: “Eerokaga itsipatapiintari Jesús, Galilea-satzi pini, ariwaitakemi ikantziro riñaawaitzi.”
73 Pouco depois, os que ali estavam aproximaram-se de Pedro e disseram: Sim, tu és daqueles; teu modo de falar te dá a conhecer.
74 Ikantanakeri: “Té, te niyotziri jirika atziri pikantanari. Riyotzi Pawa nothaiyarika, rowasanketainaata.” Ari riñaanake tyaapa.
74 Pedro então começou a fazer imprecações, jurando que nem sequer conhecia tal homem. E, neste momento, cantou o galo.
75 Ikenkithashiretanairo Pedro ikantakeriri Jesús: “Tekera riñeeta tyaapa, mawa poipiyero, pinkante: ‘Te niyotziri Jesús.’ ” Shitowanake Pedro, antawoite riraawaitanaka.
75 Pedro recordou-se do que Jesus lhe dissera: Antes que o galo cante, negar-me-ás três vezes. E saindo, chorou amargamente.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 26, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.