Mateus 12
Kameethari Ñaantsi: ikenkitha-takoitziri awinkatharite Jesucristo; Owakerari aapatziya-wakagaantsi (CPBNT) vs NTLH
1 Okanta apaani kiteesheri rimakoryaantaitari, ikenanake Jesús pankirentsimashiki. Tema ritasheyaiyatziini riyotaanewo, ikowiitanake okithokiki pankirentsi royaari.
1 Poucos dias depois, num sábado, Jesus estava atravessando uma plantação de trigo. Os seus discípulos estavam com fome e por isso começaram a colher espigas e a comer os grãos de trigo.
2 Iñaakeri Fariseo-paini, iro ikantantakariri Jesús: “Pamineri piyotaanewo. Jiroka kiteesheri rimakoryaantaitari ini, te ishinetaantsita inkowiitaite.”
2 Quando alguns fariseus viram aquilo, disseram a Jesus: — Veja! Os seus discípulos estão fazendo uma coisa que a nossa
3 Rakanakeri Jesús ikantziri: “Tema piñaanatakotziri ikantakota David-ni, aantawetariri ritashe itsipayetakari ikaataiyini.
3 Então Jesus respondeu:
4 Ikyaake pairani tasorentsipankoki, rowakawo tasorentsitatsiri, ipayetakeri eejatzi itsipatakari. Te ishinetaantsiweta, apatziro rowapiintawo Imperatasorentsitaarewo.
4 Davi entrou na casa de Deus, e ele e os seus companheiros comeram os pães oferecidos a Deus, embora isso fosse contra a Lei. Pois somente os sacerdotes tinham o direito de comer esses pães.
5 Rosankenaitake eejatzi pairani Inintakaantaitanewo, okantzi: ‘Eero pantawaitantawo kiteesheri rimakoryaantaitari.’ Iro kantzimaitacha riyaatapiintzi Imperatasorentsitaarewo kiteesheriki rimakoryaantaitari tasorentsipankoki, rantawaitapiintzi. Tekaatsi kisakotyaawone.
5 Ou vocês não leram na Lei de Moisés que, nos sábados, os sacerdotes quebram a Lei, no Templo, e não são culpados?
6 Nokantzi naaka, eenitatsi jaka impinkathaperoiteri, iri anairori tasorentsipanko.
6 Eu afirmo a vocês que o que está aqui é mais importante do que o Templo.
7 Iro rosankenatantaitakawori pairani, kantatsiri:
7 Se vocês soubessem o que as
8 Jirika Itomi Atziri ipinkathariperotzi irirori, ranairo kiteesheri rimakoryaantaitari.”
8 Pois o
9 Ikanta rowaaganaawo Jesús, ikyaapai eejatzi rapatotapiintaitaga.
9 Jesus saiu dali e foi para uma sinagoga .
10 Ari risaikakeri janta atziri kisoimpekitatsiri. Ikanta Fariseo-paini, rosampitakeri Jesús, ikantziri: “¿Kameethatatsima petsiyatakotakagairi kisoimpekiri kiteesheriki rimakoryaantaitari?” Iroowa rosampitantariri ontzimantyaari inkantakoteriri.
10 Estava ali um homem que tinha uma das mãos aleijada. Então algumas pessoas que queriam acusar Jesus de desobedecer à Lei lhe perguntaram: — É contra a nossa Lei curar no sábado?
11 Rakanakeri irirori, ikantziri: “Te paminaminthatashitari pipira arika rotetya omoonaki kiteesheriki rimakoryaantaitari, petakotari, pagairi.
11 Jesus respondeu:
12 Iriira retakoperoitari atziri, ranairi piratsi. Te owaariperoshiretantzi aneshironkatante kiteesheriki rimakoryaantaitari.”
12 Pois uma pessoa vale muito mais do que uma ovelha. Portanto, a nossa Lei permite ajudar os outros no sábado.
13 Riñaanatanakeri atziri kisoimpekiri, ikantziri: “Pampiryaawakotai.” Matanaka atziri, akotsitanai, oshiyanaawo otsipa rako.
13 E disse para o homem: Ele estendeu, e ela sarou e ficou igual à outra.
14 Kisaiyanakani Fariseo-paini. Jataiyakeni, ikenkithawaitaiyini, ikantzi: “¿Jimpe ankanterika Jesús, ampeyakaantyaariri?”
14 Então os fariseus que estavam ali saíram e começaram a fazer planos para matar Jesus.
15 Yotake Jesús ikowaitatzi ritsitokaiteri, iro rowaagantanaari. Royaatanakeri osheki atziri, retsiyatakotakagairi maawoini mantsiyari.
15 Quando Jesus soube disso, foi embora dali, e muita gente o seguiu. Ele curou todos os que estavam doentes
16 Ikantayewetakari: “Eerowa pithawetakotana.”
16 e mandou que não contassem nada a ninguém a respeito dele.
17 Ari imonkaatari rosankenatakagaitakeriri pairani Kamantantaneri Isaías-ni, ikantzi:
17 Isso aconteceu para se cumprir o que o profeta Isaías tinha dito:
18 Jirika nimperatanewo, iri niyoyaakeri.
18 “Disse Deus: Aqui está o meu servo que escolhi, aquele que amo e que dá muita alegria ao meu coração. Eu porei nele o meu Espírito, e ele anunciará o meu julgamento a todos os povos.
19 Eero richeraawentawaita irirori,
19 Não discutirá, nem gritará, nem fará discursos nas ruas.
20 Eero rowatsiperotziro risatairo sonkare sataawetainchari,
20 Não esmagará o galho que está quebrado, nem apagará a luz que já está fraca. Ele agirá assim até que a causa da justiça seja vitoriosa.
21 Iri royaakoneentairi kaari asheninkata raakotairi iwairo.
21 E todos os povos vão pôr nele a sua esperança.”
22 Ikanta ramaitakeniri Jesús raayiri peyari, ramashookitakaakari, ikisowaantetakaakeri eejatzi. Retsiyatakotakaawakeri, aminanai kameetha, ñaawaitanai eejatzi.
22 Então levaram a Jesus um homem que era cego e mudo porque estava dominado por um demônio. Jesus o curou, e ele começou a ver e a falar.
23 Riyokitziitanake maawoini atziri, ikantaiyini: “¿Iriima jirika icharine David-ni oyaakoneentziri?”
23 A multidão ficou admirada e perguntava: — Será que este homem é o
24 Kemaiyakeni Fariseo, ikantaiyanakeni irirori: “Jirika atziri ishintsitakaatziiri ashitariri peyari Beelzebú, iro rowawisaakotantariri raagayetziri peyari.”
24 Alguns fariseus ouviram isso e responderam: — É
25 Iri kantzimaitacha Jesús riyotakotakeri ikenkithashireyetari, ikantanakeri: “Atziri ipinkathariwentaitziri tsikarikapaini, arika rantaminthatawakaiya, ari iñaakero rookanawentawakaiya. Eejatzi arika rantaminthatawakaiya inampiki atziri, ari iñaakero rookanawentawakaiya inampiki. Arika rantaminthatawakaiya atziri ikaatzi risaikawankotawakaa, ari iñaakero rookanawentawakaiya ipankoki.
25 Mas Jesus conhecia os pensamentos deles e disse:
26 Ari ikantari eejatzi peyari arika rantaminthatawaiyaame. Arika rookanawentawakaanakya, ¿eeroma iñiiro rithonkya?
26 Assim, se no reino de Satanás um grupo está combatendo contra outro, isso quer dizer que esse reino já está dividido e logo vai desaparecer.
27 Iriirikame Kamaari Beelzebú shintsitakainane naaka, ¿irijatzima Kamaari shintsitakayiriri piyotaanewo eeroka rowawisaakotantariri raagaitziri? Arika okanta pithawetakotatziiri piyotaanewo, ari inkisaneentawentakemiro okaatzi pikantakeri.
27 Vocês dizem que eu expulso demônios porque Belzebu me dá poder para fazer isso. Mas, se é assim, quem dá aos seguidores de vocês o poder para expulsar demônios? Assim, os seus próprios seguidores provam que vocês estão completamente enganados.
28 Iri Tasorenkantsi poñaachari Pawaki shintsitakaanari naaka nowawisaakotantariri raayiri peyari. Irijatzi Pawa omapokakemiri eeroka ipinkathariwentantzi.
28 Na verdade é pelo poder de Deus que eu expulso demônios, e isso prova que o
29 Arika inkowaite inkoshiiteri shintsitatsiri kameetha atziri, ontzimatye retaitawakyaari roosoiteri, eero ikisakowentantawo rashiwetari arika rayitaiteri.
29 — Ninguém pode entrar na casa de um homem forte e roubar os seus bens, sem primeiro amarrá-lo. Somente assim essa pessoa poderá levar as coisas que ele tem em casa.
30 Ikaatzi kaari aapatziyanari naaka, iriitake kisaneentanari. Inkaate kaari amitakotenane rowiitakotena, reewanatakotatyaana.
30 — Quem não é a meu favor é contra mim; e quem não me ajuda a ajuntar está espalhando.
31 Iro kantzimaitacha nokantzi naaka: Kantacha impeyakotairi Pawa inkaate kaariperoshirewetachari, eejatzi inkantairi maawoini ñaawaiwetawori kaariperori ñaantsi. Iriima kishimatakerine Tasorenkantsi, eero ipeyakoitairi.
31 Por isso eu afirmo a vocês que as pessoas serão perdoadas por qualquer pecado ou
32 Ari okantari eejatzi: Kantacha impeyakotairi Pawa inkaate kishimawetyaarine Itomi Atziri, iriima kishimatakerine Tasorenkantsi, eero iñagairo impeyakoitairi.
32 Se alguém disser alguma coisa contra o
33 Oshiyawaityaawo arika iñagaitero kameethari chochoki, riyotaitzi kameetha ini owaato tsika opoñaakawo chochoki. Ari okantari eejatzi arika iñagaitero chochoki piyantatsiri, riyotaitzi kaariperori ini owaato tsika opoñaaka iroori.
33 — Vocês só poderão ter frutas boas se tiverem uma árvore boa. Mas, se tiverem uma árvore que não presta, vocês terão frutas que não prestam. Porque é pela qualidade das frutas que sabemos se uma árvore é boa ou não presta.
34 Poshiyakari maanke, kaariperoshireri pikantaiyakani. Tekaatsi pinkenakairo piñaawaitero kameethari, te ompantyaawo pikenkithashireyetari, iro okaariperotantakari piñaawaiyetziri.
34 Ninhada de cobras venenosas! Como é que vocês podem dizer coisas boas se são maus? Pois a boca fala do que o coração está cheio.
35 Tema apaani kameethashireri ikenkithashiretawo kameethatatsiri, iro okameethatantari rantayetziri. Iriima kaariperoshiretatsiri te ikenkithashiretapiintawo kameethatatsiri, iro okaariperotantari rantayetziri.
35 A pessoa boa tira o bem do seu depósito de coisas boas, e a pessoa má tira o mal do seu depósito de coisas más.
36 Iro nokantantari naaka, ari raminakoitairo paata kaariperori riñaawaitaitziri.
36 — Eu afirmo a vocês que, no Dia do Juízo, cada pessoa vai prestar contas de toda palavra inútil que falou.
37 Kameetharika okaatzi piñaaneyetari, ari raakameethaitaimi. Irooma terika okameethatzi, inkantayeetaimi: ‘Kaariperoshireri pinake, osheki pinkemaatsitaiyaawo.’ ”
37 Porque as suas palavras vão servir para julgar se você é inocente ou culpado.
38 Ikanta rakaiyanakeni Fariseo itsipatakari Yotzinkariite ikantanakeri: “Yotaantanerí, nokowi noñeemi pitasonkawentante.”
38 Então alguns mestres da Lei e alguns fariseus disseram a Jesus: — Mestre, queremos ver o senhor fazer um milagre.
39 Rakanake Jesús ikantzi: “Kaariperoshireri pinaiyini eeroka, pithainkanewo powakeri Pawa, pikowaiyini piñeena nitasonkawentante. Eeromaita noñaayimiro, apatziro piñeero oshiyaawone awishimotakeriri pairani Jonás,
39 Jesus respondeu:
40 iniyantakariri oshiyariri antari ñaaweri, tema mawa kiteesheri risaikake imotziki. Ari inkantyaari eejatzi jirika Itomi Atziri inkitawetapaintya mawa kiteesheri.
40 Porque assim como Jonas ficou três dias e três noites dentro de um grande peixe, assim também o
41 Paata arika raminakoitairo okaatzi rantaitziri, ari riyakowentaimi Nínive-satzi, tema ikemisantairi pairani irirori Jonás ripakaanairo ikaariperoshirewetaiyani. Tema jirika saikimotakemiri iroñaaka ranairi Jonás.
41 No Dia do Juízo o povo de Nínive vai se levantar e acusar vocês, pois eles se arrependeram dos seus pecados quando ouviram a pregação de Jonas. E eu afirmo que o que está aqui é mais importante do que Jonas.
42 Paata arika raminakoitairo okaatzi rantaitziri, ari iyakowentaimi tsinane pinkathawotatsiri pairani nampitsiki Sabá, tema ipokashitakeri iroori pinkathari Salomón, okemisantairi. Jirika saikimotakemiri iroñaaka ranairi Salomón.”
42 No Dia do Juízo a Rainha de Sabá vai se levantar e acusar vocês, pois ela veio de muito longe para ouvir os sábios ensinamentos de Salomão. E eu afirmo que o que está aqui é mais importante do que Salomão.
43 “Oshiyawaitakawo risaikashiretantari peyari apaani atziri, ipankotetakawo rañaamento. Arika rookaweetakyaari, awisakowetaa atziri risaikantakari peyari. Jatawetaawo ikenawaitzi ochempiki, te iñi jimpe risaike.
43 Jesus continuou:
44 Ikantashiretai peyari: ‘Nipiyaita nopankoki tsika nopoñaanaka ketziroini.’ Piyaawo peyari, iñaapairi atziri kameetha opishitaka rañaamento, owaneenka okantaka.
44 Então diz: “Vou voltar para a minha casa, de onde saí.” Aí volta e encontra a casa vazia, limpa e arrumada.
45 Riyaatashitakeri maperotzirori ipeyaritzi, inkantakeri: ‘Jame aate nopankoki, pintsipatena ampinkatharite.’ Ramake ikaatzi 7. Ari rashironkaaperotyaari jirika atziri, eero roshiyaa rashironkaaweta pairani eepichokiini. Ari pinkantayetaiyaari iroñaaka eerokapaini.”
45 Depois sai, vai buscar outros sete espíritos piores ainda, e todos ficam morando ali. Assim a situação daquela pessoa fica pior do que antes. E isso também acontecerá com esta gente má de hoje.
46 Eekero ikenkithatakaatziiri Jesús atziri piyowentakariri, ari areetapaaka inaanate otsipatakari irirentzipaini, okatziyapaaka jakakeroki, okaimakaantapaakeri.
46 Quando Jesus ainda estava falando ao povo, a mãe e os irmãos dele chegaram. Ficaram do lado de fora e pediram para falar com ele.
47 Ikantaweetakari: “Ari ipoki pinaanate otsipatakari pirentzipaini, okowi oñeemi.”
47 Então alguém disse a Jesus: — Escute! A sua mãe e os seus irmãos estão lá fora e querem falar com o senhor.
48 Ari rakanake ikantzi: “¿Iitaka pikenkithashiryaari iroowa nonaanate, iriira nirentzitari?”
48 Jesus perguntou:
49 Rookotanakeri ikaatzi riyotaayetapiintakeri, ikantzi: “Jirikapaini iriitake noshiyakagairi nirentzi, iro noshiyakagairi eejatzi nonaanate.
49 Então apontou para os seus discípulos e disse:
50 Tema maawoini antanairori ikowayetziri Ashitairi Inkitesatzi, iriitake nirentzitaari, irootake nitsirotaari, irootake ninirotaari.”
50 Pois quem faz a vontade do meu Pai, que está no céu, é meu irmão, minha irmã e minha mãe.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.