João 12
Iwaperite tajorentsi ikenkithatakoetziri awinkatharite Jesokirishito: owakirari inimotakiri tajorentsi (CJONT) vs NTLH
1 Tekiraata 6 kitejiri omonkaatantyaari nokimoshirewenantyaawori Kitejitatsiri Rawijantariri Ronampiri Tajorentsi janta Ejiipitoki. Rareetakaaneena riraga Jesoshi Wetaaniyaki janta ijeekinta riraga Raajawo kamawiteenchari: riraga rowañagaeri Jesoshi. Tema itsipateeyakawoni ritsiropaeni, rowaga Maarita eejatzi rowaga Mariiya.
1 Seis dias antes da Páscoa , Jesus foi ao povoado de Betânia, onde morava Lázaro, a quem ele tinha ressuscitado.
2 Ari riwetsikaetakiro owanawontsi iñaaperotantyaariri Jesoshi. Tema eejatzi ikaateeyirini Raajawo, naaka riyotaanewopaeni eejatzi paashinipaeni atziri. Rakiyoteeyirini maawaeni. Maarita rowaga ritsiro riraga Raajawo rootaki kitantatsirini okitziri atziripaeni.
2 Prepararam ali um jantar para Jesus. Marta ajudava a servir, e Lázaro era um dos que estavam à mesa com ele.
3 Irento Mariiya amapaakiniri Jesoshi kajankapithari yoshaachari naariwo, kameethaperotatsiri. Pinaperotachari. Otziripithatantakari iitziki, roojatzi oshetantanakari oeshi. Kajankaenkatanaki maawaeni pankotsiki.
3 Então Maria pegou um frasco cheio de um perfume muito caro, feito de nardo puro. Ela derramou o perfume nos pés de Jesus e os enxugou com os seus cabelos; e toda a casa ficou perfumada.
4 Ari eenitatsi jaga Joorashi karyootejatzi rirowitaka riyotaanewo. Riyotaki riraga Jesoshi rirotaki aakaanterini iinja. Ikantawakiro:
4 Mas Judas Iscariotes, o discípulo que ia trair Jesus, disse:
5 —¿Iitaka kaari pipimanantawo kajankapitharika? Pinaperowitachari osheki koriki. Apayitanakiririnimi riraga ashironkaenkaripaeni. Omaanta peewanatashitakawo owinawo maawaeni.
5 — Este perfume vale mais de trezentas moedas de prata . Por que não foi vendido, e o dinheiro, dado aos pobres?
6 Ikantashita: tee ineshironkatziri ashironkaenkari. Ikempoyaawitanari noorikite maawaeni, omaanta rirotaki ayitanariri eechonkiini noorikite. Tema eejatzi ikowaki eechonkiini owinawo kajankapithari, rootaki ikijakotantawori tee opiri owinawo.
6 Judas disse isso, não porque tivesse pena dos pobres, mas porque era ladrão. Ele tomava conta da bolsa de dinheiro e costumava tirar do que punham nela.
7 Ikantziri Jesoshi:
7 Então Jesus respondeu:
8 Ikantyaani ikaatemikya maawaeni owashironkaenkari, ari pimatero pineshironkatapiinteeyerini. Omaanta naaka eero nokantani nokaatemi maawaeni kitejiri. Eero oshekitzi kitejiri pineshironkatantanakinari jaka kipatsiki.
8 Os pobres estarão sempre com vocês, mas eu não estarei sempre com vocês.
9 Osheki joreeyajatzipaeni kemakoeyawakiririni riraga Jesoshi eenitatsi janta, rootaki riyaatashitantanakari maawaeni. Eejatzi riyaatashitanakiri maawaeni ikoyi iñaantyaariri Raajawo, riraga kamawiteenchari ipiriintapaakiri rirori.
9 Muitas pessoas ficaram sabendo que Jesus estava em Betânia. Então foram até lá não só por causa dele, mas também para ver Lázaro, o homem que Jesus tinha ressuscitado.
10 Rajaryagaeyakarini maawaeni jewatayitatsirini Tajorentsipankoki: tema ikowanaki rowamaeri eejatzi Raajawo.
10 Então os chefes dos sacerdotes resolveram matar Lázaro também;
11 Osheki joreeyajatzipaeni ñaakoeyakiririni riraga Jesoshi rowañaakiri Raajawo, rootaki iroñaaka osheki jewatatsiri joriiyopaeni raapatziyeeyantanakaririni riraga Jesoshi, eejatzi rotsipariitanakari paashinipaeni jewatatsiri riraga kowatsiri rowamaerimi.
11 pois, por causa dele, muitos judeus estavam abandonando os seus líderes e crendo em Jesus.
12 Okitejitanaki oshekini pokaentsiri ikimoshireeyini maawaeni. Ikemakoeyakirini riraga Jesoshi ari ipoki Jerojareeki.
12 No dia seguinte, a grande multidão que tinha ido à Festa da Páscoa ouviu dizer que Jesus estava chegando a Jerusalém.
13 Ari ragaeyanakironi oshipaeni kompiroshi eejatzi paashinipaeni oshiyawori raanakiro janta awotsiki itonkiyoteeyawakarininta Jesoshi. Itacheronkawaanteteeyini:
13 Então eles pegaram ramos de palmeiras e saíram para se encontrar com ele, gritando: — Que Deus abençoe aquele que vem em nome do Senhor! Que Deus abençoe o Rei de Israel!
14 Iñaapaakiri Jesoshi apaani wooro tekiraata ikyaakotari atziri. Rirotaki omapokaantapaakariri ikyaakotapaakari rirori. Rootaki imonkaatantakawori jankinarentsi Iwaperiteki Tajorentsi. Okantziri:
14 Jesus procurou um jumentinho e o montou, como dizem as Escrituras Sagradas :
15 “Maawaeni jeekatsiri Jerojareeki, eero pithaayi, pokapaaki jewawentemini ikyaakotapaakari wooraani tekira ikyaakoetari”.
15 “Povo de Jerusalém, não tenha medo! Veja! Aí vem o seu Rei, montado num jumentinho!”
16 Omaanta tee niyotzi naaka maawaeni riyotaanewo imonkaatziro rojankinateetziro paerani Iwaperiteki Tajorentsi. Aritaki ikamawentee riraga Jesoshi, ipiriintaka eejatzi riyaatanee jenokinta, ari okanta nokenkithashiryaakotziro maawaeni noñaakiri atziri rantakiri rirori. Rootaki nokanantari: “Kyaaryo ari okanta. Imonkaatakiro rirori oetaka rojankinateetziri Iwaperiteki Tajorentsi”.
16 Naquela ocasião os discípulos não entenderam isso. Mas, depois de Jesus ter voltado para a presença gloriosa de Deus, eles lembraram que isso estava escrito a respeito dele e também que era isso o que tinha acontecido.
17 Ari chapinki ikaemiri Raajawo: “Pishitowae”, ari shitowanee. Kamaperotawiteenchari, omaanta rapiitziro rañee: nokaatzi osheki ñaakoeyiririni, roojatzi nokantakoeyakironi iroka noñeeyakirini.
17 A multidão que estava com Jesus quando ele havia chamado Lázaro para fora do túmulo e o tinha ressuscitado espalhou a notícia do que tinha acontecido.
18 Ari ikemakotakiri riraga Jesoshi maawaeni atziri itajonkantzi rirori, rootaki riyaatashiteeyantakaririni itonkiyotawakari maawaeni.
18 E o povo foi encontrar-se com Jesus, pois ficou sabendo que ele tinha feito esse milagre.
19 Roojatzi ikanantawakaantanaka warijeeyopaeni:
19 Então os fariseus disseram uns aos outros: — Não estamos conseguindo nada! Vejam! Todos estão indo com ele!
20 Itonkaanaki Jerojareeki osheki atziri ikimoshiretantyaari, eejatzi ipinkathatantyaariri Tajorentsi. Ikaatziri kireeshiyajatzi owakira peyacha joriiyo.
20 Entre o povo que tinha ido a Jerusalém para tomar parte na festa, estavam alguns não judeus.
21 Riyaatashiteeyapaakirini irirapaeni riraga Jiripi, rirotaki wetheerajatzi. Ojeeki Wetheera Karireeyaki. Ikantapaakiri:
21 Eles foram falar com Filipe, que era da cidade de Betsaida, na Galileia, e pediram: — Senhor, queremos ver Jesus.
22 Jiripi riyaatashitanakiri ikantakiri Antereeshi. Roojatzi riyaatantanaka apite eejatzi riroripaeni ikanantyaariri riraga Jesoshi.
22 Filipe foi dizer isso a André, e os dois foram falar com Jesus.
23 Ikantawakiri irira:
23 Então ele respondeu:
24 Kyaaryootaki iroka nokantemiri. Aririka omanakitero teriiko mapipookiki, eerorika opariyapaaki kipatsiki, eero oshooki roojatzi okantya: apaani okithoki ojeekanaki. Omaanta tziroryaapaentsiri kipatsiki, kimiwitaka kamaki okithoki oshookantari owakirari owaatha, roojatzi okithokitantanakya osheki.
24 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: se um grão de trigo não for jogado na terra e não morrer, ele continuará a ser apenas um grão. Mas, se morrer, dará muito trigo.
25 Eenitatsi atziripaeni kempoyaayiwitacharini, tee ikoyi rowashironkaya, omaanta ratsipetashitakawo ikempoyaaka, tema rootaki riyaatantyaari paamariki kaari tsiwakanitatsini. Omaanta kaari kempoyaacha inta rantakiniri Tajorentsi ikowakaakiriri omawitya ikemaatsiwentyaari kipatsikika, tema roojatzi ikantyaani rañaapae janta jenokinta nojeekakayeri kameetha.
25 Quem ama a sua vida não terá a vida verdadeira; mas quem não se apega à sua vida, neste mundo, ganhará para sempre a vida verdadeira.
26 Maawaeni kowatsiri rantenawo nokowakaakiriri, okameethatzi royaatenaata; tema ikaatena tsikarika nojeeki naari. Eejatzi iñaakiri Pawa ikameethatzi rirori.
26 Quem quiser me servir siga-me; e, onde eu estiver, ali também estará esse meu
27 Iroñaaka nokenkithashiryaanaka. ¿Oetaka nokanteriri Pawa? ¿Nokanteririka: “Pawa, rooteentsi rowashironkayena atziri, powawijaakotena”? Eero nokantziri. Tema ro noshintsitashitantakawori nopokantakari kipatsiki nokemaatsityaawo eejatzi nokamawenteri maawaeni atziri.
27 Jesus continuou:
28 Roojatzi ikenkithatakaantakariri Ashitariri. Ikantziri:
28 Pai, revela a tua presença Então do céu veio uma voz, que dizia: — Eu já a revelei e a revelarei de novo.
29 Ari ikemaeyawitawakarini katziyeeyawiteencharini, inta tee riyoperotawakiro. Ikantagaantashitanaka:
29 A multidão que estava ali ouviu a voz e dizia que era um trovão. Outros afirmavam que um anjo tinha falado com Jesus.
30 Ikantziri riraga Jesoshi:
30 Mas ele disse:
31 Iroñaakaroña ikantakowenteri maawaeni theenkantatsiri, ikantziri: “Eeniro pantziro kaari kameethatatsi, aritaki nowashironkaemi”. Iroñaaka eejatzi rookakaakiri Pawa riraga iwinkatharite maawaeni kamaaripaeni eejatzi maawaeni kaari aapatziyana.
31 Chegou a hora de este mundo ser julgado, e aquele que manda nele será expulso.
32 Rooteentsi rowamagaetena rowatzikakoetena koroshiki roojatzikya nokenkithashiryaakaakari maawaeni atziri, ipokashiteeyenani, ikoyi nowawijaakoteri riroripaeni.
32 E, quando eu for levantado da terra, atrairei todas as pessoas para mim.
33 Rootaki ikantakiri riraga Jesoshi. Ikamantzitakari tsika ikantyaaka ikamantyaari iinja.
33 Ele dizia isso para indicar de que maneira ia morrer.
34 Ikantawakiri atziri:
34 A multidão perguntou: — A nossa
35 Rakanakiri:
35 Jesus respondeu:
36 Rootaki paapatziyantanari imatantyaawori reentsitetemi. Roojatzi ojeekantapaakimi pajankaneki noñaani.
36 Enquanto vocês têm a luz, creiam na luz para que possam viver na luz. Depois que Jesus disse isso, foi embora e se escondeu do povo.
37 Iñaawitakari osheki atziri itajonkantayitakini riraga Jesoshi omaanta tee raapatziyeeyawakarini.
37 Eles tinham visto Jesus fazer todos esses milagres, mas não criam nele,
38 Imonkaatakiro rojankinatakotzitakaririni paerani Iseeyashi riraga kamanantayitzirorini iñaani Tajorentsi, ikantzi:
38 para que se cumprisse o que disse o profeta Isaías: “Senhor, quem creu na nossa mensagem? E quem viu que era o Senhor que estava agindo?”
39 Rootaki kaari imatantyaawo raapatziyari Jesoshi. Tema ikantzitakani eejatzi:
39 Não podiam crer porque, como disse Isaías:
40 “Riraga Tajorentsi tee ishinetziri riyoperoteri kimitaka tee iñiiri rokiki riraga kaari aapatziyaariri Jesoshi eejatzi tee ishinetziri riyotakayeri rajankaneki kimitaka tee ikenkithashiryaa rajankaneki. Ikantzi Tajorentsi: ‘Iñeekari. Riyotzikari. Rameentanakari. Nowawijaakotzirikari’ ”.
40 “Deus cegou os olhos deles e fechou a mente deles, para que não vejam, e não entendam, e não se voltem para ele, e sejam curados por ele.”
41 Paerani iñaakiri riraga Iseeyashi ishipakiryaaki Awinkatharite, impaetzi ikenkithatakotziri.
41 Isaías disse isso porque viu a revelação da natureza divina de Jesus e falou a respeito dele.
42 Eejatzi osheki jewatatsiripaeni joriiyopaeni raapatziyawitanakari Jesoshi. Omaanta ithaawantari warijeeyopaeni, rootaki kaari ikanantari inampijatzi: “Naapatziyakari Jesoshi”. Ikenkithashiryaa: “Ikijantanarikari naapatziyari irira, eero ishinetanaana notsipataneeyaari atziri janta piyotaantsiki nopinkathateri Tajorentsi”.
42 No entanto, muitos líderes judeus creram em Jesus, mas não falavam publicamente a favor dele para que os fariseus não os expulsassem da sinagoga .
43 Riraga warijeeyopaeni ikowapiintzi iñaaperoeyerini atziripaeni ikameethatzi, tee ikenkithashiryaakoperotari Tajorentsi iñaaperoteririka irirapaeni ikameethatzi.
43 Eles gostavam mais de ser elogiados pelas pessoas do que de ser elogiados por Deus.
44 Roojatzi itacheronkawaantetantanaka riraga Jesoshi:
44 Jesus disse bem alto:
45 Maawaeni ñaapiintakinari, iñaapiintzityaari eejatzi otyaantakinari.
45 Quem me vê vê também aquele que me enviou.
46 Tema nopokapaaki jaka kipatsiki, nokimitapaakari ootamentotsi niyotakotakaantyaariri riraga Tajorentsi maawaeni atziri eero eekiro riyaatatyee ijeekanaki tsiteniriki; omaanta imatziro raapatziyana, eero rantapiintanakiro kaari kameethatatsi, inta imonkaatakiro ikowakaakiriri Tajorentsi.
46 Eu vim ao mundo como luz para que quem crê em mim não fique na escuridão.
47 Omaanta ninkarika kemayitawitakaworini nokantziri: eerorika ikemijantaperotziro, eero nokantakowentziri naaka. Tee ro nopokantari kipatsikika nokantakowentayiterini atziri, inta nopokantari nowawijaakoteri.
47 Se alguém ouvir a minha mensagem e não a praticar, eu não o julgo. Pois eu vim para salvar o mundo e não para julgá-lo.
48 Maawaeni theenkakinari kaari aapatziyawori noyenkithari, eenitatsi okantakowenteri iinja. Iroka noyenkithari nokantawitakari: iinja omonkaatapaakyaarikaroña othonkantyaari kipatsi, ari okantakowenteri theenkakinari okaatzi nokantziri.
48 Quem me rejeita e não aceita a minha mensagem já tem quem vai julgá-lo. As palavras que eu tenho dito serão o juiz dessa pessoa no último dia.
49 Tee noñaawaetashita. Pawa otyaantakinari, rirotaki kantanari: “Rootaki irokakya piñaawaetapaeri. Irokakya pikantapaeriri”.
49 — Eu não tenho falado em meu próprio nome, mas o Pai, que me enviou, é quem me ordena o que devo dizer e anunciar.
50 Riraga aapatziyawori kaminagaantsi rashi Pawa okaatzika nokamantakiriri, ari owañaanakiri ikanteetatyeeyaani ijeeki jenokinta. Tema nomonkaatakiro maawaeni okaatzi ikantakinari Pawa.
50 E eu sei que o seu mandamento dá a vida eterna. O que eu digo é justamente aquilo que o Pai me mandou dizer.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.